Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

27.01.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale K.K.`e hagiavaldus OÜ X vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõudes (menetlusse võetud 03.02.2014 a, ts.asi nr 2-14-3793). Kostja leidis oma vastuses hagile, et hagi on esitatud vale isiku vastu ning hagi tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. 29.04.2014. a esitas hageja kohtule taotluse teise kostja kaasamiseks. 22.05.2014. a määrusega kaasas kohus teise kostjana menetlusse X. Teine kostja leidis, et nõue tema vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole kaevu omanik. 03.07.2014. a teavitas kohus hagejat kostja vastusest ja andis võimaluse esitada vajaduse korral taotlus kostja asendamiseks/kaasamiseks. Hageja teavitas, et soovib menetluse jätkamist endisel kujul. Hageja nõue ja põhjendused /tl 1-23/ 05.05.2013 juhtis hageja sõidukit Ford Focus C-Max reg nr xxxXXX ning sõitis Xxxxx linnas mööda Viljandi tänavat Valga suunas, kus Beetela tankla lähistel sõitis ta läbi kanalisatsiooniluugita augu, mis vigastas sõidukit. Hageja leiab, et nimetatud auk ei olnud märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Hageja soovi kohaselt fikseeris sündmuse Politsei-ja Piirivalveameti töötaja. Sõidukile tekitatud kahju hindas autoremondiga tegelev ettevõte X OÜ, kes esitas 10.09.2013 hagejale teostatud remonditööde eest arve nr 82 summas 237 eurot, millest kaskokindlustuse korral rakendatav ja hageja poolt tasumisele kuuluv omavastutus oli 191 eurot. Õnnetuse toimumise hetkel oli sõidukil kehtiv kaskokindlustusleping IF P&C Insurance AS-s. 06.05.2013 esitas hageja kindlustusettevõttele kahjuteate ja 30.05.2013 tunnistati kindlustusteenuse pakkuja poolt toimunud kahju kindlustusjuhtumiks. 10.09.2013 tasus hageja arve nr 82 summas 237 eurot (sh 191 eurot omavastutus ja 46 muud remondikulud) isiklikult pangakontolt. 17.09.2013 esitas hageja Xxxxx Linnavalitsusele kui avalikult kasutatava tee omanikule e-kirja teel kahjunõude, milles palus hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju 191 eurot. Kirjale vastas 24.09.2013 kostja I juhataja I. S. Kostja on 100 % Xxxxx linnale kuuluv ettevõte. Kostja ei tunnistanud 17.09.2013 esitatud nõuet, põhjendades keeldumist asjaoluga, et hageja poolt esitatud autoremonditööde kalkulatsioonis on nimetatud asjasse mittepuutuvad tööd. Hageja on korduvalt proovinud leida kohtuvälist lahendust, kuid kostja on endiselt seisukohal, et tekitatud kahju hüvitamisele ei kuulu. 08.11.2013 edastas kostja juhataja I. S. hagejale ekirja, milles nõuet ei tunnistata, kuid pakutakse hagejale kompromissina kompensatsiooni 50 eurot rikutud rehvi eest. Tegelikult juhtumi käigus rehv ei purunenud ja seda näeb Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjale lisatud fotodelt. Sellest tulenevalt ei saanud hageja aktsepteerida kostja poolt pakutud hüvitist rehvi purunemise eest. Avalikul teel asuvast kanalisatsiooniluugita august läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõidukile tehtud remondikulude kujul summas 191 eurot (mis sisaldab pleki-, värvimis-, remondi -ja lukksepatööde kulusid). Kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab kostja. Seega palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks 191 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja I vastus /tl 31-33/ Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse ja hagi tuleb kostja suhtes jätta läbi vaatamata. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid mitte üheski osas. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 2(6)

