Võlaõigus › Muud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

    

välja mõista kostjalt SA-lt Narva Haigla ajavahemiku 06.01.2005-27.01.2006 eest viivised 394 867,95 krooni töövõtulepingu p 5.1. kohaselt tähtaegselt tasumata summalt hageja AS Vant kasuks; välja mõista kostjalt SA-lt Narva Haigla hageja AS Vant kasuks tasu teostatud tööde eest summas 131 622 krooni, mille tasumise kohustus tuleneb töövõtulepingu p-st 5.2; välja mõista kostjalt SA-lt Narva Haigla ajavahemiku 02.03.2005-27.01.2006 eest viivised 87 133,76 krooni töövõtulepingu p 5.2. kohaselt tähtaegselt tasumata summalt hageja AS Vant kasuks; jätta menetluskulud kostja kanda; TsMS § 367 alusel mõista välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, lähtudes töövõtulepingu p-st 10.1 0,2% päevas summalt 511 487 krooni, aga mitte rohkem kui 20% lepingu hinnast.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.08.2004 töövõtulepingu nr 44/2004-EATL, mille alusel hageja teostas 2 operatsiooniploki ja keldrikorrusel asuva sooja vee varustamise süsteemi remondi. Töövõtulepinguga kooskõlastati tööde maksumus ja maht. Lepingujärgne tööde maksumus oli 10 834 962 krooni. Nimetatud lepingu p-s 2.3.1 oli määratud, et tööd teostatakse kostja poolt esitatud projekti alusel. Tööde teostamisel ilmnes, et projektis ei ole arvestatud remonditavate ruumide eripäraga. Projekti muutmise tõttu suurenes tööde maht, mistõttu pooled sõlmisid 09.12.2004 töövõtulepingu nr 44/2004-EATL lisakokkuleppe nr 1. Nimetatud kokkuleppega määrati, et kostja soovil käsundatakse hagejale lisaks lepingus määratud töödele täiendavad tööd maksumusega 643 109 krooni, sh käibemaks. Koos lisatööde maksumusega on lepingu hinnaks 11 478 071 krooni. Pooled leppisid kokku, et hageja poolt teostatud tööde lõppmaksumust on võimalik korrigeerida ekspertiisi tulemuste alusel. Ekspertiisi hulka kuulub nii projekti tehniline hinnang kui täiendavate tööde maksumuse hinnang. Kostja allkirjastas etapi vastuvõtuakti 20.12.2004, millega ta võttis vastu põhilepingu alusel teostatud tööd. Nimetatud akt oli vormistatud töövõtulepingu p 7.1 alusel. 22.12.2004 aktiga kostja võttis vastu hagejalt ka tööd, mis teostati lisakokkuleppe järgi. Ka nimetatud akt oli vormistatud lepingu p 7.1 alusel. Lisakokkuleppe p-ga 6 muudeti lõpparvestuse korda. Lõpparvestus tehakse pärast järgmiste tegude teostamist:

Tööde täitedokumentatsiooni kostjale üleandmine. Lisakokkuleppe p-s 3 määratud ekspertiisi tulemuste saamine. Kasutusloa saamine. Tööde tasumiseks arve esitamine.

Samaaegselt jäid kehtivaks töövõtulepingu p-d 7.2 ja 7.4, millega sätestatakse tööde lõpliku vastuvõtmise kord. 16.12.2004 akti alusel andis hageja kostjale üle tööde täitedokumentatsiooni. 22.12.2004 esitati viimane arve, mida võib pidada lõpparvestuse tasumise arveks. 01.02.2005 vormistati ehitise vastuvõtuakt ja 15.02.2005 kasutusluba. Lisakokkuleppe sõlmimisega jäeti töövõtulepingu p-des 7.1 ja 5.1. sätestatud vaheetapi tööde vastuvõtmise ja tasumise kord muutmata, mistõttu lisatööde vastuvõtmist ja tasumist reguleerivad VÕS § 643 ja töövõtulepingu p-d 5.1 ja 7.1. Võttes arvesse töövõtulepingu p-i 7.1, lisakokkuleppe p-i 3 ja VÕS §-i 643, saab järeldada, et tellija oli kohustatud lisatööde lõpetamisel need üle vaatama, teostama vajalikud ekspertiisid ja juhul, kui tellijal puuduvad pretensioonid tööde kvaliteedi suhtes, võtma tööd vastu. Töövõtja lõpetas täiendavate lisatööde teostamise 20.12.2004 ja tellija võttis nimetatud lisatööd 22.12.2004 aktiga vastu, mistõttu tellijal tekkis kohustus tasuda hagejale 80% 22.12.2004 aktis määratud summast vastavalt lepingu p-le 5.1. Tasumise tähtaeg – 15 päeva arve esitamise päevast. Arve nr 443 oli esitatud 22.12.2004. Tasumisele kuuluv summa on 511 487 krooni, mis

