2.Välja mõista XXXlt, XXXlt ja XXXOÜ-lt solidaarselt Aktsiaselts XXX kasuks võlgnevus 8119,22 eurot (kaheksa tuhat ükssada üheksateist eurot ja kakskümmend kaks senti). Välja mõista XXXlt, XXXlt ja XXXOÜ-lt solidaarselt Aktsiaselts XXX kasuks viivis summas 1222,63 eurot (tuhat kakssada kakskümmend kaks eurot ja kuuskümmend kolm senti).
3.Menetluskulud jätta 90% ulatuses solidaarselt XXX, XXX ja XXXOÜ kanda ja 10% ulatuses Aktsiaseltsi XXX kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 01.10.2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.16.04.2013. a esitas aktsiaselts XXX (edaspidi hageja) hagi XXX (edaspidi kostja I), XXX (edaspidi kostja II), XXXOÜ (edaspidi kostja III) vastu põhivõla 8 743.22 eurot ja viivitusintressi seisuga 04.03.2013 summas 1 246.40 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja 2012. aastal kostjale III mööblit. Kostja III võttis tarnitud mööbli vastu kuid jättis täitmata ostja maksekohustuse. Hageja peatas mööbli tarned kuni võlgniku poolt maksekohustuse täitmiseni.
2.12.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja III kokkuleppe, millega reguleeriti vastastikuste kohustuste täitmise kord s.h kostja III maksekohustuste täitmise tähtaeg ning viivisintressi suurus. Samal päeval sõlmitud käenduslepinguga käendasid kokkuleppest tulenevaid kostja III rahalisi kohustusi kostja I ja kostja II. Sõlmitud kokkuleppe täitmiseks pidi kostja III kokkuleppe p 3 kohaselt maksma hagejale esmalt 3 064.87 eurot misjärel hageja pidi täitma peatatud tarnekohustuse. Kostja III täitis kohustuse osaliselt makstes 3 056.31 eurot. Vaatamata kohustuse osalisele täitmisele pidas hageja võimalikuks omapoolne tarnekohustus täita 13.11.2012. Vastavalt kokkuleppe p-le 4 pidi kostja III 14 päeva jooksul arvates kokkuleppe p 3 sätestatud kohustuste täitmisest tasuma hagejale 16 685.86 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja III ei ole kokkuleppe p. 4 sätestatud kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja III põhivõlga 8 743.22 eurot.
3.Kuna kostja III võetud maksekohustust ei täinud, esitas hageja 19.02.2013 käendajatele kostjale I ja kostjale II ettepanku käenduslepinguga võetud põhivõla ja viivitusintressi rahaliste kohustuste täitmiseks summas 9 753.46 eurot. Käendajad ettepanekus märgitud rahalist kohustust ei täitnud ja 22.02.2013 esitas kostja III nõudeavalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega soovis tasaarvestada hageja nõude osaliselt summas 3 691.76 eurot ja esitas rahalise nõude summas 1 465.48 eurot. Hageja ei tunnista kostja III nõudeavalduses ja avalduses nõuete tasaarvestamiseks esitatud nõudeid. Pooled vastastikku esitatud rahalisi nõudeid täitnud ei ole. Kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja III 14 päeva jooksul arvates kokkuleppe p 3 sätestatud kohustuste täitmisest tasuma hagejale 16 685.86 eurot. Kokkuleppes sätestatud maksetähtaja kulgemise aluspäevaks on 14.11.2012, sest pooled täitsid kokkuleppe p 3 sätestatud vastastikused kohustused 13.11.2012. 16 685.86 euro suurune kohustus muutus sissenõutavaks 29.11.2012. Kostja III on täitnud maksekohustuse osaliselt. Vastavalt saldoteatises märgitud arvetele võlgneb kostja III hagejale käesoleva hagiavalduse esitamise hetke seisuga kokkuleppes märgitud kauba eest esitatud arvete alusel 8 743.22 eurot. Hageja korduvatele kirjalikele nõuetele kohustus täita sh. ettepanekud nõude täitmiseks käendajatele, ei ole järgnenud kohustuse nõuetekohast täitmist. Kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja III punktis 3 ja 4 toodud kohustuste täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi 0,15% päevas. Lihtsustamaks viitusintressi arvestust arvestab hageja viivitusintressi käesolevaks ajaks võlguolevalt summalt ehk 8 743.22 eurolt arvates 29.11.2012 0,15% võlgnetavalt summalt päevas ehk rahalises väljenduses 13.12 eurot päevas. Kostja on 04.03.2013 seisuga viivituses 95 päeva. Viivitusintressi summa moodustab 77x13,12= 1 246.40 eurot. Kostja III võlgneb
hagejale põhivõlga 8 743.22 eurot ja viivisintressi 04.03.2013 seisuga 1 246.40. Kokku moodustab hageja nõue 9 989.62 eurot.
