Kohtulahend

Isegi kui eeldada, et hagejal on vahendustasu maksekohustus 1544,88 eurot, siis viivitusintressi nõue esitati esmakordselt 2 aastat ja 4 kuud pärast põhinõude väidetavalt sissenõutavaks muutumist ehk ebamõistlikult hilja, mis annaks aluse väitele, et nõudja on nõueõiguse kaotanud. Hageja ei tunnistanud teist tasaarveldusavalduses märgitud nõuet Tartu Tervishoiukõrgkooli toolide parandamise eest. 22.01.2013 teavitas hageja kostjat III sellest, et 2011 suulises vormis sõlmitud müügilepinguga müüs hageja kostjale III 280 auditooriumitooli ja paigaldas need samal aastal ostja palvel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Kostja III teavitas hagejat väidetavatest puudustest 14.11.2012 ehk ca aasta pärast kauba üleandmist. Lisaks teavitamisega viivitamisele ei kirjeldatud mõistlikult ja piisavalt täpsel viisil väidetavaid puudusi. Kostjate vastuväited Kostjad tunnistasid nõuet osaliselt - 6561,79 eurot, s.o ulatuses, millest on maha arvestatud kostja III poolt tasaarvestatud nõuded hageja vastu. Kostja III esitas 20.02.2012 hagejale nõudeavalduse ja avalduse, millega tasaarvestas enda nõuded hageja vastu kokku 3691,76 eurot, poolte vahel 12.11.2012 sõlmitud kokkuleppest tuleneva kohustuse jäägiga vastavas ulatuses. Tasaarvestatavateks nõueteks oli nimetatud avalduses 1) hageja ja kostja III vahel 17.07.2010. e-kirjavahetuse teel sõlmitud lepingust tulenev nõue 24 000 krooni (koos käibemaksuga) tasumiseks ja 2) hageja poolt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tarnitud ja paigaldatud auditooriumitoolide puuduste kõrvaldamiseks kostja III poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõue 624 eurot. Kostja III võlgnes pärast tasaarvestuse tegemist, tasaarvestuse avalduse esitamise päeva seisuga hagejale veel (9753,46 – 3691,76) = 6061,70 eurot. Tasaarvestus ei ole lubatud siis, kui teine pool esitab tasaarvestusele selliseid vastuväiteid, mis välistavad kas täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Praegusel juhul on mõlemad tasaarvestamise aluseks olnud nõuded kehtivad ja sissenõutavad. Ebaõige on hageja väide selle kohta, et kostja III ja hageja vahel ei ole 12.07.2010 vahendustasu maksmise kohta kokkulepet sõlmitud. Kostja III juhatuse liikme R. J ja hagejat esindanud projektijuht I. Ri vahelisest e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et pooled on sõlminud kokkuleppe selles, et kostja III vahendab hagejale Pärnu Kutsehariduskeskuse mööbli ostu ja paigalduse tellimuse ja hageja kohustub tasuma selle eest kostja III-le vahendustasu 20 000 krooni (millele lisandub käibemaks). Samuti selgub e-kirjavahetusest ka tellitava kauba tehniliste tingimuste täpsustamine. Ühtlasi tõendab nimetatud tehingu olemasolu kostja III poolt 27.09.2010 koostatud arve nr 20151. Kostja III saatis nimetatud arve samal päeval hageja esindajale. Poolte kokkuleppel vormistati teenus arvel paigaldusteenusena. Lisaks eelnevale on hageja kodulehel tehtud tööde all (www.agm.ee/est/tood/) Pärnu Kutsehariduskeskuse fotod. See omakorda näitab, et pooled on nimetatud mööbliesemete tellimuse osas vahenduslepingu sõlminud ja hageja on nimetatud tellimuse saanud ning täitnud. Seaduses ei ole ette nähtud maaklerlepingule kohustuslikku vorminõuet. Seega võib nimetatud lepingu sõlmida mistahes vormis. Asjakohatu on hageja selgitus selle kohta, et ta ei ole nõus hageja ja kostja III vahel sõlmitud tehingut heaks kiitma. Indrek Ril oli esindusõigus ning seeläbi on tema poolt sõlmitud leping kehtiv ega vaja hageja hilisemat heakskiitu. Kuna arve saadeti I. Ri majandus- ja kutsetegevuses kasutatavale e-posti aadressile, mille vahendusel pooled pidevalt suhtlesid, tuleb lugeda, et hageja on arve nr 20151 kätte saanud hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast selle saatmist.