on 80% 22.12.2004 aktis määratud summast 643 109 krooni. Eelnimetatud summa on senini tasumata. Sanktsioonid lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise eest sätestatakse töövõtulepingu p-s 10.1. Viivitamise aeg on 379 päeva. Vastavalt töövõtulepingu p-le 10.1 lepingust tulenevate maksete viivitamisel peab kostja tasuma hagejale viivist 0,2% päevas viivitatud summast, aga mitte rohkem kui 20% lepinguhinnast. Seisuga 27.01.2006 on viiviste summa 394 867,95 krooni. Juhul kui kostja täidaks oma kohustusi korrektselt, siis peaks ta 06.01.2005 maksma hagejale 511 487 krooni, mis on 80% lisatööde maksumust ja 02.03.2005 maksma vahe 643 109 krooni ja 511 487 krooni vahel, mis moodustab 131 622 krooni. Kogu sissenõudmisele kuuluv summa on 1 124 930,71 krooni (põhinõue 643 109 krooni ja kõrvalnõuded 481 821,71 krooni). Hageja, tuginedes 25.01.2011 läbi viidud ekspertiisi tulemustele, soovis muuta esitatud hagiavalduse nõudesummat: lisatööde (põhinõude) summaks 614 052 krooni ehk 39 245,08 eurot. Tulenevalt põhinõue summa muutmisest muutub ka tasumisele kuuluvate viiviste summa, mis moodustab 2 658 845,16 krooni (614 052 krooni x 0,2% päevas x 2 165 päeva). Tasumisele kuuluvad viivised moodustavad kokku 2 166 992,40 krooni ehk 138 496,06 eurot (10 834 962 krooni x 20%). Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, siis on ebamõistlik nõuda kostjalt viivist põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seetõttu nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa ulatuses. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale viiviseid kokku summas 39 245,08 eurot.

Töövõtulepingu kohaselt pidi AS Vant tööd lõpetama 13.12.2004, kuid tegelikult lõpetas tööd ja parandas puudused 12.04.2005. Nimetatud perioodil ei saanud SA Narva Haigla operatsiooniblokki kasutada ning pidi tellima operatsioonibloki valve turvaettevõttelt. Valvekulud 13.12.2004 - 12.04.2005 olid 93 569,30 krooni. SA Narva Haigla palus maakohtul välja mõista AS-lt Vant kahju hüvitamiseks 93 569,30 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

5.Viru Maakohus rahuldas 24. septembri 2012 otsusega AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu osaliselt ja mõistis SA-lt Narva Haigla AS Vant kasuks põhinõude katteks 39 245,08 eurot. Kohus jättis rahuldamata AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu viiviste väljamõistmiseks. Kohus jättis rahuldamata SA Narva Haigla vastuhagi AS Vant vastu kahju hüvitamiseks ja õigusliku aluseta saadud raha väljamõistmiseks. Kohus jättis AS Vant menetluskulud põhihagis 50% AS Vant kanda ja 50% SA Narva Haigla kanda, SA Narva Haigla menetluskulud põhihagis 50% SA Narva Haigla ja 50% AS Vant kanda, AS Vant menetluskulud vastuhagis SA Narva Haigla kanda, SA Narva Haigla menetluskulud vastuhagis tema enda kanda. I AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu. Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, millises mahus olid hageja poolt tehtud täiendavad tööd vastavalt poolte vahel 25.08.2004 sõlmitud töövõtulepingu nr 44/2004-EATL 09.12.2004 lisa (täiendava) kokkuleppele nr 1, nende maksumus ja tööde lõpptähtaeg. Vastavalt 22.12.2004 aktile detsembris 2004 teostatud tööde vastuvõtmise kohta olid teostatud järgmised tööd: ventilatsioon, elektromontaažitööd, soojasõlme renoveerimine (soojusvahetiga). Tööde maksumus koos käibemaksuga on 643 109 krooni. Akt on allkirjastatud poolte esindajate poolt. Tööd võeti vastu 22.12.2004 aktiga, seega 15-päevane tasumise tähtaeg lõppes 06.01.2005. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kokkuleppes nimetatud täiendavate tööde maksumus 80% ulatuses (511 487 krooni) või täies ulatuses summas 643 109 krooni oleks tasutud AS-le Vant. 22.12.2004 akti kohaselt lõpetas hageja faktiliselt tööde tegemise 22.12.2004. Lähtudes töövõtulepingu p-st 7.2 oli kostja kohustatud teostama tööde vastuvõtmise 23.12.2004. Kostja on rikkunud oma kohustusi ja võttis tööd vastu alles 01.02.2005. Vastavalt töövõtulepingu p-le 7.2 kinnitati kostja poolt 01.02.2005 akti allakirjutamisega, et töid täideti töövõtulepingus määratud maksumusega ja mahus. Enne 01.02.2005 hageja esitas kostjale tööde täitedokumentatsiooni. 15.02.2005 vormistati kasutusluba. Seega olid hageja poolt täidetud kõik lepingus toodud

