Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilasi nr 2-12-51290

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Tsiviilasi nr 2-12-51290

remondiraha tuleb välja mõista SA Narva Linnaelamult või Narva linnalt, kuna SA Narva Linnaelamu jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse ega hüvitanud hagejatele korteri remondi maksumust. Hageja arvestab korteri parenduste ja remondi kulusid järgmiselt: kokku moodustasid remondikulud 55 700 krooni s.o. 3 559.88 €, millest kuulub maha arvestamisele 25% kulumist (3 559,88 x 75% -'2 669,91 €). Täpne remondikulude arvestus on esitatud kohtule lisas nr 7 II osas. V V hinnangul tegutses kohtutäitur Andrei Krek ebaseaduslikult hagejate sunniviisiliselt korterist väljatõstmisel. Kohtutäitur Andrei Krekile oli hageja väljatõstmisel teada asjaolu, et Viru Maakohtu 23.03.2009 määrus, millega kohus andis kohtutäiturile loa hagejate eluruumi sundkorras sisenemise lubamiseks ja nende suhtes sundtoomise kohaldamiseks täitmisteate kättetoimetamiseks oli hageja vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus ning täitetoimingute tegemine pidanuks peatuma. Sellele vaatamata asus kohtutäitur Viru Maakohtu kohtumääruse 23.03.2009 alusel tegutsema, ootamata ära ringkonnakohtu seisukohta. Hageja ebaseadusliku väljatõstmise käigus ei koostanud kohtutäitur vallasvara nimekirja asjadest, mis korteris asusid ja millised pidid olema viidud ajutisse hoiukohta. Hageja pöördus korduvalt informatsiooni saamiseks kohtutäituri poole, et oma vara tagasi saada ja teada saada vara asukohta ning hoiustamistingimusi, kuid tulemusteta. 2011 septembris pöördus hageja kahel korral ( 04.09.2011 ja 24.09.2011) kohtutäituri poole kirjaliku avaldusega, et saada kohtutäitur Andrei Krekilt vara loetelu akti ja täpsustada vara asukohta, kuid vastust kohtutäiturilt oma kirjalikele avaldustele hageja ei ole saanud. Hageja hinnangul käitus kohtutäitur A. Krek TMS rikkudes, sest kohtutäitur oli teadlik, et Viru Maakohtu kohtumäärus hageja sundkorras väljatõstmiseks oli vaidlustatud kõrgemalseisvas kohtus. Kohtutäitur ei peatanud täitemenetlust, vaid viis hageja sundkorras väljatõstmise läbi, sealhulgas ei korraldanud kohtutäitur hageja vallasasjade paigutamist hoiuruumi ning kuni käesoleva ajani ei ole teatanud hagejale vara asukohta. V V jääb esialgses hagiavalduses toodud ja hagiavaldusele lisatud vallasvara nimekirjade juurde ning leiab, et seoses kohtutäitur Andrei Kreki ebaseadusliku tegevusega on kaotsi läinud hageja vara, mis kokku hinnatuna moodustab 5 639,91 €. Hageja on Viru Maakohtule koos esmase hagiavaldusega esitanud nimekirja kaotsi läinud vallasvarast ja selle maksumusest ning jääb selle juurde.

Tsiviilasi nr 2-12-51290

L. V hagi vastuse kohaselt VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürniku asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Aegumistähtaeg hakkab kulgema VÕS § 338 lg 2 kohaselt lepingu lõppemisest. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu lõppemisest kuni praeguses asjas hagi esitamiseni on möödunud VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg. Viru Maakohtu 29.12.2006. a kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-05-22971 tõstis Kostja 1 Hagejad korterist välja. Viru Maakohtu otsus, millega tunnistati Hagejate kasutusõigus eluruumile, aadressil XXX, lõppenuks, on jõustunud 10.02.2007.a. Seega aegus Hagejate nõue hiljemalt 10.08.2007.a. Nagu näha, esitati hagi kohtule 05.12.2012 ehk siis selleks ajaks oli nõue aegunud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-9-13 on Riigikohtu tsiviilkolleegium märkinud, et VÕS § 338 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kehtib nii VÕS § 286 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõudmisel kui ka VÕS § 286 lg 2 järgi üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõudele käsundita asjaajamise sätete alusel. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist ning teha aegumise kohaldamise kohta vaheotsus vastavalt TsMS § 449 lg 3.

