Võlaõigus › Muud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 24.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-2377/148
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.09.2012
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 14 701

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts Vant10157719(Hageja)Sihtasutus NARVA HAIGLA90003217(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-06-2377 24. september 2012, Narva

Kohtuasi

Aktsiaseltsi (edaspidi AS) Vant hagi Sihtasutus (edaspidi SA) Narva Haigla vastu 1 124 930,71 krooni nõudes ning SA Narva Haigla vastuhagi AS Vant vastu kahju hüvitamise ja õigusliku aluseta saadud raha väljamõistmise nõudes 58 095,77 eurot (909 001,30 krooni /643 109 krooni on põhihagi hind ja 265 892,30 krooni on vastuhagi hind/) Hageja põhihagis ning kostja vastuhagis: AS Vant (registrikood 10157719, asukoht Kulgu 15, 20104 Narva) Hageja põhihagis ning kostja vastuhagis lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo Jõhvi osakond, asukoht Sompa 3, 41533 Jõhvi; tel 337 0598; elektronposti aadress: [email protected]) Kostja põhihagis ning hageja vastuhagis: SA Narva Haigla (registrikood 90003217, asukoht Haigla 7, 20104 Narva) Kostja põhihagis ning hageja vastuhagis lepinguline esindaja volikirja alusel: Deniss Matvejev (elektronposti aadress: [email protected]) Hagimenetlus 14.08.2012 avalikul kohtuistungil

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu osaliselt.

2.Mõista SA-lt Narva Haigla AS Vant kasuks põhinõue katteks 39 245,08 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

olevate täiendavate tööde tegelik täpne maksumus kuulus väljaselgitamisele ekspertiiside teel, mille tulemused kuulusid kinnitamisele mõlema osapoole poolt (Lisakokkuleppe p 3). Vastavalt Lisakokkuleppe punktile 3 leppisid pooled kokku tehnilise ekspertiisi teostamises, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas Lisakokkuleppes tabelis nimetatud tööd kujutasid endast täiendavaid töid ehk teisisõnu, kas Lisakokkuleppes nimetatud tööd olid hõlmatud PKD lisaks olnud projektiga või mitte. Kui tehnilise ekspertiisi tulemusena peaks tuvastatama, et kõik Lisakokkuleppes nimetatud tööd või osa neist ei olnud PKD projektiga hõlmatud, siis esialgse projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tegeliku maksumuse pidi määrama hinnaekspertiis. Seejuures ekspertiiside tulemused omasid vastavalt Lisakokkuleppele poolte suhtes siduvust eeldusel, et mõlemad pooled on ekspertiisi tulemusi aktsepteerinud (Lisakokkuleppe p 3) ning Töövõtulepingu ja Lisakokkuleppe järgne lõplik arveldus pidi aset leidma alles pärast Lisakokkuleppe punktiga 6 muudetud Töövõtulepingu punktis 5.2 sätestatud kõikide tingimuste saabumist, sh ekspertiiside tulemuste kinnitamist poolte poolt. Seega hageja väide Lisakokkuleppes ettenähtud tööde maksumusest ja kogu Lepingu (ehk Töövõtulepingu ja Lisakokkuleppe) maksumusest on spekulatiivne, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule ekspertiisiarvamusi, mille kohaselt, esiteks, oleks kõik Lisakokkuleppes nimetatud tööd PKD projektiga hõlmamata ehk täiendavad tööd lisaks Töövõtulepingus sätestatule, ning, teiseks, vastaks täiendavate tööde tegelik maksumus täpselt Lisakokkuleppes sätestatud tööde orienteeruvale maksumusele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eelnevast nähtub, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis on hagiavalduses esitatud nõuete aluseks, mistõttu hagis esitatud väited Lisakokkuleppe esemeks olnud tööde maksumuse osas on paljasõnalised. 