tingimused tööde üleandmiseks. Lähtudes töövõtulepingu p-st 7.2, lisakokkuleppe p-st 6 ja VÕS §-st 643, enne akti allkirjastamist 01.02.2005 oli kostja kohustatud tööd üle vaatama ja teostama vajadusel täiendava ekspertiisi. Akti allkirjastamisega 01.02.2005 lõpetatakse kõik võimalikud vaidlused tööde maksumuse, mahu ja kvaliteedi kohta. Kostja sai kasutusloa nr 2481 kätte 15.02.2005. Lähtudes lisakokkuleppe p-st 6 oli kostja kohustatud tegema hagejaga lõpparvestuse 15 päeva jooksul kasutusloa saamisest. Seega pidi lepinguhind olema tasutud täies ulatuses 02.03.2005. Kui kostja täitnuks oma kohustusi korrektselt, siis oleks ta pidanud 06.01.2005 maksma hagejale 511 487 krooni, mis on 80% lisatööde maksumust ja 02.03.2005 maksma vahe 643 109 krooni ja 511 487 krooni vahel, mis moodustab 131 622 krooni. Lisatööde summa on senini maksmata. Kokkuleppe p 2 kohaselt on tööde maksumus orienteeruvalt 643 109 krooni, mis sisaldab käibemaksu. Kokkuleppe p 3 esimese lause kohaselt käesolevas kokkuleppe p-s 1 nimetatud tööde lõplik eelarveline maksumus määratakse kindlaks arvestades täiendavate tööde ekspertiisi hinnangu tulemusi ja kinnitatakse poolte poolt. EKE Nora OÜ poolt 03.07.2005 koostatud dokumendi kohaselt SA Narva Haigla operatsiooniblokis tehtud elektri- ja ventilatsioonitööde remonditööde kohta elektritööde maksumus alanes 8%, ventilatsioonitööd kallinesid umbes 11%. Kui arvestada elektri- ja ventilatsioonitööd kokku, odavnesid remonditööd umbes 1% võrra (0,5%). AS Vant ülalmainitud dokumendis nimetatud järeldustega ei nõustunud. Kohtule on esitatud ka Eesti Projekti ekspertiisid, millega AS Vant samuti ei nõustunud. Kohtu poolt määratud ja 25.01.2011 tehtud ekspertiisi järelduste kohaselt on AS Vant tööde ehitusmaksumus täpsustatult M=10 834 962 (põhitööd PKD järgi + põhjendatud ja faktiliselt tehtud lisatööd summas 614 052=11 449 014 krooni). Kohus luges 25.01.2011 ekspertarvamusega tõendatuks, et AS Vant põhjendatud ja faktiliselt tehtud lisatööde maksumus on 614 052 krooni ehk 39 245,08 eurot. Kohus lähtus just sellest ekspertarvamusest, kuna poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid põhinevad mittetäielikul informatsioonil. Kohus leidis, et lähtudes ülaltoodust ei ole AS Vant nõue täiendavate tööde tasumiseks muutunud veel sissenõutavaks, kuna ei ole esitatud arvet täiendavate tööde eest tasumiseks. Seega hageja viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Kohus rahuldas põhihagi osaliselt, s.o põhinõude summas 39 245,08 eurot, ning jättis viivisenõude summas 39 245,08 eurot rahuldamata. II SA Narva Haigla vastuhagi AS Vant vastu Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei saa rääkida alusetust rikastumisest põhjusel, et eksperdid arvestasid täiendavate tööde maksumuse arvestamisel valgustite väiksemat maksumust. 25.01.2011 ekspertiisi järelduste kohaselt esialgse projektiga NA-1526 (täitja OÜ Tartu Projekt) olid operatsiooniruumidesse ette nähtud valgustid DLT CRR600DL, mida toodetakse kaitseastmega IP65, pakkumuse hinnaga 800 kr/tk, 34 tk maksumusega kokku 27 200 krooni. Ekspertide vastuse kohaselt 22. küsimusele paigaldas töövõtja faktiliselt viide operatsiooniruumi RELAX PB 4x36 IP20 39 tk, ühiku hinnaga 570 kr/tk, kogumaksumusega 22 230 krooni. Kuna kaablikarbiku margi vahetamise tõttu selle maksumuse vähendamist on eksperdid samuti arvestanud täiendavate tööde maksumuse arvestamisel, siis ka sellel juhul ei saa rääkida õigusliku aluseta rikastumisest. Ekspertide vastuse kohaselt 23. ja 24. küsimustele ehitusprojekti nr NA-1526 (täitja OÜ Tartu Projekt) alusel pidi töövõtja paigaldama operatsioonibloki ärkamistoas alumiiniumist kaablikarbiku INKA. Selles töös välja pakutud karbikute maksumus peaprojekteerija järgi oli 23 600 krooni. Faktiliselt on paigaldatud ärkamistoas PVC tüüpi kaablikarbik hinnaga 50 kr/m, kogumaksumusega 1 250 krooni, mis oli ka esialgses pakkumuses.