Kostja ei ole Xxxxx linnas avalikult kasutatava Viljandi tänava omanik, kus väidetav kahjujuhtum aset leidis. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostja Osaühing X tegevus või tegevusetus põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Hageja on ka ise oma hagiavalduse õiguslikes alustes viidanud teeseaduse vastavatele sätetele, kuid asunud üllatuslikult vastupidisele järeldusele. Kostja näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kes ei ole Xxxxx linnas avalikult kasutatava Viljandi tänava omanik. Pelgalt asjaolu, et kostja osa kuulub kohalikule omavalitsusele, ei tee kostjast veel tänava omanikku. Kostja II vastus /tl 70-98/ Esiteks leiab kostja II, et ta ei ole kaevu omank. Kaevu puhul, millest hageja sõidukiga üle sõitis, on tegemist kohaliku veevärgi kanalisatsiooni kaevuga. Ehitisregistri väljavõtetelt ja ehitisregistrist kättesaadavalt ehitise omanike ja tehniliste andmete teatiselt nr 345 on näha, et Valga-Uulu maantee aluse torustiku omanik on Xxxxx Linnavalitsus. Kanalisatsiooni kaev on nimetatud torustiku teenindamiseks. Kostjal ei ole ka lepingulist kohustust nimetatud kanalisatsiooni kaevu hooldada. Kostja on kohustatud hooldama maantee sadevete süsteemi, mille kaev asub kohaliku veevärgi kanalisatsiooni kaevust veidi eemal. Seetõttu leiab kostja II, et hageja nõue kostja II suhtes tuleb jätta rahuldamata. Lisaks juhib kostja II tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole sõiduki omanik. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt If P&C Insurance AS teatele kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsuse nr E42134406C/01 olevatele andmetele on sõiduki omanik Danske Bank A/S Eesti filiaal ning hageja on märgitud sõiduki juhi/kasutajana. Sõiduki juhiks/kasutajaks olemise näol ei ole tegemist omandisarnase õigusega. Samuti ei ole kostja II rikkunud hageja valdust sõiduki suhtes (AÕS § 32, 40 lg 3). Seega ei vastuta kostja II hageja ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja heidab hagis ette kostja tegevusetust – õnnetuse toimumise hetkel ei olnud kostja poolt hallatav sõidutee olukorras, mida sätestav TeeS § 10 lg 1. Juhul, kui kohus leiab, et kostja II vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-i 5 alusel, ei järeldu ainuüksi õigushüve kahjustamise faktist tegevusetuse õigusvastasus. Selleks, et tuvastada õigushüve kahjustamise kaasa toova tegevusetuse õigusvastasus, peab väidetav kahju tekitaja olema rikkunud mingi õigusnormi. Kui tegutsemise kohustus on sätestatud seaduses, saab kannatanu nõude kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 ja lg-e 3 järgi. Kostja II on seisukohal, et tema ei ole rikkunud ühtegi seadusest tulenevat kohustust. Kostja II on nõuetekohaselt täitnud hoolsus- ja käibekohustust ning kehtivaid õigusakte. Riigimaantee Valga-Uulu hoolde ja säilitusremondi teostamiseks on kostja II sõlminud Valga maakonna riigimaanteede hoolde ja säilitusremondi 2007-2015.a lepingu Kagu Teedevalitsuse ja AS ́ga TREV-2 Grupp (endine AS Teede REV-2). Õnnetusele eelnevat perioodi kajastava hoolde- ega järelevalvepäeviku väljavõttest ei nähtu tee seisundinõuetele mittevastavust. Tee seisundit on võimalik jälgida teatud regulaarsusega. Proportsionaalsuse, mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, et kostja II tagaks iga kaevuluugi üle järelevalve igal ajahetkel. Kostja II on teinud kõik mõistlikult endast oleneva, et tagada tee ülevaatuse teostamine ja hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Kui kostja II tõendab, et ta ei olnud hooletu, vabaneb ta vastutusest VÕS § 1050 lg-e 1 alusel. Kostja II oleks rikkunud TeeS § 37 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust juhul, kui kostjale II oleks teada olnud, et kaevuluuk ei ole korralikult suletud ning ta ei oleks seejärel mõistliku aja jooksul teinud midagi, et sellest tulenevat ohtu kõrvaldada. Lepingu kohaselt on AS ́l TREV-2 Grupp alates selle avastamisest või vastava info laekumisest aega liikluse ümberkorraldamiseks tee seisukorraga seotud liiklusohtlikes kohtades 1 tund tööajal ning 2 tundi töövälisel ajal. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, milles seisneb kostja II poolt seaduses sätestatud kohustuse rikkumine. 3(6)