20.02.2013 saadetud nõude- ja tasaarvestusavalduses näitas kostja II üles vastutulelikkust ja head tahet ning vähendas oma viivisenõuet olulises ulatuses, s.o 8045 eurolt põhinõude suuruseni ehk 1533,88 euroni. Tulenevalt eelpooltoodust ei ole kostja III kaotanud nõudeõigust viivitusintressi saamiseks ja ka selles osas on tasaarvestus õiguspärane. Kostjad on seisukohal, et hageja poolt müüdud ja paigaldatud auditooriumitoolide puhul oli tegemist tootjapoolsest veast tuleneva varjatud puudusega, mida auditooriumitoolide vastuvõtmisel ka kõige hoolikamal ülevaatamisel oli võimatu ilma toole lahti monteerimata tuvastada. Varjatud puudused, mis kasutamisel avaldusid, olid olemas juba enne mööbli üleandmist tellijale. Hageja, müües ja paigaldades oma kutse- ja majandustegevuse raames auditooriumitoolid, mis olid mõeldud üliõpilastele igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks, oleks pidanud arvestama nende kokkupanekul vastavate tehniliste nõuetega ja tagama VÕS § 71 lg-e 1 alusel nende mööbliesemete vähemalt keskmise kvaliteedi, s.t tõrgeteta kasutamise vähemalt keskmise auditooriumitoolide eluea lõpuni. Kohased ei ole ka hageja väited selle kohta, et ta vabaneb vastutusest, kuna kostja III ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud tarnitu ja paigaldatud auditooriumitoolide mittevastavust. Kostja III poolt on hagejale edastatud kauba tellijalt tulnud e-kirjad ja esitatud omapoolsed avaldused, milles on kirjeldatud puudusi, mis on auditooriumitoolide kasutamise käigus ilmnenud, niivõrd täpselt, kui need on välisel vaatlusel tuvastatavad. Hageja juht S. R on oma vastustes kostja III juhatuse liikme 04.10. ja 14.11.2012 e-kirjadele ka sisuliselt oma vastutust tunnistanud, lubades alustada parandustöid koheselt kui kostja III arved tasub. Eelpooltoodust nähtub, et ka kostja III poolt tasaarvestatud nõude II osas olid kõik tasaarvestuse eeldused täidetud ning hageja vastuväited eelduste puudumise kohta on alusetud. Vastavalt hageja ja kostja III vahel 12.11.2012 sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja III tasuma hagejale kokku (3064,87 + 16 685,86 ꞊) 19 750,73 eurot. Tasaarvestusavalduse tegemise ajal (20.02.2013) oli kostja III võlgnevuse jääk hageja ees koos viivistega 9753,46 eurot ning pärast tasaarvestuse tegemist 6061,70 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja III tasuma viiviseid 0,15 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega tunnistavad kostjad hageja nõuet kokku 6561,79 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus on 6061,70 eurot ja viivised 500,09 eurot. Esimese astme kohtu otsus 01.10.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla 8119,22 eurot ja viivise 1222,63 eurot, menetluskulud jättis kohus 10 % ulatuses hageja ja 90 % ulatuses kostjate kanda. Kohus leidis, et kostjatel tekkis 12.11.2012 sõlmitud kokkuleppest ja käenduslepingust tulenevalt kohustus tasuda põhivõlgnevus ja selle tasumisega viivitamisel viivitusintress 0,15 % päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja vaidles kostjate esitatud tasaarvestusele vastu. Kohtuasjas nr 3-2-1-57-11 leidis Riigikohus, et kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Kohus leidis, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et hageja oleks kolmanda isikuga sõlminud lepingu Pärnu Kutsehariduskeskuse toolide müügiks ja paigalduseks ning et selline leping oleks sõlmitud kostja III vahendusel. Kostjate esitatud e-kirja vahetusest nähtub, et 20.06.2010 on alustatud R@interiorservice meiliaadressilt kirjavahetust toolidest, mis tuleb tarnida 9. augustiga