4.Kostja III avalduses nõuete tasaarvestamiseks märgitud nõudeid hageja ei tunnista. Tasaarvestusavalduses märgitud 12.07.2010 lepingut vahendustasu maksmiseks kostjale IIIle summas 20 000 krooni + käibemaks ei ole hageja sõlminud. Seega mingit maksekohustust reaalselt ei eksisteeri. Juhul kui kostja III poolt viidatud lepingu on sõlminud hageja nimel või esindajana selleks volitust mitteomav isik, siis hageja tehingut heaks ei kiida. Tasaarvestusavalduses märgitud 27.09.2010 arvet nr 20151 hageja saanud ei ole. Kuivõrd puudub nii leping kui arve ei ole väidetav rahaline kohustus muutunud sisenõutavaks. Ülalmärgitust tulenevalt puudub poolte vahel ka kokkulepe viivisintressi maksmiseks. Isegi kui eeldada, et hagejal on vahendustasu maksekohustus summas 1 544.88 eurot, siis viivitusintressi nõue esitati esmakordselt 2 aastat ja 4 kuud peale põhinõude väidetavalt sissenõutavaks muutumist ehk ebamõistlikult hilja, mis annaks aluse väitele, et nõudja on nõueõiguse kaotanud.
5.Hageja ei tunnista samuti teist tasaarveldusavalduses märgitud nõuet Tartu Tervishoiukõrgkooli toolide parandamise eest. 22.01.2013 teavitas hageja kostjat III sellest et 2011 suulises vormis sõlmitud müügilepinguga müüs hageja kostjale III 280 auditooriumitooli ja paigaldas need samal aastal ostja palvel XXX. Kostja III teavitas hagejat väidetavatest puudustest 14.11.2012 ehk ca aasta peale kauba üleandmist. Märgitut ei saa lugeda õigeaegseks teavituskohustuse täitmiseks. Lisaks teavitamisega viivitamisele ei kirjeldatud mõistlikult ja piisavalt täpsel viisil väidetavaid puudusi.
6.Ülalmärgitut tulenevalt on tasaarveldusavalduses märgitud kostja III nõuded kunstlikult kujundatud ning nõuete aluseks olevaid kohustusi ei ole kunagi eksisteerinud ega ka ei eksisteeri käesoleval ajal. Seega on tasaarveldus lubamatu sest olematut kohustust ei saa tasaarveldada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostjad tunnistavad hagiavalduses toodud nõuet osaliselt summas 6 561.79 eurot, so ulatuses, millest on maha arvestatud kostja III poolt tasaarvestatud nõuded hageja vastu. Kostjad ei nõustu hageja seisukohtadega kostja III poolt 20.02.2012 tehtud tasaarvestuste ja nende aluseks olevate nõuete alusetuse kohta ja vaidlevad neile vastu.
8.Kostja III esitas 20.02.2012 hagejale nõudeavalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks, millega tasaarvestas enda nõuded hageja vastu kokku summas 3 691.76 eurot, poolte vahel 12.11.2012 sõlmitud kokkuleppest tuleneva kohustuse jäägiga vastavas ulatuses. Tasaarvestatavateks nõueteks oli nimetatud avalduses 1) hageja ja kostja III vahel 17.07.2010. e-kirjavahetuse teel sõlmitud lepingust tulenev nõue 24 000 krooni (koos käibemaksuga) tasumiseks (edaspidi: tasaarvestatud nõue I) ja 2) hageja poolt XXX tarnitud ja paigaldatud auditooriumitoolide puuduste kõrvaldamiseks kostja III poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõue, summas 624 eurot (edaspidi: tasaarvestatud nõue II). Kostja III võlgnes peale tasaarvestuse tegemist, tasaarvestuse avalduse esitamise päeva seisuga hagejale veel (9 753.46 – 3 691.76) = 6 061.70 eurot. Hageja on hagiavalduses õigesti märkinud, et tasaarvestus ei ole lubatud siis, kui teine pool esitab tasaarvestusele selliseid vastuväiteid, mis välistavad kas täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Praegusel juhul aga on mõlemad tasaarvestamise aluseks olnud nõuded kehtivad ja sissenõutavad.