Hagiavalduse 3. leheküljelt nähtub: „Lisakokkuleppe sõlmimisega Töövõtulepingu p 7.1 ja p 5.1 sätestatud vaheetapi tööde vastuvõtmise ja tasustamise kord jäeti muutmata. Seoses sellega lisatööde vastuvõtmine ja tasumine reguleeritakse VÕS prg-ga 643, Töövõtulepingu p 5.1 ja 7.1. Lähtudes 25.08.2004.a Töövõtulepingu p-st 7.1 tööde vastuvõtmise akti allkirjutamisega Tellija poolt kinnitatakse, et töid täideti aktis määratud maksumusega ja mahus. Võttes arvesse 09.12.2004. Töövõtulepingu p 7.1 sätteid, Lisakokkuleppe p 3 sätteid ja VÕS prg 643 sätteid, on võimalik teha järeldus, et tellijal oli kohustatud lisatööde lõpetamisel need üle vaatama, teostama vajalikud ekspertiisid ja juhul, kui Tellijal puuduvad pretensioonid tööde kvaliteedi suhtes, võtma tööd vastu.“. Eelnevast on hageja teinud järelduse, et kuivõrd Lisakokkuleppes sätestatud tööde suhtes allkirjastati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 22.12.2004, siis seeläbi aktsepteeris kostja automaatselt selles aktis nimetatud Lisakokkuleppe esemeks olnud tööde maksumust ja kostjal tekkis 22.12.2004 arve nr 443 alusel 15 päeva möödumisel ehk alates 06.01.2005.a kohustus tasuda Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde orienteeruvast maksumusest 80%. Kostja ei saa hageja eeltoodud seisukohtadega nõustuda alljärgnevatel põhjustel. Lisakokkuleppes sätestatud tööde üleandmise-vastuvõtmise korda ei saa võrdsustada ning omistada sellele sama tähendust kui Töövõtulepingu objektiks olnud projektijärgsete etapiliste tööde üleandmise-vastuvõtmise korrale. Ehkki Lisakokkulepe expressis verbis ei muuda Töövõtulepingu p 7.1 - 7.2 sätestatud tööde vastuvõtmise korda, ilmneb Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde eripära Lisakokkuleppega täiendatud Töövõtulepingu punktidest 5.1 ja 5.2 ning Lisakokkuleppe punktides 2 ja 3. Nagu eespool märgitud, tuleneb Lisakokkuleppe punktidest 2 ja 3 üheselt, et Lisakokkuleppe objektiks olnud tööde täpne maksumus ei olnud 6(35)

Kostja ei saa nõustuda hageja seisukohtadega Lisakokkuleppes ettenähtud ekspertiiside läbiviimise küsimuses seonduvalt tööde üleandmise-vastuvõtmisega. Lisaks kostja vastuse eelmises punktis viidatud väljavõttele hagiavalduse 3. 1eheküljelt märgib hageja hagi 4. leheküljel sama küsimusega seonduvalt veel järgmist: „Lähtudes Töövõtulepingu p-st 7.2, Lisakokkuleppe p-st 6 ja VÕS prg-st 643 enne akti allakirjutamist 01.02.2005.a kostja oli kohustatud tööd üle vaatama ja teostama vajadusel täiendava ekspertiisi. Akti allakirjutamisega 01.02.2005.a lõpetatakse kõikvõimalikud vaidlused töö maksumuse, mahu ja kvaliteedi kohta nagu see on määratud Töövõtulepingu p-st 7.2.“. Kostja selgitas juba eelpool, miks ei ole Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine võrdsustatav täiendavate tööde tegeliku maksumuse aktsepteerimisega analoogiliselt Töövõtulepingu objektiks olnud projektijärgsete tööde üleandmisel-vastuvõtmisel. Ent lisaks sellele on kostja seisukohal, et hageja on vääralt tõlgendanud ka Lisakokkuleppes sätestatud ekspertiiside läbiviimise korda ja juriidilist tähendust. Lisakokkuleppes sätestatud ekspertiiside eesmärgiks oli esiteks tuvastada Lisakokkuleppe esemeks olnud tööde tehniline iseloom ehk teisisõnu, tuvastada, kas Lisakokkuleppes nimetatud tööd olid hõlmatud PKD lisaks oleva projektiga või mitte, ning teiseks, määratleda tehnilise ekspertiisi tulemusena tuvastatud PKD projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tegelik maksumus, kuivõrd Lisakokkuleppes oli see jäetud lahtiseks lepingutingimuseks. Lisakokkuleppes sätestatud ekspertiisid ei ole seega võrdsustatavad tellija poolt töö ülevaatamise kohustusega VÕS § 643 tulenevalt, kuna Lisakokkuleppe-järgsete ekspertiiside ja seadusest tuleneva tellija ülevaatamiskohustuse sisu ja eesmärk on erinev -ekspertiiside eesmärgiks on määratleda Lisakokkuleppe lahtiste lepingutingimuste sisu, VÕS § 643 tuleneva tellija ülevaatamiskohustuse eesmärgiks on üldise hoolsuskohustuse täpsustamine töövõtulepingus ja lepingupoolte vahel riskide õiglane jagamine töö suhtes pretensioonide esitamise valguses. Samal põhjusel on alusetu hageja järeldus, et Lisakokkuleppes sätestatud ekspertiisid oleks tulnud tellijal läbi viia enne Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde vastuvõtmist. Süvenedes Lisakokkuleppe sisusse on selge, et ekspertiisid Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde tehnilise sisu ja PKD projektiga hõlmamata täiendavate tööde tegeliku maksumuse määratlemiseks saidki olla läbi viidud alles pärast tööde üleandmist tellijale, kuivõrd Lisakokkuleppes sätestatud tööde teostamise tähtajaks oli 20.12.2004.a (Lisakokkulepe oli allkirjastatud 09.12.2004.a). 