algavaks nädalaks ja mille kangas täpsustatakse. Kirjas märgitakse: lepingu teeme 28.06 ja saame siis ka teiega lepingu teha nagu teada siis maksmine on jälle kahjuks 30 päeva nagu enamus hangetel. Vastuskirjas 21.06.2010 viitab Indrek, et kirja kirjutajad on omavahel kokku leppinud hinnas 1368 kr/tk. Järgnevates kirjades arutatakse toolide jooniseid ja paigutusi. Nimetatud kirjavahetus sisaldab pigem viiteid kirjavahetuses osalenud isikute vahel müügilepingu või töövõtulepingu sõlmimisele, maaklerlepingule omaseid tunnuseid kirjavahetusest välja lugeda ei ole võimalik. Seega puudus kostjal III maaklerlepingust tulenev nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ja kostja III vahel puudus vaidlus selles, et 2011.a sõlmiti suulises vormis müügileping, millega hageja müüs kostjale III 280 auditooriumitooli ja paigaldas need samal aastal ostja palvel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. 04.10.2012 teavitas Tartu Tervishoiu Kõrgkool e-kirja teel tarnitud ja paigaldatud mööbliesemete puudustest, e-kirjavahetus edastati ka hagejale. 14.11.2012 ekirjaga teavitas kostja III esindaja sellest hagejat. Puuduste kirjeldusena oli välja toodud, et klapptoolide seljatoe küljes olevad avatavad lauaplaadid ei ole töökorras, et neid ei saa kätte – tudengitel ei ole võimalik konspekteerida. Samale kirjale vastuseks on teatanud S R, et parandustöödega alustatakse koheselt, kui arved on makstud. 08.01.2013 esitas kostja III nõudeavalduse puudustega mööbliesemete parandamiseks või asendamiseks, kirjeldades puudustena asjaolu, et laudade klapid ei ole töökorras. Puudused palutakse kõrvaldada hiljemalt 15.01.2013. Oma 22.01.2013 kirjas teatab hageja nõudeavaldusele vastuseks, et ostja ei ole teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud mõistlikult ja piisavalt täpsel viisil väidetud puudusi. 20.02.2013 esitas kostja III hagejale avalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Nimetatud avalduse kohaselt kasutas kostja III oma õigust parandada asi ise või tellida tööd kolmandatelt isikutelt. Kostja III avalduse kohaselt teostas mööbliesemete parandustööd Enima Trade OÜ ning selle eest tuli kostjal III tasuda 624 eurot koos käibemaksuga. Hageja nimetatud summale vastuväiteid esitanud ei ole. Tasaarvestusele vastuväite esitamise põhjusena märgitakse puudustest mõistliku aja jooksul mitteteavitamist ning puuduste piisavalt täpsel viisil kirjeldamata jätmist. Kohus leidis, et praegusel juhul esineb VÕS § 218 lg-s 1nimetatud vastutuse alus. Toolid üle vaadanud Enima Trade OÜ esindaja 04.01.2013 e-kirja kohaselt oli toote kokkupanekul kasutatud liiga lühikest koostekruvi. Nimetatud asjaolu esines toolide komplekteerimisest alates. Asjaolu, et ostja nimetatud asjaolu lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, ei ole tõendamist leidnud (VÕS § 218 lg 4). Kostja III sõlmis ostu-müügilepingu oma kutsetegevuses. Kohus leidis, et asja ülevaatamise kohustus ei hõlma kohustust ostetav asi lahti demonteerida ning hinnata kasutatud koostisosade kohasust konkreetse toote puhul. Seega ei saa lugeda, et ostja pidanuks teadma asjal esinevatest puudustest alates asja vastuvõtmisest. Mööblit kasutav Tartu Tervishoiu Kõrgkool teavitas puudustest kostjat III 04.10.2012 ning vaidlus puudus, et kirjavahetus edastati viivitamatult hagejale. Ka on kostja III oma 14.11.2012 e-kirjas hagejat sellest teavitanud. VÕS § 220 regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult peatselt pärast vastava puuduse ilmnemist. Kostja III nõudis hagejalt puuduste parandamist, hageja sellest keeldus ning kohus hindas hagiavalduses esile toodud keeldumise põhjused alusetuteks. Seega oli kostjal III õigus lasta asi parandada ja nõuda selleks tehtud kulutused sisse hagejalt kui asja müüjalt

Puuduste parandamise maksumus oli 624 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud nõude on kostja III tasaarvestanud 20.02.2013 avaldusega. Arvestades kostja poolt 20.02.2013 teostatud tasaarvestust 624 eurot, võlgnevad kostjad hagejale solidaarselt 8119, 22 (8743,22 – 624) eurot. Nimetatud osas kuulub hagi rahuldamisele. Hageja ja kostja III vahel sõlmitud kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja III rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi 0,15% päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustust käendasid kostja I ja kostja II. Kohus leidis, et hageja kohustus kostja III ees muutus sissenõutavaks 22.01.2013, s.o ajast, mil hageja oma esindaja vahendusel keeldus tunnistamast nõuet Tartu Tervishoiu Kõrgkooli auditooriumi toolide parandamiseks. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 12.11.2012 kokkuleppest tulenev kohustus oli 29.11.2012 sissenõutavaks muutunud. Seega on hagejal õigus nõuda perioodil 29.11.2012 - 22.01. 