9.Ebaõige on hageja väide selle kohta, et kostja III ja hageja vahel ei ole 12.07.2010 vahendustasu maksmise kohta kokkulepet sõlmitud. Kostja III juhatuse liikme XXX ja hagejat esindanud projektijuht XXXvahelisest e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et pooled on sõlminud kokkuleppe selles, et kostja III vahendab hagejale XXXmööbli ostu ja paigalduse tellimuse ja hageja kohustub tasuma selle eest kostja III-le vahendustasu 20 000 krooni (millele lisandub käibemaks). Samuti selgub e-kirjavahetusest ka tellitava kauba tehniliste
tingimuste täpsustamine. Ühtlasi tõendab nimetatud tehingu olemasolu kostja III poolt 27.09.2010 koostatud arve nr 20151. Kostja III saatis nimetatud arve samal päeval hageja esindajale. Poolte kokkuleppel vormistati teenus arvel paigaldusteenusena. Lisaks eelnevale on hageja kodulehel tehtud tööde all (www.agm.ee/est/tood/) XXXfotod. See omakorda näitab, et pooled on nimetatud mööbliesemete tellimuse osas vahenduslepingu sõlminud ja hageja on nimetatud tellimuse saanud ning täitnud. Seaduses ei ole ette nähtud maaklerlepingule kohustuslikku vorminõuet. Seega võib nimetatud lepingu sõlmida mistahes vormis. Kostjad lisavad selle tõendamiseks oma vastusele ka tõendi varasema kokkuleppe sõlmimise kohta. Eelnevast nähtub, et kostja III ja hageja vahel sõlmiti leping XXXauditooriumitoolide müügi ja paigaldamise vahendamiseks. Hageja väidab, et hageja nimel lepingu sõlminud isikul puudus selleks volitus. Selline hageja väide ei vasta tõele. Hageja esindajaks tema poolt vaidlustatud lepingu sõlmimisel oli hageja projektijuht XXX. Ka kõik varasemad ning ka hilisemad kokkulepped kostja III ja hageja vahel on sõlmitud, kuni XXXtöötamise lõpuni aktsiaseltsis XXX projektijuhina, XXXpoolt. XXXtööülesannete hulka hageja projektijuhina kuulus nii mööbli müügi- kui selleks vajalike muude lepingute sõlmimine. Samuti oli XXX hageja aktsionäriks. Ka oli XXX hageja esindajaks nii kõigi varasemate lepingute sõlmimisel ning ühtegi tema poolt sõlmitud lepingut ei ole hageja varem vaidlustanud. Siit tulenevalt ei ole kostjatel mingit kahtlust XXXesindusõiguse olemasolus ning tema volitus ka hageja poolt vaidlustatud vahenduslepingu sõlmimiseks on (isegi kui volitused ei tulene XXXtöölepingust, volikirjast või muust hageja vastavasisulisest dokumendist) nii TsÜS § 118 lg-e 2 kui § 121 lg-te 2 ja 3 alusel kehtiv. Seetõttu on kehtiv ka tema poolt hageja nimel sõlmitud leping. Asjakohatu on ka hageja selgitus selle kohta, et ta ei ole nõus hageja ja kostja III vahel sõlmitud tehingut heaks kiitma. Tehingu heakskiit on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 129 lg 1 alusel vajalik üksnes juhul, kui tehing oleks tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Praegusel juhul, nagu kostjad eelnevalt on selgitanud, oli XXXil esindusõigus ning seeläbi on tema poolt sõlmitud leping kehtiv ega vaja hageja hilisemat heakskiitu. Ebaõiged on ka hageja väited selle kohta, et ta ei ole saanud kätte tasaarvestuses märgitud arvet nr 20151, mistõttu ei ole muutunud nimetatud kohustus sissenõutavaks. Märgitud arve saatis kostja III juhatuse liige e-kirja teel hagejale 27.09.2010. Kuna hageja saatis arve XXXmajandus- ja kutsetegevuses kasutatavale e-posti aadressile, mille vahendusel pooled pidevalt suhtlesid, tuleb lugeda, et hageja on arve nr 20151 kätte saanud hiljemalt järgmisel tööpäeval peale selle saatmist.