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Hagejad esitasid kostjate vastu hagi kahju hüvitamise nõudes, paludes enda kasuks välja mõista tekitatud kahju kokku summas 8 309,31 eurot. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kahju hüvitamise nõue muutub sissenõutavaks üldjuhul hetkest, mil kahju on tekitatud. Erandina võib kahju olla tekkinud ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt kui jõustunud on hüvitamiseks kohustav kohtulahend. Seega praeguses asjas seostuvad hagejale tekitatud kahjud mitte Viru Maakohtu 29.12.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-22971 jõustumisega, vaid kostjate poolt õigusvastase kahju tekitamise hetkega. Esindaja leiab ka seda, et VÕS § 338 lg 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Narva linnas asuvate munitsipaaleluruumide omanikuks ja üürileandjaks on Narva linn. Hagejatele kuulub XXX asuva eluruumi kasutusõigus Narva Linnavalitsuse 09.05.1996 korralduse nr 618-k alusel, mille kohaselt eluruumide XXX kasutamisõigus vahetati XXX eluruumi vastu. Munitsipaaleluruumi omanik ja üürileandja - Narva linn - ei ole hagejatega XXX eluruumi kasutamisõigust lõpetanud, see on neil siiani olemas, millest tulenevalt on tegemist lepinguvälise õigusvastase kahju tekitamisega ning sellisel juhul sätestab nõude aegumistähtaja TsÜS § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega on L V ja V V hagi kohtutäitur Andrei Kreki, Sihtasutuse Narva linnaelamu ja Narva linna vastu kahju hüvitamise nõudes esitatud tähtaegselt.

Tsiviilasi nr 2-12-51290

täitmisteate tekstis. Täitmisteated koos kohtuotsusega on toimetatud L V ja V V 18.03.2009.a. kohturuumis, kohtuniku Tamara Šabarova juuresolekul. Seega väidab kohtutäitur, et vähemalt 18.03.2009.a. oli hagejatele kohtuotsusest teada. Kohtutäitur peab vajalikuks lisada, et ta on Viru Maakohtule 05.06.2008.a. esitanud taotluse võlgniku ruumi sisenemiseks. Avaldusele oli lisatud täitedokumendi (Viru Maakohtu 29.12.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-2297) ärakiri. Viru Maakohus on 23.09.2008.a kohtumäärusega nr 208-22729 võtnud avalduse menetlusse. Võlgnikele L V ja V V edastas kohus kohtutäituri avalduse lisadega (sh Viru Maakohtu 29.12.2006.a. kohtuotsuse koopia) ning pakkus täita täitedokument vabatahtlikult. Seega oli võlgnikele 29.12.2006.a. kohtuotsusest teada muuhulgas kohtult saadud dokumentidest. Kohtutäitur kahtleb, et Viru Maakohus ei ole hagejatele 29.12.2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-0522971 edastanud. Arvestades L ja V V agressiivset ja pahatahtlikku käitumist täitemenetluse läbiviimisel (dokumentide kättesaamisest keeldumine, valede andmete esitamine, kohtutäituri nõuete ignoreerimine), eeldab kohtutäitur et hagejad on keeldunud kohtudokumentide kättesaamisest ning kohtuotsus oli toimetatud kätte mitte allkirja vastu, vaid muul TsMS-iga sätestatud viisil. Hageja V V esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob väidab, et hagejatele ei olnud teada väljatõstmisest. See väide samuti ei vasta tõele. L V ja V V viibisid 09.04.2009.a. väljatõstmise ja 09.04.2009.a. kinnisasja väljaandmise akti koostamise juures. L V ja V V kirjutasid tunnistajate juuresolekul aktile alla ning panid omakäeliselt kirja märkused, et nendel puuduvad vastuväited (vene keeles: „возражений нет“). Aktid olid toimetatud võlgnikele kätte (Kinnisasja väljaandmise aktide koopiad on kohtule esitatud 17.06.2013.a. kohtutäituri vastuse lisana). V V on korduvalt saanud kinnisasja väljaandmise akti koopia 16.04.2009.a. kohtutäitutri büroos, mille kohta on olemas tema allkiri täitetoimikus (Täitetoimikust väljavõte V allkirjaga on esitatud kohtule 17.06.2013.a. kohtutäituri vastuse lisana). Kohtutäitur leiab, et aegunud on muuhulgas ka 09.04.2009.a toimunud väljatõstmisega seotud võimaliku kahju tekitamisest tuleneva nõudeõigus. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Väljatõstmine toimus 09.04.2009.a. Hagejad viibisid väljatõstmise juures ja said vastavad aktid kätte allkirja vastu samal kuupäeval. V V sai akti koopia korduvalt 16.04.2009.a. Seega on möödas aegumistähtaeg 09.04.2012.a. Hagi on esitatud Viru Maakohtule 05.12.2012.a., ehk aegumistähtaja möödumisel.