Kostja II leiab, et tema käitumises puuduks õigusvastasus ning ta ei oleks süüdi hagejale kahju tekitamises juhul, kui hageja oleks sõidukiga sõitnud üle kostjale II kuuluva kaevu. Alternatiivselt taotleb kostja II kahjuhüvitise vähendamist. Mootorsõiduki juht on suurema ohu allika valdaja. VÕS § 1056 lg-e 1 kohaselt vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise ees, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kostja II on seisukohal, et kui hageja oleks sõitnud väiksema kiirusega, ei oleks ilmselt hagejale kahju tekkinud. VÕS § 139 lg-e 1 kohaselt kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kui kohus siiski leiab, et mingil põhjusel kostja II vastutab kahju õigusvastase tekitamise eest hagejale, kuulub kahju vähendamisele VÕS § 139 lg-e 1 alusel, sest hagejale tekkis kahju hageja poolt suurema ohu allika valdamise (sõiduki juhtimise) tõttu. Tuginedes eeltoodule taotleb Maanteeamet jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik Kohus tegi pooltele 12.08.2014. a kirja, millega teavitas pooli, et tulenevalt TsMS §-st 403 lahendab kohus asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus andis pooltele viimase tähtaja oma lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks /tl 104/. Kohtu nimetatud tähtajaks pooled midagi ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud tõendite pinnalt nähtub, et hagi on esitatud valede kostjate vastu.

Maanteeamet leiab, et kaevu puhul, millest hageja sõidukiga üle sõitis, on tegemist kohaliku veevärgi kanalisatsiooni kaevuga. Ehitisregistri väljavõtetelt ja ehitisregistrist kättesaadava ehitise omanike ja tehniliste andmete teatiselt nr 345 nähtub, et Valga-Uulu maantee aluse torustiku, aadressiga Valga maakond, Xxxxx linn, Valga tn ja Viljandi tn, omanik on Xxxxx Linnavalitsus /tl 82-85/. Maanteeamet märgib, et tema on kohustatud hooldama maantee sadevete süsteemi, mille kaev asub kohaliku veevärgi kanalisatsiooni kaevust veidi eemal ning on esitanud selle kohta kaevude asetust kajastava foto /tl 86/. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks esmalt tuvastada, kes vastutab luugita kanalisatsioonikaevu eest ning kas selleks võivad olla hageja poolt nimetatud kostjad.

või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Ehitise, milleks EhS § 2 lg 1 järgi on ka rajatis, omaniku kohustusi reguleerib EhS § 3, mille lg 4 kohaselt ei või ehitis ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. EhS § 29 lg 1 p 4 alusel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid Eelnevast järeldub, et Maanteeamet ei vastuta kohaliku veevärgi kanalisatsioonisüsteemide korrashoiu ja ohutuse eest, vaid seda teeb vastava rajatise omanik. Xl lasub vaid AÕS § 158 lgst 1 tulenev talumiskohustus. Hageja ei ole tõendanud, et Xl lasub lepinguline kohustus vaidlusalust kanalisatsioonikaevu hooldada. Seega ei lasu Xl seadusest tulenevat kohustust teed hooldada, ta ei ole vastavat kohustust rikkunud ning seetõttu ei ole tegemist õige kostjaga. Eeltoodu alusel tuleb esitatud hagiavaldus X vastu jätta rahuldamata. Kuna kohus on seisukohal, et Maanteeamet ei ole asjas õige kostja, jätab kohus hindamata X poolt esitatud tõendid – Valga maakonna riigimaanteede hoolde ja säilitusremondi 2007-2015.a lepingu lisa 2 alaosa A, hooldepäeviku väljavõte ja järelevalvepäeviku väljavõte. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus andis hagejale 03.07.2014 võimaluse senis(t)e kostja(te) asendamiseks või uue kostja kaasamiseks /tl 99/. Hageja soovis jätkata menetlust endisel kujul /tl 102-103/. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.