10.Kostjad ei nõustu ka hageja seisukohaga, nagu oleks arve nr 20151 alusel esitatud viitusintressi nõue ebamõistlikult hilja, mistõttu on nõudja oma nõudeõiguse kaotanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seadusest ei tulene, et viivistenõuet ei või esitada 2 aastat ja 4 kuud peale põhinõude sissenõutavaks muutumist. Ainsaks piiranguks viiviste nõudmiseks on TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg, mis aga tasaarvestuse tegemise ajaks ega ka hagi esitamise hetkeks ei olnud saabunud. Lisaks toonitavad kostjad, et oma 20.02.2013 saadetud nõude- ja tasaarvestuse avalduses näitas kostja II üles vastutulelikkust ja head tahet ning vähendas oma viivisenõuet olulises ulatuses, so 8 045 eurolt põhinõude suuruseni ehk 1 533.88 euroni. Tulenevalt eelpooltoodust ei ole kostja III kaotanud nõudeõigust viivitusintressi saamiseks ja ka selles osas on tasaarvestus õiguspärane.
11.Kostjad ei nõustu hageja vastuväidetega ka tasaarvestatud nõude II osas. Esiteks, märgib hageja, et alates ajahetkest, mil kauba üleandmine pidanuks toimuma, loetakse kauba ülevaatamiseks kohustatud ostja vähemalt teadma pidanuks sellistest kauba puudustest, mille ta oleks pidanud nõuetekohast hoolsust järgides läbiviidud ülevaatuse käigus tuvastama. Kostjad on seisukohal, et nimetatud eeldus ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna hageja poolt müüdud ja paigaldatud auditooriumitoolide puhul oli tegemist tootjapoolsest veast
tuleneva varjatud puudusega, mida auditooriumitoolide vastuvõtmisel ka kõige hoolikamal ülevaatamisel oli võimatu ilma toole lahti monteerimata tuvastada. Nimelt on märkinud hiljem auditooriumitoole müüja asemel toole parandanud ettevõtte esindaja oma e-kirjas, et paigaldaja poolt on kasutatud toote kokkupanekul liiga lühikesi koostekruve, mille tagajärjel tekkisidki kõik toolide kahjustused. Kuigi hageja poolt tarnitud ja paigaldatud auditooriumitoolid võeti XXX poolt hagejalt üle ja esialgsel ülevaatamisel koheselt puudusi ei tuvastatud, on selge, et eelmises punktis nimetatud varjatud puudused, mis kasutamisel avaldusid, olid olemas juba enne mööbli üleandmist tellijale.
12.Ka ei saa kostjad nõustuda hageja väitega, nagu ei ole kostja III teavitanud hagejat õigeaegselt kauba puudustest, kuna teavitas teda 14.01.2012 ehk ca aasta pärast kauba üleandmist. Esiteks, ei teavitanud kostja III hagejat auditooriumitoolide puudustest esmakordselt 14.11.2012 nagu hageja seda hagiavalduses väidab. XXXinformeeris esmakordselt kostjat III auditooriumitoolidel esinevatest puudustest juba 04.10.2012. Nimetatud e-kiri koos puuduste kirjeldusega edastati koheselt ka hagejale. Teiseks märgivad kostjad, et sellise kauba osas nagu auditooriumitoolid, ei saa ka aasta peale paigaldamist tekkinud puudustest teavitamine olla hilinenud, kui seda tehakse VÕS § 220 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul pärast puudusest teada saamist. Kostja III teavitas hagejat koheselt XXX poolt 04.10.2012 tulnud pretensioonist auditooriumimööbli puuduste kohta, edastades talle selle samal päeval e-kirja teel. Hiljem saadetud meeldetuletused ja nõudeavaldused on juba kostja III korduvad avaldused hagejale tema kohustuste täitmiseks. Hageja, müües ja paigaldades oma kutse- ja majandustegevuse raames auditooriumitoolid, mis olid mõeldud üliõpilastele igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks, oleks pidanud arvestama nende kokkupanekul vastavata tehniliste nõuetega ja tagama VÕS § 71 lg-e 1 alusel nende mööbliesemete vähemalt keskmise kvaliteedi, st tõrgeteta kasutamise vähemalt keskmise auditooriumitoolide eluea lõpuni. Auditooriumitoolide normaalseks ekspluatatsiooniajaks ei saa kindlasti pidada ühte aastat.
13.Vastavalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama müüjale mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega hakkab mõistlik aeg kauba lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest kulgema ajahetkest, kui ostja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada või pidi teada saama, olenemata kauba ostjale üleandmise hetkest. Nagu eelnevalt on märgitud, teavitas kostja III tarnitud ja paigaldatud auditooriumimööbli puudustest koheselt vastava info saamisel, saates vastava XXXst saabunud e-kirja samal päeval hagejale edasi, paludes ühtlasi puudused kõrvaldada. Eelpooltoodust nähtub, et kostja III on täitnud oma teavitamiskohustuse õigeaegselt ja hagejal ei ole alust oma kohustuse täitmisest keelduda.