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Viru Maakohtu 29.12.2006.a. kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tunnistati Hagejate kasutusõigus eluruumile, aadressil XX, lõppenuks ning tõsteti Hagejad nimetatud eluruumist välja. Narva kohtutäitur Andrei Krek ́i vastuse kohaselt ignoreerisid võlgnikud kohtutäituri nõuet vabastada eluruum ning väljatõstmine toimus 17.03.2009.a. täitmisteates märgitud ajal, so 09.04.2009.a. Kohtutäitur Andrei Krek ́i poolt 09.04.2009.a. koostatud Kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt viibisid Hagejad väljatõstmise ajal kodus. Seega on väärad Hagejate väited, et nad ei olnud teadlikud väljatõstmisest ega nende suhtes tehtud tagaseljaotsusest. Samuti on väärad Hageja L V väited, et Hagejatele kuulub jätkuvalt eluruumi, aadressil XXX, kasutusõigus. VÕS § 325 lg 1 järgi võivad üürileandja ja üürnik elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. SA Narva Linnaelamu ja L V vahel sõlmitud eluruumi üürileping on lõppenud SA Narva Linnaelamu poolt lepingu erakorralise ülesütlemisega 01.09.2005.a. ülesütlemisavalduse alusel. Seoses SA Narva Linnaelamu ja L V vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu lõppemisega esitas SA Narva Linnaelamu tsiviilasjas nr 2-05-22971 hagi Hagejate vastu eluruumist väljatõstmise nõudes. Viru Maakohtu 29.12.2006.a. tagaseljaotsusega hagi rahuldati. TsMS § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Viru Maakohtu 29.12.2006.a. tagaseljaotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-05-22971 keeldusid Kostjad 07.12.2006. a. hagimaterjale vastu võtmast ning 07.12.2006.a. pandi hagimaterjalid kostjate postkasti. Seega olid Hagejad teadlikud tsiviilasja nr 2-05-22971 menetlusest ja nende vastu esitatud nõudest juba 07.12.2006.a. Viru Maakohtu 29.12.2006.a. tagaseljaotsuse resolutsiooni kohaselt tunnistati Hagejate kasutusõigus eluruumile, aadressil XXX, lõppenuks ning tõsteti Hagejad nimetatud eluruumist välja. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 1 järgi on Viru Maakohtu 29.12.2006.a. tagaseljaotsus, millega tunnistati Hagejate kasutusõigus eluruumile, aadressil XXX, lõppenuks ning tõsteti Hagejad nimetatud eluruumist välja, Hagejatele kohustuslik. Seega on väärad Hageja L V väited, et Hagejatele kuulub jätkuvalt eluruumi, aadressil XXX, kasutusõigus. Hagejad olid teadlikud nende suhtes tehtud Viru Maakohtu tagaseljaotsusest hiljemalt 10.02.2007.a. Seega aegus Hagejate nõue VÕS § 286 järgi üüritavas eluruumis parenduste hüvitamiseks hiljemalt 10.08.2007.a. Hagejate väidete kohaselt algas antud asjas aegumistähtaeg 09.07.2010. a. (05.12.2012.a. hagiavalduse lk 5, viimane lõik). 8(12)

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Käesolevas tsiviilasjas esitati hagi 05.12.2012.a. ning selleks ajaks oli Hagejate nõue VÕS § 286 järgi üüritavas eluruumis parenduste hüvitamiseks aegunud. Kostja palub teha aegumise kohaldamise kohta vaheotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega kohus tuvastab, kas väidetavad nõuded on aegunud või mitte. Vastavalt TsMS § 436 lg 4 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et:  hagejad elasid XXX asuvas munitsipaalkorteris alates 1996.a-st L V ja SA Narva Linnaelamu vahel sõlmitud üürilepingute alusel  L V ja SA Narva Linnaelamu vahel oli sõlmitud XXX asuva munitsipaaleluruumi üürileping viimati 23.09.2003 ja kehtis tähtajalisena alates 01.07.2003 kuni 17.01.2005 (II. köide, tl 55-62)  L V ja V V on abikaasad  V. V kasutas XXX asuvat munitsipaaleluruumi elamiseks üürniku pereliikmena  Viru Maakohus 29.12.2006 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-05-22971, mis jõustus 10.02.2007 (I. köide, tl 10-11) tunnistas hagejate kasutusõigus eluruumile 9(12)

