lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-2377/239

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-2377/239
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1778
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 3Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 442Otsuse sisuTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-2377/148Viru Maakohus Narva kohtumaja24.09.20122-06-2377/182Tartu Ringkonnakohus01.04.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-7445/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Vant10157719(Vastustaja)Sihtasutus NARVA HAIGLA90003217

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-06-2377

Tsiviilasi

AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu 1 124 930,71 krooni nõudes ja SA Narva Haigla vastuhagi AS Vant vastu kahju hüvitamise ja õigusliku aluseta saadud raha väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. mai 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SA Narva Haigla määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja: SA Narva Haigla (registrikood: 90003217; aadress: Haigla 7, Narva); lepinguline esindaja: Deniss Matvejev Vastustaja: AS Vant (registrikood 10157719; aadress: Uusküla 23, Narva); lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar)

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta SA Narva Haigla määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. mai 2014. a määrus muutmata. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.AS Vant (edaspidi hageja) esitas 02. veebruaril 2006. a Viru Maakohtule hagiavalduse SA Narva Haigla (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt oli 25. augustil 2004. a poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel teostas hageja kostja jaoks 2 operatsiooniploki ja keldrikorrusel asuva sooja vee varustuse süsteemi remondi. Lepingu kohaselt oli tööde maksumus 10 834 962 krooni. Kostja poolt esitatud tööde teostamise projekti koostamisel jäid arvestamata remonditavate ruumide eripärad. Vastavate muudatuste projekti sisseviimisel suurendati tööde mahtu ning vastavalt sellele suurendati ka tööde maksumust. Täiendavate tööde maksumus oli 643 109 krooni. Koos lisatööde maksumusega on kokkulepitud hind 11 478 071 krooni. Poolte vahel tekkis vaidlus lisatööde maksumuse tasumise suhtes. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud nõudesumma 1 124 930,71 krooni. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi Viru Maakohus rahuldas 24. septembri 2012. a otsusega AS Vant hagi osaliselt ja mõistis SA-lt Narva Haigla välja AS Vant kasuks põhinõude katteks 39 245,08 eurot. Kohus jättis AS Vant viivisenõude rahuldamata. Kohus jättis SA Narva Haigla vastuhagi rahuldamata. AS Vant menetluskulud põhihagis jäid 50% ulatuses AS Vant kanda ja 50% ulatuses SA Narva Haigla kanda. SA Narva Haigla menetluskulud põhihagis jäid 50% ulatuses SA Narva Haigla ja 50% ulatuses AS Vant kanda. AS Vant menetluskulud vastuhagis jäid SA Narva Haigla kanda ning SA Narva Haigla menetluskulud vastuhagis jäid SA Narva Haigla enda kanda. Tartu Ringkonnakohus 01. aprilli 2013. a otsusega tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata AS Vant nõue viivise väljamõistmiseks ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis SA-lt Narva Haigla AS Vant kasuks välja viivise 39 245,08 eurot. Tartu Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotuse selliselt, et menetluskulud maakohtus põhihagi osas jäid 95,48% ulatuses SA Narva Haigla kanda ja 4,52% ulatuses AS Vant kanda, vastuhagi osas jäid kõik menetluskulud SA Narva Haigla kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid SA Narva Haigla kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 31. juulil 2013. a Riigikohtu määrusega.
2.AS Vant esitas 29. augustil 2013. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (VII kd tl 3-22) ning täiendas seda kohtu nõudel 08. oktoobril 2013 (VII kd tl 77). Avalduse kohaselt on AS-i Vant menetluskulud maakohtus 3 353,19 eurot, millest 1 741,59 eurot on riigilõiv ja 1 611,60 eurot õigusabikulu. 95,48% maakohtus kantud kuludest on 3 201,63 eurot. AS Vant menetluskulud ringkonnakohtus on 3 361 eurot, millest 1 000 eurot on riigilõiv ja 2 361 eurot on õigusabikulu. AS Vant palus SA-lt Narva Haigla välja mõista AS-i Vant kasuks menetluskuluna kokku 6 562,63 eurot. Hageja leidis, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning vastab seaduses sätestatud nõuetele (TsMS § 174 lg 3). Kostja nõustus hageja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 95,48% ulatuses summas 1 622,87 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga 1 000 eurot, lepingulise esindaja kuluga maakohtus 696,33 eurot (95,48% ulatuses) ning lepingulise esindaja kuluga