Hagiavalduse leheküljelt 3 nähtub: „20.12.2004.a Töövõtja lõpetas täiendavate lisatööde teostamise. 22.12.2004.a Tellija võttis vastu nimetatud lisatööd aktiga. Lähtudes eeltoodust, tööd võeti vastu nii mahu kui maksumusega. Seoses sellega Tellijal tekkis kohustus tasuda Hagejale 80% 22.12.2004.a aktis määratud summast vastavalt 25.08.2004.a p-le 5.1.“. Hageja eelnimetatud seisukoht ei põhine Töövõtulepingu ja Lisakokkuleppega kokkulepitul. Kostja juhib kohtu tähelepanu Lisakokkuleppe punktidega 5 ja 6 tehtud täiendustele ja muudatustele Töövõtulepingus puutuvalt tööde tasustamise regulatsiooni. Täpsemalt vastavalt Töövõtulepingu punktile 5.1 tuli üldkorras Töövõtulepinguga hõlmatud tööde eest tasuda pärast nende tööde üleandmist-vastuvõtmist ja sellekohase arve saamist töövõtjalt 80%) ulatuses TöövÕtulepingu-järgsete tööde maksumusest - tööde maksumus oli välja toodud Töövõtulepingu lisas etappide kaupa, tööde üleandmisel märgiti aktidesse üleantud tööde maksumused vastavalt Töövõtulepingule ja tellija oma allkirjaga vastaval üleandmisaktil aktsepteeris lisaks üleantud tööde mahule ka nende maksumust. Sellest üldkorrast tegi erandi Lisakokkuleppe punktis 5 sätestatud Töövõtulepingu p 5.1 täiendus, mille kohaselt kohustus tellija tasuma 643 109 krooni käibevahendite kulude katmiseks vastavalt hageja poolt 03.11.2004 Töövõtulepingu-järgsete etapiliste tööde eest väljastatud arvele. Eelnevast nähtub, et Lisakokkuleppega täiendatud Töövõtulepingu p 5.1 sätestas erandliku tellija kohustuse tasuda lisaks üldkorras etapiliselt tasumisele kuulunud TöövÕtulepingu-järgsete tööde 80% maksumusele enne punktis 5.2 sätestatud lõpparvelduse läbiviimist ka 643 109 krooni käibekulude katteks. Seda ei saa vaadelda lepinguhinna suurendamisena, vaid lepinguhinna tasumise korra muutmisena. Teisisõnu, enne Lisakokkuleppes sätestatud Töövõtulepingu p 5.1 täienduses kokku leppimist pidi algselt Töövõtulepingu-järgsete tööde eest tasumine toimuma pärast vastava tööetapi üleandmist 80% ulatuses etapi maksumusest ning 20% Töövõtulepingu koguhinnast kuulus tasumisele lõpparvelduse teostamisel kooskõlas p 5.2. Seevastu pärast Lisakokkuleppega Töövõtulepingu p 5.1 täiendamist kuulus enne lõpparvelduse tegemist esiteks Töövõtulepingu-järgsete tööde maksumusest 80% tasumisele pärast iga vastava etapi üleandmist tellijale ja teiseks kuulus 643 109 krooni tasumisele 3.11.2004.a väljastatud arve alusel. Lõpparveldus vastavalt Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu punktile 5.2 pidi aga hõlmama Töövõtulepingu-järgsest hinnast veel tasumata osa (10 834 962 krooni - 80% etapiliselt üleantud tööde maksumusest - 643 109 krooni) ning ekspertiiside tulemusena kinnitatud täiendavate tööde maksumust. Kostja on nõuetekohaselt täitnud Töövõtulepingu punktist 5.1 tulenenud kohustused tasuda 80% ulatuses etapiliselt üleantud tööde maksumustest, mille kinnitamiseks esitab kostja kohtule vastavad maksekorraldused (Lisa 1) ühes hageja poolt väljastatud arvetega (Lisa 2). Kostja täitis Lisakokkuleppe nimetatud makse summas 643 109 krooni tegemise kohustuse 13.12.2004 nähtuvalt kostja vastusele lisatud maksekorraldusest, ainsana hageja poolt esitatud arvetest ei ole kostja aktsepteerinud arvet nr 443, milles hageja nõuab 643 109 krooni tasumist. Lisakokkuleppes polnud kokku lepitud selle makse tegemise ajas, makse pidi tehtama 03.11.2005.a arve alusel, kuid tavareegel 15-päevasest maksetähtajast arve esitamisest ei saa kohalduda kuivõrd Lisakokkulepe sõlmiti alles 09.12.2004.a. Kuivõrd makse tasuti 13.12.2004.a maksekorraldusega ehk 4 päeva pärast Lisakokkuleppe sõlmimist, siis on tellija oma maksekohustuse täitnud mõistliku ajajooksul (VÕS § 82 lg 3). Kostja soovib rõhutada, et Töövõtulepingu p 5.1 ka pärast Lisakokkuleppes sätestatud täiendusi rakendus vaid Töövõtulepinguga hõlmatud tööde tasustamise suhtes, mitte ei reguleerinud Lisakokkuleppes nimetatud tööde tasustamist - viimane küsimus oli lahendatud Lisakokkuleppe punktiga 6 muudetud Töövõtulepingu punktis 5.2 lõpparvelduste tegemise regulatsioonis. Seega on asjakohatud hageja väited Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde maksumusest 80% tasumise kohustuse ja selle kohustuse täitmise tähtaja osas, kuna Töövõtulepingu p 5.1 ega 8(35)