Tsiviilasi nr 2-12-51290

aadressil XXX lõppenuks, nõudis eluruum aadressil XXX välja hagejate ebaseaduslikust valdusest SA Narva Linnaelamu valdusse ning tõstis hagejad välja eluruumist aadressil XXX koos kõigi nendega koos elavate isikutega ilma teist eluruumi vastu andmata  L. V suhtes oli alustatud täitemenetlus nr 066/2007/993 sissenõudja SA Narva Linnaelamu 27.02.2007.a täitmisavalduse ja Viru Maakohtu 29.12.2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-05-22971 alusel. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressil XXX (II. köide, tl 12-13)  V. V suhtes oli alustatud täitemenetlus nr 066/2007/995 sissenõudja SA Narva Linnaelamu 27.02.2007.a täitmisavalduse ja Viru Maakohtu 29.12.2006.a otsuse tsiviilasjas nr 2-05-22971 alusel. Nõude sisuks on väljatõstmine aadressil XXX (II. köide, tl 14-15)  hagejad olid aadressilt XXX tõstetud välja 09.04.2009 (II. köide, tl 16-19). Hagejate nõue kostjate SA Narva Linnaelamu ja Narva linna vastu Kostjate SA Narva Linnaelamu ja Narva linna poolt hagejatele tekitatud väidetav kahju seisneb selles, et hagejad pöördusid korduvalt SA Narva Linnaelamu poole palvega teostada eluruumis XXX korralik remont, kuna korter ei vastanud elamiseks vajalikele tingimustele. SA Narva Linnaelamu keeldus remonttöid korteris tegemast. Kuna eluruum oli kasutamiskõlbmatus seisukorras, alustasid hagejad koheselt sissekolimise järel remonditöödega ning remontisid omal kulul XXX. Hageja on seisukohal, et üürileandja jättis oma kohustuse täitmata, ega andnud hagejatele üle remonditud elamiskõlblikku korterit. Seetõttu pidi hageja ise teostama omal kulul korteris remondi ning tehtud kulutused peab SA Narva Linnaelamu hagejatele hüvitama. Hagiavalduse kohaselt oli väidetav remont teostatud 1996. aastal. Tol ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1 ja § 116 esimese lause kohaselt üldine aegumistähtaeg hagimenetluses oli 10 aastat ning hakkas kulgema alates ajast kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi lühend VÕSRS) § 1 lg 1, 1. juulil 2002 jõustusid võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja rahvusvahelise eraõiguse seadus. Alates 01.07.2002 kehtima hakanud VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 9 lg-st 1 tuleneb, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Vastavalt võlaõigusseaduse (lühend VÕS) § 338 lg 1 üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Tulenevalt VÕSRS § 9 lg-st 3 kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. 10(12)

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Lähtudes ülaltoodust hagejate nõue kostjate SA Narva Linnaelamu ja Narva linna vastu on aegunud hiljemalt 31.12.2006 kell 24.00, hagi oli esitatud 05.12.2012, seega hagejate nõue kostjate SA Narva Linnaelamu ja Narva linna vastu on aegunud. Hagejate nõue kohtutäitur Andrei Krek vastu Kohtutäturi A. Kreki poolt hagejatele tekitatud väidetav kahju seisneb selles, et ta tegutses ebaseaduslikult hagejate sunniviisiliselt korterist väljatõstmisel. Kohtutäitur Andrei Krekile oli hagejate väljatõstmisel teada asjaolu, et Viru Maakohtu 23.03.2009 määrus, millega kohus andis kohtutäiturile loa hagejate eluruumi sundkorras sisenemise lubamiseks ja nende suhtes sundtoomise kohaldamiseks täitmisteate kättetoimetamiseks oli hageja vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus ning täitetoimingute tegemine pidanuks peatuma. Sellele vaatamata asus kohtutäitur Viru Maakohtu kohtumääruse 23.03.2009 alusel tegutsema, ootamata ära ringkonnakohtu seisukohta. Hagejate ebaseadusliku väljatõstmise käigus ei koostanud kohtutäitur vallasvara nimekirja asjadest, mis korteris asusid ja millised pidid olema viidud ajutisse hoiukohta. Hagejad pöördusid korduvalt informatsiooni saamiseks kohtutäituri poole, et oma vara tagasi saada ja teada saada vara asukohta ning hoiustamistingimusi, kuid tulutult. Hagejad leiavad, et seoses kohtutäitur Andrei Kreki ebaseadusliku tegevusega on kaotsi läinud nende vara, mis kokku hinnatuna moodustab 5 639,91 €. Antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 150 ettenähtud aegumistähtaeg. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagejate väljatõstmine toimus 09.04.2009.a, nad viibisid väljatõstmise juures ja said vastavad aktid kätte allkirja vastu samal kuupäeval. V V sai akti koopia korduvalt 16.04.2009.a. Kohus leiab, et TsÜS § 150 lg-s 1 ettenähtud kolmeaastane aegumistähtaeg tuleb hakata lugema alates 10.04.2009, seega aegumistähtaeg on lõppenud 10.04.2012.a kell 24.00. Hagi on esitatud 05.12.2012.a, seega aegumistähtaja möödumisel. Kõigest eeltoodust tuleneb, et hagi tervikuna (kõikide kostjate vastu) on aegunud ja seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2).

11(12)

Tsiviilasi nr 2-12-51290

Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata seoses aegumisega, seega otsus on tehtud hagejate vastu ja lähtuvalt TsMS §-s 162 sätestatust jätab kohus hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostjate menetluskulud hagejate kanda solidaarselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.