ringkonnakohtus 529,20 eurot, kokku 3 848,40 eurot. Kostja leidis, et kuigi hageja menetluskulu on osaliselt põhjendatud, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses välja mõistmata, sest hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei vasta seaduse nõuetele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus rahuldas 28. mai 2014. a määrusega AS-i Vant avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis SA-lt Narva Haigla välja AS-i Vant kasuks menetluskuluna 5 150,58 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus tasutud riigilõivu suuruse osas. Lähtudes menetluskulude jaotusest kohtulahendis tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivuna kokku 2 662,87 eurot. Pooled vaidlevad hageja lepingulise esindaja kulude suuruse, nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Maakohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasja puhul oli tegemist keskmisest keerukama asjaga, mistõttu on põhjendatud arvestada lepingulise esindaja 1 lk dokumendi koostamise vajalikuks kuluks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja koostatud hagiavalduse põhjendatud ajakulu, võttes arvesse menetluskulude protsentuaalset jaotust, on 183,09 eurot (6 lk * 1 tund * 31,96 eurot/tunnis * 95,48%). Pärast hagiavalduse esitamist esindas Andrei Matvejev hagejat volitatud esindajana, kellel oli hagejaga töösuhe. Alates 02. juunist 2011. a on hageja volitanud ennast esindama vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiire. Menetlusosalisel on õigus esindajat vahetada ning uuel esindajal ilmselgelt kulub aega nõude sisuga tutvumisele. Kohus luges põhjendatuks M. Kiire poolt toimikuga tutvumise ajakulu 3 tundi, arvestades sellega, et toimikuga tutvumise ajaks oli materjalide kogumaht 4 köidet (773 lehte). Margus Kiir hageja lepingulise esindajana on esitanud maakohtule 2 sisulist dokumenti (V kd tl 5-6 ja tl 41-43) kogumahuga 3 lk. Maakohus arvestas menetlusdokumendi 1 lk koostamise kohta ajakuluks 1 tunni, seega on põhjendatud ajakulu 3 tundi, millele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg kokku 3 tundi ja 25 minutit. Kohus arvestas iga istungi ettevalmistusajaks 1 tunni ning hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks toimikuga tutvumisel, menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel, kohtuistungiteks ettevalmistumisel ning osalemisel 11,42 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot, on põhjendatud rahaline kulu 926,82 eurot (1,42 tundi * 85 eurot/tunnis * 95,48%). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus 2 772,78 eurot (1 662,87 + 183,09 + 926,82). Apellatsioonimenetluses oli hagejal kaks esindajat: alates 01. oktoobrist 2012. a Andrei Matvejev (V kd tl 188), ning senine esindaja Margus Kiir, kellele on 11. märtsil 2013. a väljastatud ka uus volikiri (VI kd tl 82). Maakohus leidis, et kuna A. Matvejev ei osalenud hageja esindamisel maakohtus alates M. Kiire lepingulise esindajana menetlusse astumisest, siis on põhjendatud A. Matvejevi poolt toimiku materjalidega tutvumise ajakulu 2 tundi. Tegemist oli keeruka vaidlusega, käsitlevate asjaolude ja tõendite maht oli tavapärasest suurem, teostati aeganõudev ja mahukas ekspertiis, mistõttu TsMS § 175 lg 3 kohaselt oli mitme esindaja osalemine ning nende kulude hüvitamine põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluses esitatavate dokumentide koostamiseks vajalik ajakulu oli 1 tund 1 lk kohta. A. Matvejevi poolt on ringkonnakohtus esitatud 2 sisulist dokumenti kogumahuga 13,5 lk, seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu 13,5 tundi. Sellele lisandub kohtuistungist osavõtt 50

minutit ja toimikuga tutvumise ajakulu 2 tundi. Maakohus arvestas istungi ettevalmistusajaks 1 tunni. Ringkonnakohtu menetluse põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 17,33 tundi. Arvestades lepingulise esindaja A. Matvejevi tunnitasu apellatsioonimenetluses 85 eurot on põhjendatud rahaline kulu 1 213,10 eurot (17,33 tundi * 70 eurot/tunnis). Hageja lepinguline esindaja M. Kiir osales Tartu Ringkonnakohtus 12. märtsil 2013. a toimunud kohtuistungil, mis kesti 50 minutit ning mille ettevalmistamiseks maakohus arvestas 1 tunni. Põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 50 minutit, s.o 1,83 tundi. M. Kiire tunnitasu apellatsioonimenetluses on 90 eurot, seega põhjendatud ja vajalik rahaline kulu 164,70 eurot (1,83 tundi * 90 eurot/tunnis). Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulu ringkonnakohtus on 2 377,80 eurot (1 000 + 1 213,10 + 164,70).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.SA Narva Haigla esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2014. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta AS-i Vant avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 sellega, et ei põhjendanud, miks ta ei nõustu määruskaebuse esitaja faktiliste väidetega. Maakohus eiras määruskaebuse esitaja 06. novembri 2013. a menetlusdokumendi p-s 15 esitatud väidet, et vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 174 lg 3 viimasest lausest tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. AS Vant ei kinnitanud oma avalduses, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna maakohus ei saanud TsMS § 174 lg 3 viimase lause järgi veenduda, et AS-i Vant menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-06-2377 menetlemisega, ei vasta AS-i Vant avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks seaduse nõuetele ning kohus pidi jätma selle rahuldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Vastustaja AS Vant leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja kinnitus menetluskulude kandmise kohta seoses konkreetse tsiviilasjaga sisaldub vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viiendal leheküljel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. mai 2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. Kooskõlas TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidle maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastu ega esita vastuväited väljamõistetud menetluskulude rahalisele suurusele. Määruskaebuse esitaja ainuke väide on selles, et vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei vasta seaduse nõuetele, sest selles puudub kinnitus, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks oli esitatud tähtaegselt. TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vastustaja avaldus sisaldab vastavat kinnitust. Vastustaja 29. augusti 2013. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viiendal leheküljel (VII kd tl 7) on märgitud: „Käesolevaga kinnitab hageja, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega“. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kinnitusest koos avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ning arvetega selgub üheselt, et tegemist on just käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludega.

8.Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et alles määruskaebuses esitas määruskaebuse esitaja konkreetseid väiteid avalduse seaduse nõuetele mittevastavuse osas. Määruskaebuse esitaja viidatud 06. novembri 2013. a vastuväites on vaid märgitud, et „määruskaebuse esitaja arvates vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei vasta seadusele“. Määruskaebuse esitaja ei täpsustanud, milles seisneb tema arvates mittevastavus seadusele. Seega võis ka maakohus piirduda üksnes konstateeringuga, et avaldus vastab seaduse nõuetele.
9.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.