14.Kohased ei ole ka hageja väited selle kohta, et ta vabaneb vastutusest, kuna kostja III ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud tarnitu ja paigaldatud auditooriumitoolide mittevastavust. Kostja III poolt on hagejale edastatud kauba tellijalt tulnud e-kirjad ja esitatud omapoolsed avaldused milles on kirjeldatud puudusi, mis on auditooriumitoolide kasutamise käigus ilmnenud, niivõrd täpselt, kui need on välisel vaatlusel tuvastatavad. 04.10.2012 edastatud ekirjas on tellija kirjeldanud mööbliesemetel esinevaid puudusi alljärgnevalt: „Lisaks on uus garantiiprobleem klapptoolide seljatoe küljes olevate avatavate lauaplaatidega, mis vajuvad nii sügavale, et neid enam kätte ei saagi. See on tõsine probleem, sest tudengid ei saa konspekteerida. Neid on hetkel kindlasti üle 10 (011, 003, 020 ruumides).” Oma 14.11.2012 e-kirja teel saadetud puuduste kõrvaldamise avalduses on lisatud tellija poolt antud täiendavad selgitused auditooriumimööblil esinevate puuduste kohta: „1. Klapi stopper on lahti tulnud. Klapi pesa põhjas klots porolooniga. 2. Klapi ülevalt serv lahti tulnud ja klapp kukub seetõttu pesasse sisse. Need vead olid ruumis 003. Ruumides 011 ja 021 ei saanud vaadata, aga ilmselt analoogsed asjad. P.S. Vineerist servasid peaks kaasa võtma, et kohapeal parajaks lõigata, sest puuduvaid servi ma ruumis 003 ei leidnud.“. 08.01.2013.a saadetud nõudeavalduses puuduste kõrvaldamiseks viitas kostja III varasematele puuduseid kirjeldavatele kirjadele ning saatis ühtlasi XXX ehituse peatöövõtja NCC Ehitus AS esindaja poolt 03.01.2013 saadetud e-kirjas märgitud puuduste kirjelduse. Selle kohaselt: “Ruum nr
020- Lauaklapid toolidel ei tööta. Kogu see partii tuleb teha uuesti töökindla variandiga. Vaja kõik toolid/klapid üle käia ... /011- laudade klapid probleemsed suures osas. Vaja leida töökindel lahendus/. 003- lauaklapid suures osas rivist väljas, vaja asendada töökindlamatega/. P.S. Ruumis 011 on vaja üle kontrollida ka toolide klapid, eile oli üks klapp maas, surusin selle toore jõuga kohale tagasi, aga puks on vist lühike.” Veelgi enam, oma 25.01.2012. a vastuses hageja vastuväidetele, selgitas kostja III hagejale ka muuhulgas auditooriumitoole ülevaadanud XXXOÜ esindaja poolt tuvastatud ja selgitatud puuduste tekkepõhjust – auditooriumitoolide paigaldamisel oli kasutatud ebaõige pikkusega koostekruvisid. Nimetatud vastuses andis kostja III hagejale veel täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
15.Nagu eelnevast nähtub, on kõigis kostja III poolt saadetud kirjades rõhutatud, et auditooriumitoolide taga olevatel lauaklappidel esineb tüüpviga, mille tõttu vajuvad klapid alla pesasse ja seetõttu ei ole võimalik kasutada seda otstarbekohasel viisil (ei ole võimalik seal peal kirjutada). Lisaks on antud ka täpsemad probleemi kirjeldused „Klapi stopper on lahti tulnud“ „Klapi ülevalt serv lahti tulnud ja klapp kukub seetõttu pesasse sisse“. Nimetatud kirjeldused on piisavad, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev mööblitootja pidanuks mõistma, millised puudused tal tuleb kõrvaldada. Nagu kostjad on eelnevalt selgitanud, teavitas 25.01.2012 kostja III hagejat dokumendis, millega andis viimasele ühtlasi täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ka puuduste tekkimise algpõhjusest – so hageja poolt paigaldatud ebaõige pikkusega koostekruvidest. Eelneva tõttu on ebaõiged hageja väited selle kohta, et kostja III ei ole mõistlikult ja piisavalt täpsel viisil kirjeldanud XXX paigaldatud auditooriumimööbli puuduseid.