Kohus leidis, et vastuhagi nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud (tõendatud). Kohus kuulas tunnistajana üle N. S., kes andis ütlusi selle kohta, et ta võttis osa operatsioonibloki presentatsioonist, mis toimus 2005 märtsi lõpus-aprilli alguses. Vastavalt AS G4S Ida-Eesti (varasem ärinimi AS Falck Ida-Eesti) vastusele osutas AS G4S ajavahemikul 01.01.2004 - 31.12.2005 SA Narva Haigla mehitatud valve teenust lepingu 12211200301262 alusel. Kohtule lepingut ei esitatud, kuna vastaja lepingute andmebaasis nimetatud leping puudub. Ajavahemikul 01.01.2004 - 31.12.2005 mehitatud valve teenuse osutamise eest SA Narva Haigla esitatud arved on lisatud vastusele. Vastuhagi hageja väitel osutati mehitatud valve teenust ajavahemikul 13.12.2004 - 12.04.2005, seega ei saa kohtu arvates võtta aluseks esitatud arveid ajavahemiku eest 31.01.2004 - 31.12.2005, kuna ei ole selge, kas ja kui suures summas osutati mehitatud operatsioonibloki valvet selle renoveerimistööde jooksul. Menetluskulud Kohus rahuldas põhihagi nõuded 50% ulatuses ja pidas õiglaseks jätta põhihagi poolte menetluskulud 50% ulatuses põhihagi hageja kanda ja 50% ulatuses põhihagi kostja kanda. Kuna kohus jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, siis jättis kohus vastuhagi hageja menetluskulud tema enda kanda ja vastuhagi kostja menetluskulud vastuhagi hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