2013 viivitusintressi 8743,22 eurolt. Nimetatud perioodi eest moodustab viivitusintress (8743,22 eurot x 0,15% x 55 päeva) 723,25 eurot. Alates 23.01.2013 on hagejal õigus nõuda viivitusintressi 8119,22 eurolt. Hageja nõuab viivitusintressi kuni 04.03.2013. Perioodi eest 23.01. - 04.03.2013 moodustab viivitusintressi summa (8119,22 x 0,15% x 41 päeva) 499,38 eurot. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja rahuldada hagi põhivõla 5051,46 euro ja viivise 778,89 euro osas. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on ebaõigesti ja mittetäielikult hinnanud kostjate poolt esitatud tõendeid ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele. Kohtu põhjenduste kohaselt nähtub kostjate esitatud e-kirjadest, et 20.06.2010 on alustatud R@interiorservice meiliaadressilt kirjavahetust toolidest, mis tuleb tarnida 9. augustiga algavaks nädalaks ja mille kangas täpsustatakse. Maakohus jõudis järeldusele, et kostjal III puudus maaklerlepingust tulenev nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Maakohtu sellistest põhjendustest nähtub, et kohus on oma järelduste tegemisel lähtunud üksnes kostjate vastuse lisas nr 2 toodud e-kirjavahetusest, jättes tähelepanuta kõik kostjate vastuse p-des 2.6. – 2.21. toodud põhjendused ja nende juurde lisatud ülejäänud tõendid. Kostjad on oma vastuse p-s 2.6. selgelt viidanud lisale nr 1, milles Interior Service OÜ juhatuse liige R. J kirjutab I. Rile 08.07.2010 ekirja: „Saadan andmed jääb siis nii et meie vahendustasu on 20 000 pluss km siis oleme vast kõik rahul sina saad päris hea töö ja ma usun et meie koostöö sujub ning saame ka edaspidiseid projekte koos teha“. Entramo AS esindaja I. R aga vastab 21.07.2010: „R, See on ok“. Kostate vastuse lisas 2 täpsustavad aga pooled vahepeal tarnitava mööbli tehnilisi detaile, samuti selgub I. Ri poolt 21.07.2010 kell 10.29 saadetud e-kirjast, et Entramo AS müüb kolmandale isikule kokkuleppe kohaselt auditooriumitoolid hinnaga 1368 krooni tükk. Kostjad on ühtlasi lisanud oma vastusele väljavõtte Entramo AS kodulehelt, millel on fotod Pärnu Kutsehariduskeskusele tehtud auditooriumitoolidest, mis näitab, et hageja on saanud omale eespoolkokkulepitud lepingu ja selle täitnud. Kostjate vastuse lisast 3 selgub, et kostja III on väljastanud 27.09.2010 hagejale vahendustasu arve 20 000 krooni. Poolte e-kirjavahetus näitab aga selgelt, et pooled leppisid kokku, et arve selgitusse kirjutatakse „paigaldusteenus“ ning arve on saadetud Entramo AS-ile e-kirja teel 27.09.2010.

Eelnevast nähtub, et kostja III poolt tehtud tasaarvestus nr I - põhivõlg 1533,88 eurot ja viivised 1533,88 eurot – on kehtiv ja kohtul tulnuks seda otsuse tegemisel arvestada. Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata suurema osa kostjate poolt tasaarvestatud nõude I tõendamiseks esitatud tõenditest, rikkudes seeläbi TsMS § 232 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sisalduvaid õigusnorme. See on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Seega oleks pidanud maakohus rahuldama hageja põhinõude (8743,22 - 3067,76 - 624 )= 5051,46 euro ulatuses. Kuna kohus on jätnud ebaõigesti oma otsuse tegemisel arvestamata kostja III poolt tasaarvestatud hageja ja kostja III vahel 17.07.2010.a sõlmitud maaklerlepingust tuleneva nõude kogusummas 3067,76 eurot (tasaarvestatav nõue nr I), on ebaõiged ka kohtuotsusega kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud viivised. Kostja III poolt tasaarvestatud nõue nr 1 muutus sissenõutavaks juba 5 päeva jooksul alates kostja III poolt arve nr 20151 esitamisest, s.o 04.10.2010. Seega on tasaarvestuse hetkeks kostja III nimetatud nõude osas juba poolte vahel kohustuste täitmise kokkuleppe sõlmimine 12.11.2012. Seega võlgnes kostja III pärast nõude I tasaarvestamist hagejale seisuga 29.11.2012 (8743,22 – 3067,76) = 5675,46 eurot. Siit tulenevalt on viiviste, mis kohtul tulnuks kostjatelt välja nõuda, arvestus alljärgnev: 29.11.2012 – 22.01.2013 – 5675,46, päevi 55, määr 0,15%, s.o 8,51 eurot päevas, kokku viivis 468,23 eurot; 23.01. – 04.03.2013 – võlg 5051,46 eurot, viivitatud 41 päeva, s.o 7,58 eurot päevas, viivis kokku 