16.Siinkohal peavad kostjad vajalikuks ka rõhutada, et hageja juht XXXon oma vastustes kostja III juhatuse liikme 04.10.2012 ja 14.11.2012 e-kirjadele ka sisuliselt oma vastutust tunnistanud, lubades alustada parandustöid koheselt kui kostja III arved tasub. Eelpooltoodust nähtub, et ka kostja III poolt tasaarvestatud nõude II osas olid kõik tasaarvestuse eeldused täidetud ning hageja vastuväited eelduste puudumise kohta on alusetud. Seega ei ole õiged hageja väited, nagu oleks kostja III poolt tasaarvestusvalduses toodud nõuded kunstlikult kujundatud ning nende aluseks olevaid kohustusi ei ole kunagi eksisteerinud ega eksisteeri ka käesoleval ajal. Kostjad on oma vastuses hagile põhistanud, et kõik VÕS § 197 lg-s 1 toodud tasaarvestuse eeldused olid tasaarvestusavalduse esitamisel ja on jätkuvalt täidetud ning tehtud tasaarvestus seetõttu kehtiv.
17.Kostjad toovad välja rahalise suuruse, mis osas nad hageja nõuet tunnistavad. Vastavalt hageja ja kostja III vahel 12.11.2012. a sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja III tasuma hagejale kokku (3 064.87 + 16 685.86 ꞊)19 750.73 eurot. Tasaarvestusavalduse tegemise ajal (20.02.2013) oli kostja III võlgnevuse jääk hageja ees koos viivistega 9 753.46 eurot ning peale tasaarvestuse tegemist 6 061.70 eurot. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele kohustus kostja III tasuma viiviseid 0,15 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Siinkohal toovad kostjad viiviste arvestuse alates tasaarvestuse tegemisest kuni hageja poolt hagi esitamiseni: Periood Algus
Lõpp
Võlgnevus
20.02.13
15.04.13
6 061.70
Päevi Määr päevas
0,15%
Eurot päevas 9.90
Viivis päevas 500.09
Seega tunnistavad kostjad hageja nõuet kokku 6 561.79 euro ulatuses, millest põhivõlgnevus on 6 061.70 eurot ja viivised 500.09 eurot.
MENETLUSE KÄIK
18.Kostja on oma 17.05.2013 vastuses märkinud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 41). 22.05.2013 kirjaga küsis kohus hageja seisukohta asja menetlemiseks kirjalikus menetluses ning palus hagejal teavitada, kas asja on võimalik lahendada
kompromissi sõlmimisega. Vastuseks teatas hageja 29.05.2013, et on peab võimalikus lahendada asi kirjalikus menetluses, kuid kompromissi poolte vahel sündinud ei ole (tl 69) .
19.06.06.2013 esitasid kostjad vastuhagi lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks summas 1 465.48 eurot ja viiviste 31.07 euro tasumiseks. 04.07.2013 esitas kostjate esindaja avalduse vastuhagi tagasivõtmiseks. 15.08.2013 määrusega jättis Harju Maakohus vastuhagi läbivaatamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.12. novembril 2012 sõlmisid hageja ja XXXOÜ kokkuleppe, millega reguleeriti pooltevahelised suhted seoses kostja III poolt maksmata arvete ja hageja poolt õiguskaitsevahendina tellimuse kinnistuse nr 120617 täitmisest keeldumisega. Nimetatud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja III tasuma 14 päeva jooksul peale tellimuse 120617 kauba üleandmist tasuma hagejale arvete nr 120478, 120561,120631,120688,120665,120615,120560 ja 120733 alusel 16 685,86 eurot. Kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja III rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi 0,15% päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Samal päeval sõlmitud käenduslepinguga käendasid kostja I ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt vastutavad käendajad AS XXX ees solidaarselt kostja III-ga ülalnimetatud kokkuleppest tulenevate kostja III kohustuste täitmise eest. Hageja väidetel võlgneb kostja III hagejale hagiavalduse esitamise aja seisuga 8743,22 eurot. Kuna kostja III maksekohustust ei täitnud, esitas hageja käendajatele ettepaneku põhivõla ja viiviste tasumiseks summas 9753,46 eurot. Ka käendajad nõudeavaldust ei täitnud. Kostjate poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt tunnistavad kostjad nõuet 6561,79 euro ulatuses, ülejäänud ulatuses on kostja III tasaarvestanud oma nõude hageja vastu. Seega tunnistavad kostjad seda, et 12. novembril 2012 sõlmitud kokkuleppest tulenev kostja III kohustus on hageja viidatud ulatuses täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on kostjatel tekkinud 12. novembril 2012 sõlmitud kokkuleppest ja käenduslepingust tulenevalt kohustus tasuda põhivõlgnevus ja selle tasumisega viivitamisel viivitusintress 0,15 % päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
21.Kostjate vastuväidete kohaselt on kostjal III nõue hageja vastu, milline on tasaarvestatud hageja nõudega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas
ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 67 lg 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kohtuasjas nr 3-2-1-57-11 p. 36 on Riigikohus tasaarvestuse kohta leidnud, et kui teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10;
5.jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Seega tuleb käesolevas asjas hinnata, kas kostjal III olid hageja vastu nõuded, mida tasaarvestada.