maakohus ühes kohas leidnud, et lisatööde tasunõue muutus sissenõutavaks ja kuulub tasumisele, ning teises kohas järeldanud, et lisatööde tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks; 4) on viivisenõue mõistlik ja põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leidis otsuse põhjendavas osas, et lisatööde tasunõue muutus sissenõutavaks 06.01.2005. Apellant on arvamusel, et lisatööde tasunõue muutus sissenõutavaks alates 23.12.2004 (tööde vastuvõtmise päevale järgmine päev). Kui pidada kohtu seisukohta õigeks, on AS-il Vant õigus viiviseid arvestada alates 07.01.2005. Isegi kui SA Narva Haigla ei olnud nõus lisatööde tasunõude summaga, oli SA Narva Haigla kohustatud maksma lisatööde eest vähemalt summas, millega SA Narva Haigla oli nõus. Toimiku materjalide kohaselt SA Narva Haigla tellis erinevatelt isikutelt uuringuid selle kohta, millises osas lisatööde tasunõue on põhjendatud. Kõik uuringute teostajad leidsid, et AS Vant lisatööde tasunõude on põhjendatud vähemalt 80%-liselt. AS Vant soetas lisatööde teostamisel materjale ja seadmeid, mis selgelt tuleneb lisakokkuleppe juurde lisatud lisatööde eelarvest. SA Narva Haigla hoidus lisatööde tasumisest kõrvale üle 7 aasta. Maakohus leidis, et vähemalt 80% lisatööde tasunõudest on põhjendatud. Seega on õiglane ja põhjendatud nõuda viivist kohtu poolt tunnustatud summast lähtudes, arvestades eelviidatud võlgniku käitumist ja AS Vant õigustatud huve. Töövõtulepingu p 10.1. kohaselt ei või viiviste lõppsumma ületada 20% lepingu hinnast. Arvestades lisatööde maksumust, oli lepingu hind 11 478 071 krooni, seega maksimaalne viiviste summa piirmäär on 2 295 614,20 krooni ehk 146 716,48 eurot (lepingu hind 11 478 071 krooni x 20% = 2 295 614,20 krooni). AS Vant esitas viiviste nõude summas 39 245,08 eurot, mis on oluliselt väiksem kui maksimaalse vastutuse piirmäär; 5) kui kohus rahuldab AS Vant nõude viiviste väljamõistmiseks, siis see tähendab seda, et AS Vant nõuded rahuldatakse täies mahus ning sellisel juhul tuleb kõik kohtukulud jätta SA Narva Haigla kanda.

menetluskulud AS Vant kanda; jätta teise astme kohtumenetluses poolte menetluskulud AS Vant kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub tõendite hulgas dokument, mida kohus nimetab 22.12.2004 aktiks tööde vastuvõtmise kohta. Apellant eeldab, et kohus luges 22.12.2004 aktiks akti, mis oli lisatud hagiavaldusele lisana 7 (I köide, tl 27, 169), kuid see dokument ei ole akt tööde vastuvõtmise kohta töövõtulepingu mõistes. Selles aktis on kirjeldatud kuupäev 22.12.2004, kuid see ei ole akti kuupäev. Akti pealdisest nähtuvalt on see arve nr 443 tegemise kuupäev. See tähendab, et akti tegemise täpne aeg on teadma. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud lisakokkuleppes määratud täiendavate tööde lõpetamise aega, mistõttu kohus on ebaõigesti järeldanud, et apellant pidi maksma 80% täiendavate tööde maksumusest 15 päeva jooksul alates 22.12.2004 arve nr 443 esitamise päevast. Kohus on jätnud tähelepanuta, et akt, mida kohus luges täiendavate tööde vastuvõtmise aktiks, ei ole akt „vorm nr 3“, mille alusel lähtudes töövõtulepingu punktist 5.1 esitatakse arve tasumiseks. Seetõttu ei saa lugeda, et täiendavad tööd on vastu võetud ja tekkis õigus arve esitamiseks tööde maksumuse tasumiseks; 2) on maakohtu järeldused vastuolulised ja ebaselged. Kui kohus tuvastas, et apellant rikkus oma kohustusi, kuna võttis tööd vastu 01.02.2005, siis ei ole apellandile selge, mis viisil pidi apellant teostama vajalikud ekspertiisid ja tegema muud lisakokkuleppe punktis 5.2. ettenähtud toimingud. Kohus on õigesti tuvastanud, et apellant sai 15.02.2005 kätte kasutusloa nr 2481, kuid on ebaõigesti leidnud, et „lähtudes Lisakokkuleppe p-st 6, 15 päeva jooksul pärast kasutusloa saamist Kostja oli kohustatud teostama lõpparvestust Hagejaga. See tähendab seda, et 02.03.2005 lepinguhind peab olema tasutud täies ulatuses“. Kohus tuvastas lisakokkuleppes määratud täiendavate tööde maksumuse ja tööde lõpliku maksumuse määramise ja tasumise korra ning üheaegselt leidis, et kui apellant sai kätte kasutusloa, siis vaatamata sellele, et apellandi käes ei olnud veel lisakokkuleppe punktis 6 määratud ekspertiiside tulemusi, pidi apellant tasuma vastustajale nii lepinguhinna kui ka täiendavate tööde maksumuse. Kasutusloa sai apellant kätte 15.02.2005, s.o enne ekspertiiside tulemuste kättesaamist, kuid kasutusloa väljaandmise otsustab kohalik omavalitsus ja see ei sõltu apellandist; 3) on ebaõigesti jäetud arvestamata apellandi poolt tellitud EKE Nora OÜ ja Eesti Projekti ekspertiisid ning kohus on lähtunud vaid kohtu poolt määratud ekspertiisi ekspertarvamusest. Kohtulik ekspertiis ei ole kontrollitav, mistõttu kohus oleks pidanud kasutama dokumentaalsete tõenditena apellandi poolt esitatud kohtuväliste ekspertiiside tulemusi. Vastavalt TsMS § 302 lg-le 2 ekspert võib eksperdiarvamuse andmiseks vajalikus ulatuses tutvuda asja materjalidega, võtta osa tõendite uurimisest kohtus ning küsida kohtult võrdlusmaterjali ja täiendavaid andmeid. Ekspertide ärakuulamise käigus 15.06.2011 kinnitasid eksperdid, et nad küsisid lisamaterjale ja said neid nii SA-lt Narva Haigla kui ka AS-lt Vant ning töövõtjatelt. Kuna seadus kehtestab imperatiivses vormis võrdlus- ning lisaandmete saamise protseduuri, siis selle protseduuri rikkumine, mis antud juhul oli toime pandud ekspertide poolt, muudab nende eksperdiarvamuse lubamatuks tõendiks; 4) on ebaõigesti hinnatud tõendeid, leides, et vastuhagi nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud (tõendatud) ja ei kuulu seega rahuldamisele, kuna kogutud tõenditest „ei ole selge, kas ja kui suures summas osutati mehitatud operatsioonibloki valvet selle renoveerimistööde jooksul“. Väidet, et operatsiooniploki mehitatud valvet osundati ajavahemikul 13.12.200412.04.2005, tõendavad tunnistaja N. S. ütlused selle kohta, et ta võttis osa operatsioonibloki presentatsioonist, mis toimus 2005 märtsi lõpus-aprilli alguses. Sellest pidi kohus järeldama, et operatsiooniplokki hakati kasutama alates 13.04.2005, s.o 2005 aprilli esimeses pooles. AS G4S Ida-Eesti arvete ja AS Falck Ida-Eesti 24.03.2006 tõendiga on tõendatud, et operatsiooniplokki oli vaja eraldi valvata, mistõttu kohus pidi tegema järelduse, et vastuhagi nõue kahju