310,66 eurot. Nagu apellandid on märkinud, tulnuks kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5051,46 eurot ja viivised 778,89 eurot, kokku 5830,35 eurot. Seetõttu esitatud haginõudest tuleb rahuldada ca 58 % (eurot 5830,35 / 9989,62 eurot x 100). Arvestades asjaolu, et kostjad ei ole kunagi vaielnud hageja nõuetele vastu ulatuses, mis jäävad alles põhjendatud tasaarvestuste tegemisest, olles kogu aeg nõus hagejale koos viivistega võlgnevused tasuma ja hagi on esitatud seetõttu, et hageja ei ole alusetult tunnistanud kostja III poolt tehtud tasaarvestusi, samuti arvestades ulatust, mis osas tuleb hagi rahuldamata jätta, leiavad apellandid, et on õiglane jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist, seda ka tõendite hindamisel. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Maakohtu otsus on vaidlustatud osaliselt, s.o. osas, milles maakohus ei võtnud arvesse tasaarvestusavaldust vahendustasu nõude osas 1533,88 eurot ning sellest summalt arvestatud viivise osas, mis kokku moodustab 3067,76 eurot ning lisaks taotleb apellant kostjatelt välja mõistetud viivise vähendamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 12.11.2012 kokkuleppes AS Entramo kui hankija ja kostja III, Interior Service OÜ kui tellija, leppisid kokku, et tellimuse nr 120617 osas moodustab võlg 3064, 87 eurot ning kokkuleppe punktis 4 kohustus tellija tasuma hankijale 14 päeva jooksul arvates kokkuleppe punktis 3 täitmiseks hankija poolt kokku 16 685,86 eurot. Seega olid lepingupooled lepingust tuleneva rahalise kohustuse suuruse kindlaks määranud. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja III võlg hageja ees oli hagiavalduse aja seisuga, s.o 16.04.2013 8743,22 eurot. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.

Kostjatega I ja II on sõlmitud käenduslepingud kokkuleppe täitmise tagamiseks maksimumsummas 30 000 eurot. Seega oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist käendajatelt solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, et kostjate tasaarvestusavaldus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis olevate toolide puuduste osas summas 624 eurot on põhjendatud ning hageja põhinõuet on maakohus eelnimetatud summa osas vähendatud, rahuldades põhinõude osaliselt, s.o summas 8119,22 eurot. Eelnimetatud tasaarvestuse tegemist ei ole ka vaidlustatud ning kolleegium eelnimetatud osas maakohtu otsust ei kontrolli tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1. Apellandi väidetel on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata nende tasaarvestusavalduse vahendustasu nõude osas. Kolleegium apellantidega ei nõustu. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta kostjatega ei nõustu. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtuga, siis ei pea vajalikuks otsuses olevaid põhjendusi korrata TsMS § 654 lg 6 alusel. Kolleegium juhib apellantide tähelepanu 12.11.2012 kokkuleppe punktile 5, milles lepingupooled kinnitasid, et kokkuleppe nõuetekohase täitmise järel ei ole neil teineteisele mingeid varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis tuleneksid käesolevas kokkuleppes ülalmärgitud arvetest või tellimistest. Seega olid hageja ja kostja III kooskõlastanud võla suuruse, mida kostja III kui tellija aktsepteeris. Juhul kui hagejal oleks võlgnevus kostja III ees vahendustasu osas, nagu väidavad apellandid, siis tulnuks see kokkuleppes fikseerida, mida tehtud ei ole. Seega viited lepingupoolte kirjavahetusele ei anna alust otsuse tühistamiseks. Tuleb nõustuda maakohtuga, et hageja ja kostja III vahel maaklerilepingu olemasolu ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud ning kostjate tasaarvestusavalduse rahuldamiseks vahendustasu osas puudub alus. Viivise arvestust on maakohus samuti põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt, seejuures on viivise arvestuses võetud arvesse tasaarvestusavalduse rahuldamist 624 euro osas. Seega puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka viivise osas. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellantide kanda (TsMS § 171 lg 1 ). Gaida Kivinurm

Ande Tänav

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.