22.Kostja esitas 20.02.2013 hagejale avalduse nõude tasaarvestamiseks, millega muu hulgas tasaarvestas 12.07.2010 kirjavahetuse teel sõlmitud lepingust tuleneva nõude põhivõla ja viivise osas summas 3067,76 eurot. Kostjate väidete kohaselt on Kostja III ja hageja vahel sõlmitud leping XXXauditooriumitoolide müügi ja paigalduse vahendamiseks. Nimetatut tõendavad kostjad hagejat esindanud projektijuht XXXja kostja III vahel toimunud ekirjavahetusega. Kostja III leiab, et tal on nimetatud lepingust tulenevalt õigus vahendustasule. Hageja on seisukohal, et lepingut vahendustasu maksmiseks ei ole sõlmitud. Juhul kui lepingu on sõlminud hageja nimel selleks volitust mitteomav isik, siis hageja tehingut heaks ei kiida. Leping, millega vahendatakse lepingu sõlmimist, vastab oma olemuselt maaklerlepingu tunnustele. VÕS § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 kohaselt maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks kolmanda isikuga sõlminud lepingu XXXtoolide müügiks ja paigalduseks ning et selline leping oleks sõlmitud kostja III vahendusel. Kostjate esitatud e-kirja vahetusest nähtub, et 20.06.2010 on alustatud XXXmeiliaadressilt kirjavahetust toolidest, mis tuleb tarnida 9. augustiga algavaks nädalaks ja mille kangas täpsustatakse. Kirjas märgitakse: lepingu teeme 28.06 ja saame siis ka teiega lepingu teha nagu teada siis maksmine on jälle kahjuks 30 päeva nagu enamus hangetel. Vastuskirjas 21.06.2010 viitab Indrek, et kirja kirjutajad on omavahel kokku leppinud hinnas 1368 kr/tk. Järgnevates kirjades arutatakse toolide jooniseid ja paigutusi. Nimetatud kirjavahetuses sisaldab pigem viiteid kirjavahetuses osalenud isikute vahel müügilepingu või töövõtulepingu sõlmimisele, maaklerlepingule omaseid tunnuseid kirjavahetusest välja lugeda ei ole võimalik. Seega puudus kostjal III maaklerlepingust tulenev nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada.
23.Hageja ja kostja III vahel puudub vaidlus selles, et 2011.a. sõlmiti suulises vormis müügileping, millega hageja müüs kostjale III 280 auditooriumitooli ja paigaldas need samal aastal ostja palvel XXX. 04.10.2012 teavitas XXXe-kirja teel tarnitud ja paigaldatud mööbliesemete puudustest, milline e-kirjavahetus edastati ka hagejale. 14.11.2012 e-kirjaga teavitas kostja III esindaja sellest hagejat. Puuduste kirjeldusena oli välja toodud, et klapptoolide seljatoe küljes olevad avatavad lauaplaadid ei ole töökorras, et neid ei saa kätte – tudengitel ei ole võimalik konspekteerida. Samale kirjale vastuseks on teatanud XXX, et parandustöödega alustatakse koheselt, kui arved on makstud. 08. jaanuaril 2013.a. esitas kostja III nõudeavalduse puudustega mööbliesemete parandamiseks või asendamiseks, kirjeldades puudustena asjaolu, et laudade klapid ei ole töökorras. Puudused palutakse kõrvaldada hiljemalt 15.01.2013.a. Oma 22.01.2013 kirjas teatab hageja nõudeavaldusele vastuseks, et ostja ei ole teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul ega kirjeldanud mõistlikult ja piisavalt täpsel viisil väidetud puudusi. 20.02.2013 esitas kostja III hagejale avalduse ja avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Nimetatud avalduse kohaselt kasutas kostja III oma õigust parandada asi ise või tellida tööd kolmandatelt isikutelt. Kostja III avalduse kohaselt teostas mööbliesemete parandustööd XXXOÜ ning selle eest tuli kostjal III tasuda 624 eurot koos käibemaksuga. Hageja nimetatud summale vastuväiteid esitanud ei ole. Tasuarvestusele vastuväite esitamise põhjusena märgitakse puudustest mõistliku aja jooksul mitte teavitamist ning puuduste piisavalt täpsel viisil kirjeldamata jätmist. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Käesoleval juhul nimetatud vastutuse alus esineb. Toolid üle vaadanud XXXOÜ esindaja 4.01.2013 e-kirja kohaselt oli toote kokku panekul kasutatud liiga lühikest koostekruvi. Nimetatu asjaolu esines toolide komplekteerimisest alates. Asjaolu, et ostja nimetatud asjaolu lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, ei ole tõendamist leidnud (VÕS § 218 lg 4). Kostja III näol on tegemist isikuga, kes on sõlminud ostu-müügilepingu oma kutsetegevuses. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus on seisukohal, et asja ülevaatamise kohustus ei hõlma kohustust ostetav asi lahti demonteerida ning hinnata kasutatud koostisosade kohasust konkreetse toote puhul. Seega ei saa lugeda, et ostja pidanuks teadma asjal esinevatest puudustest alates asja vastuvõtmisest. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Mööblit kasutav XXXteavitas puudustest kostjat III 04.10.2012 ning vaidlus puudub asjaolus, et kirjavahetus edastati viivitamatult hagejale. Ka on kostja III oma 14.11.2012 e-kirjas hagejat sellest teavitanud. VÕS § 220 regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et müüdud asja üle peetavad vaidlused lahendataks võimalikult peatselt pärast vastava puuduse ilmnemist (VÕS II, Kommenteeritud väljaanne, Juura 2009, lk 55). Ka puudub informatsioon selle kohta, et XXXoleks viivitanud ilmnenud puudustest teavitamisega. Tegemist on haridusasutusega, kus üldiselt teadaolevalt on õppetöös vaheajad, mille kestel on mööbli kasutamiskoormus tunduvalt väiksem. Samuti on kohtu hinnangul kirjeldatud puudusi piisava täpsusega. Kirjeldusest: „Klapptoolide seljatoe küljes olevad avatavad lauaplaadid ei ole töökorras, vajudes nii sügavale alla, et neid ei saa kätte. Tudengitel ei ole võimalik konspekteerida.“ On võimalik aru saada esineva probleemi olemusest.
VÕS § 222 lg 5 kohaselt kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja III nõudis hagejalt puuduste parandamist, hageja sellest keeldus ning kohus hindas hagiavalduses esile toodud keeldumise põhjused alusetuteks. Seega oli kostjal III õigus lasta asi parandada ja nõuda selleks tehtud kulutused sisse hagejalt kui asja müüjalt. Puuduste parandamise maksumus oli 624 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud nõude on kostja III tasaarvestanud 20.02.2013 avaldusega. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Arvestades kostja poolt 20.02.2013 teostatud tasaarvestust summas 624 eurot, võlgnevad kostjad hagejale solidaarselt 8119, 22 (8743,22 – 624) eurot. Nimetatud osas kuulub hagi rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt viivist perioodi 29.11.2012 kuni 04.03.2013 eest. VÕS §113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja III vahel sõlmitud kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja III rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel tasuma viivitusintressi 0,15% päevas arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ka nimetatud kohustust käendasid kostja I ja kostja II. Kohtu hinnangul muutus hageja kohustus kostja III ees sissenõutavaks 22.01.2013, so ajast, mil hageja oma esindaja vahendusel keeldus tunnistamast nõuet XXX auditooriumi toolide parandamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 12.11.2012 kokkuleppest tulenev kohustus oli 29.11.2012 sissenõutavaks muutunud. Seega on hagejal õigus nõuda perioodil 29.11.2012 kuni 22.01. 2013 viivitusintressi summalt 8743,22 eurot. Nimetatud perioodi eest moodustab viivitusintressi summa (8743,22 eurot x 0,15% x 55 päeva) 723,25 eurot. Alates 23.01.2013 on hagejal õigus nõuda viivitusintressi summalt 8119,22 eurot. Hageja nõuab viivitusintressi kuni 04.03.2013. Perioodi eest 23.01.2013 kuni 04.03.2013 moodustab viivitusintressi summa (8119, 22 x 0,15% x 41 päeva) 499, 38 eurot. Kokku kuulub hageja nõue viivitusintressi saamiseks rahuldamisele summas 1222,63 eurot.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud 90% ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus
esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.