hüvitamiseks suurusega 93 569,30 krooni ehk 5 980,17 eurot on põhjendatud (tõendatud) ja kuulub rahuldamisele; 5) jättis kohus ebaseaduslikult läbi vaatamata 13.08.2012 vastuväite ja tagastas see apellandile. Oma ebaseadusliku tegevusega tekitas kohus olukorra, kus ringkonnakohus ei saa kontrollida 13.08.2012 vastuväite põhjendusi; 6) on kohtuotsus vasturääkiv. Kui kohus leidis, et vastustaja nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks ja selle põhjenduse alusel kohus ei mõistnud apellandilt välja viivised, siis puudus kohtul alus põhihagi põhinõude rahuldamiseks, kuna nõue, mis ei olnud muutunud sissenõutavaks, ei kuulu väljamõistmisele. Kohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud täiesti täidetud lepinguliste suhete lõpetamise protseduur, kuna ei olnud esitatud arvet, nagu see oli kokku lepitud lisakokkuleppe punktis 6. Sellest hoolimata rahuldas kohus põhihagi põhinõude osas.

vajadus tellida ploki mehitatud valve. SA Narva Haigla ja AS Vant vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt ehitusplatsiga (ploki ruumide) seotud riisiko ja kulud on jäetud AS Vant kanda kuni tööde lõpetamiseni ja ehitusplatsi (ploki ruumide) üleandmiseni SA-le Narva Haigla. Juhul, kui SA Narva Haigla väidab, et plokiga seotud riisiko läks üle SA-le Narva Haigla alles alates 13.12.2004, siis see tähendab seda, et 13.12.2004 AS Vant lõpetas ehitustööd ja ehitustööd olid valmis juba 13.12.2004. Seega on vastuhagi suhtes tehtud otsuse tühistamise nõue alusetu ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna täiendava kokkuleppe kohaselt selles käsitlemata küsimustes juhinduvad pooled töövõtulepingust nr 44/2004-EATL, siis kohalduvad täiendavate tööde vastuvõtmisel töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punkti 7 alapunktid ning maksete osas punkti 5 alapunktid. Töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punkti 5.1. kohaselt „Tellija maksab teostatud ehitus- ja montaažitööde eest iga kuu töö liikide järgi arvete alusel, lähtudes esitatud tööde teostamise graafikust, 80 (kaheksakümmend) protsenti teostatud tööde maksumusest 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arve esitamise päevast. Arve esitatakse vastavalt teostatud tööde alusel koostatud ja Lepingu Poolte poolt allakirjutatud aktile, vorm nr 3.“ Täiendava kokkuleppega on töövõtulepingu punkti 5.1. täiendatud järgmiselt: „Tellija kannab Töövõtjale üle ehitustööde õigeaegseks lõpetamiseks vajalike käibevahenditena 643 109 (kuussada nelikümmend kolm) eesti krooni, mis sisaldab KM.“ Lepingu punkti 7.1. järgi „Teostatud tööde vahepealset vastuvõttu teostatakse iga kuu teostatud töö mahu ja maksumuse järgi. Tellija on kohustatud iga kuu viimasel tööpäeval antud kuu jooksul teostatud tööd üle vaatama. Kuu jooksul teostatud tööde maht ja maksumus kantakse akti, vorm nr 3. Aktis nimetatud tööd loetakse vastuvõetuks nii tööde mahu kui maksumuse poolt akti vorm nr 3 allkirjastamisega Tellija esindaja poolt.“

Ekspertiisi tulemused ja ekspertiisi läbiviimise kinnitatud kulud mõjutavad Lepingu hinda ja lepingujärgse lõpparvelduse summat järgmiselt: - kui ekspertiisi tulemused on Tellija kasuks, siis lõpparvelduse summa väheneb ekspertiisi läbiviimiskulude summa võrra, samuti tööde põhjendamatu kallinemise summa võrra; - kui ekspertiisi tulemused on Töövõtja kasuks, siis lõpparvelduse summa suureneb tööde põhjendatud kallinemise summa võrra.“ Ringkonnakohus leiab, et täiendava kokkuleppe nr 1 punkt 6 on käsitletav pooltevahelise erikokkuleppena tasu maksmise osas, mis oli töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punkti 5 alusel tasumata. Täiendava kokkuleppe nr 1 viidatud punktist tuleneb, et lõpparvelduse tegemiseks oli vajalik täitedokumentatsiooni üleandmine tellijale, ekspertiisi tulemus, kasutusloa saamine ning arve esitamine. Asja materjalide kohaselt on AS Vant andnud SA-le Narva Haigla üle täitedokumentatsiooni 16.12.2004 (I kd tl 29). Samuti on ehitise vastuvõtuaktis märgitud, et täitedokumentatsioon on üle antud. Kasutusluba on ehitisele saadud 15.02.2005 (I kd tl 34). Ekspertiisi tulemused on SA Narva Haigla saanud AS-ilt Eesti Projekt 28.02.2005 (I kd tl 81-85) ning selles märgitu kohaselt ekspertiisiks esitatud dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik hinnata rahaliste vahendite kasutamist. SA Narva Haigla on esitanud AS-ile Eesti Projekt täiendavaid küsimusi ning nendele on saadud vastuse 11.04.2005 (I kd tl 90-92). Seega oli töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punktis 5.2. sätestatud ekspertiisi tulemus olemas hiljemalt 11.04.2005. Kuna ekspertiisi tulemusena ei muutunud arve nr 443 järgi tasumisele kuuluv tasu, siis puudus vajadus AS-l Vant esitada SA-le Narva Haigla uut arvet. SA Narva Haigla väite kohaselt on ka EKE Nora OÜ ekspertiis tehtud täiendava kokkuleppe punkti 6 alusel lõpparvelduse tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et täiendava kokkuleppe punktist 6 (töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punktist 5.2.) ei tulene tellijale õigust teha korduvaid ekspertiise juhul, kui talle esimese ekspertiisi tulemused ei meeldi. Seega ei ole EKE Nora OÜ ekspertiis ekspertiisiks, mida SA Narva Haigla oli õigustatud tegema täiendava kokkuleppe punkti 6 alusel. Lähtudes eeltoodust olid 11.04.2005 olemas kõik täiendava kokkuleppe punktis 6 (töövõtulepingu nr 44/2004-EATL punktis 5.2.) sätestatud tingimused lõpparvelduse tegemiseks ning 15 jooksul alates 11.04.2005 (s.o 26. aprilliks 2005) oleks SA Narva Haigla pidanud tasuma AS-le Vant maksmata tasuosa ning alates 27. aprillist 2005 muutus tasumata tasu sissenõutavaks.

Alusetu on SA Narva Haigla väide, et kohtulik ekspertiis ei ole kontrollitav. Asjaolu, et ekspert kasutab arvamuse andmisel tema käsutuses olevat andmebaasi, ei muuda eksperdiarvamuse kontrollimatuks. TsMS § 301 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus peab sisaldama uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastused kohtu küsimustele. Ekspertide poolt antud eksperthinnang (IV kd tl 41-70) vastab TsMS § 301 lg-s 1 sätestatule. Eksperdid on eksperthinnangu andmisel abimaterjalina kasutanud muuhulgas ka AS Eesti Projekt poolt 28.02.2005 läbi viidud ekspertiisi ja 18.03.2005 ning 03.06.2006 täiendusi, samuti OÜ EKE Nora poolt läbiviidud 03.07.2005 ja 11.07.2005 ekspertiisi ning 24.11.2005 täiendusi. Eksperthinnangus märgitu kohaselt eelnimetatud ekspertiisid on läbi viidud AS Vant osavõtuta ning tõenäoliselt ei olnud nende koostajate kasutuses täiendavaid töid läbiviinute alltöövõtjate hinnapakkumisi ja PKD juurde hiljem koostatud eritööde kontuurjooniseid. Lähtudes eeltoodust on maakohus põhjendatult lahendanud pooltevahelise vaidluse tuginedes kohtu poolt määratud ekspertide poolt antud eksperthinnangule.

VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kahju hüvitamise nõude esitamisel on SA Narva Haigla tuginenud pooltevahelisele lepingule. Iseenesest võib tuleneda lepingu eesmärgist, et kui lepingu rikkumise tõttu tekib teisel poolel kahju, siis võib ta nõuda selle hüvitamist, kuid antud juhul ei ole SA Narva Haigla üldse tõendanud seda, et tal tekkis AS Vant poolt lepingu rikkumise tõttu kahju, s.o tõendatud ei ole AS Vant poolt selline lepingu rikkumine, mis oleks kaasa toonud kahju tekkimise ega ka kahju tekkimine üldse. Õige on maakohtu seisukoht, et SA Narva Haigla ei ole tõendanud väidetava kahju tekkimist. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. SA Narva Haigla poolt maakohtule esitatud arved (V kd tl 95-118) tõendavad asjaolu, et ta kasutas mehitatud valvet vastavalt lepingule nr 12211200301262 enne 13.12.2004 ning ka pärast 12.04.2005, seega ei olnud mehitatud valve kasutamine seotud väidetava lepingu rikkumisega. Lisaks sellele on ebaõige SA Narva Haigla väide, et AS Vant pidi tööd lõpetama 13.12.2004. Täiendava kokkuleppe nr 1 kohaselt oli tööde täitmise tähtajaks 20.12.2004. Asja materjalidest nähtub ka see, et kõik 19.01.2005 avastatud puudused kõrvaldati 28. jaanuariks 2005 (I kd tl 171) ning ehitis võeti vastuvõtukomisjoni poolt vastu 01.02.2005 (I kd tl 30-33). Lähtudes eeltoodust on arusaamatu ka periood, mille kestel väidetavalt SA-l Narva Haigla tekkis kahju lepingu rikkumisest. Eeltoodu alusel on maakohus õigesti jätnud rahuldamata kahju hüvitamise nõude.

Selline SA Narva Haigla seiskoht on ekslik, sest vaidlustatud otsuses on maakohus märkinud, et on „ piisavalt põhistanud vastuväidete vastuvõtmata jätmist ja ei näe vajadust neid korrata, seega SA Narva Haigla poolt 30.08.2012 esitatud vastuväide kohtu tegevuse peale jätab kohus rahuldamata.“ SA Narva Haigla 30.08.2012 vastuväide (V kd tl 143-146) kohaselt on see esitatud maakohtu tegevuse peale, millega kohus jättis läbi vaatamata ja tagastas 13.08.2012 vastuväite. Eelnevalt ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigustatult jätnud SA Narva Haigla 13.08.2012 vastuväite tähelepanuta ja tagastanud ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud rahuldamata SA Narva Haigla 30.08.2012 vastuväite.

viiviste suurus käesolevaks ajaks ületab juba suuresti põhinõude suurust, siis kuulub SA Vant viivise nõue summas 39 245,08 eurot rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.