Nagu eelpool selgitatud, ei kohaldunud Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde eest tasumise suhtes Töövõtulepingu p 5.1 ehk teisisõnu Lisakokkuleppes nimetatud tööde eest tasumine ei toimunud etapiliselt 80% ulatuses Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde maksumusest, vaid täies ulatuses lõpparvelduse käigus pärast ekspertiiside teel täiendavate tööde tegeliku maksumuse määratlemist. Kostja selline järeldus tuleneb vahetult Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu punktist 5.2, mille kohaselt lõpparvelduse tegemine toimub 15 päeva jooksul peale tellijale täitedokumentide (loetletud Töövõtulepingu p 7.4) üleandmist ja ekspertiisi tulemuste saamist ja kasutusloa saamist ja pärast töövõtjalt arve saamist. Lõpparvelduse raames tasub tellija töövõtjale vahe seni Töövõtulepingu p 5.1 kohaselt tasutud maksete ja Lepingu lõpliku hinna vahel, mille täpne suurus selgub Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde suhtes tehtud ekspertiiside tulemustest. Seega pidades silmas kostja vastuse eelmises punktis maksekohustuste kohta öeldut toimuks lõpparveldus järgmise skeemi kohaselt: Lõpparvelduse raames tasumisele kuuluv summa vastavalt Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu p 5.2 võrdub Töövõtulepingu-järgne koguhind 10 834 962 vastavalt Töövõtulepingu p 4.1. miinus (Etapiliste tööde eest tasutud maksed 80% ulatuses tellijale üleantud tööde maksumustest vastavalt Töövõtulepingu p 5.1 + 643 109 krooni käibevahendite kulude eest tehtud makse vastavalt Lisakokkuleppega täiendatud Töövõtulepingu p 5.1) pluss vastavalt ekspertiiside tulemusena tuvastatud täiendavate tööde tegelik maksumus vastavalt Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu p 5.2. Seega ei vasta hageja poolt hagi punktides 1 ja 3 esitatud väited 80% ja 20% Lisakokkuleppes sätestatud tööde orienteeruva maksumuse maksmise kohustuste kohta Töövõtulepingu ja Lisakokkuleppe tegelikule sisule, kuivõrd PKD projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tegeliku maksumuse tasumine pidi toimuma lõpparvelduse raames, mitte etapiviisiliselt. Kostja juhib samuti kohtu tähelepanu sellele, et hageja on eksitavalt käsitlenud hagiavalduses lõpparvelduse tegemise kohustuse (ja eelnevat silmas pidades seega ka Lisakokkuleppe esemeks olevate ja PKD projektiga hõlmamata tööde eest tasumise kohustuse) eeldusi. Hageja märgib hagiavalduse 4. leheküljel järgmist: „Nagu tuleneb Töövõtulepingu pst 7.2 ja p.5.2 (Lisakokkuleppe p 6 redaktsioonis) tööde lõpparvestuse väljamaksmise kohustus tekib kostjal pärast järgmiste tegude teostamist:

Eelnevast teeb hageja järelduse, et 15 päeva jooksul pärast kasutusloa saamist ehk alates 02.03.2005.a oli kostja kohustatud teostama lõpparvestuse hagejaga. Hageja selline järeldus on vastuolus tema enda poolt hagiavalduses loetletud lõpparvestuse kohustuse tekkimise eeldustega. Nimelt, on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, et käesoleva aiani ei ole osapooled kinnitanud Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde suhtes teostatud ekspertiiside tulemusi, mis lähtudes Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu p 5.2 sätestust on vältimatuks eelduseks lõpparvestuse kohustuse tekkimisele. Kostja soovib rõhutada, et ekspertiisitulemuste kinnitamata jätmine on tingitud hagejast, mitte kostjast. Kostja on nõuetekohaselt täitnud ekspertiiside tellimise kohustused. Lisakokkuleppe p 3 kohaselt tuli täiendavate tööde suhtes teostada nii tehniline kui ka hinnaekspertiis. Järgnevalt kirjeldab kostja ekspertiisidega seonduvat, lisades käesolevale kostja vastusele kostja sellekohaseid väiteid kinnitavad dokumendid. Tehniline ekspertiis 20.01.2005.a kirjaga palus kostja Eesti Projekt OÜ-1 teostada ehitusprojekti ekspertiis. Tehnilist ekspertiisi viis läbi Eesti Projekt OÜ ajaperioodil 20.01 — 28.02.2005.a. Esmased ekspertiisi tulemused esitati 28.02.2005.a. 18.03.2005.a on kostja pöördunud eksperdi poole täiendavate küsimustega, millele on ekspert vastanud 07.04.2005.a. 12.05.2005.a kirjaga teavitas kostja hagejat tehnilise ekspertiisi tulemustest. Lähtuvalt tehnilise ekspertiisi tulemustest on täiendavate töödena ehk PKD projektiga hõlmamata töödena käsitletavad ventilatsioonitööd summas 84 901 krooni, kuid mitte elektrimontaažitööd summas 409 902 krooni ega soojussõlme rekonstrueerimistööd summas 63 156 krooni. Viidatud kirjas kostja poolt tehnilise ekspertiisi tulemuste tõlgendamise õigsust kinnitas oma vastavasisulise kirjaga ka ekspert ise. Tehnilise ekspertiisi kulud moodustasid kokku 20 060 krooni. 30.05.2005.a kirjas vaidleb hageja tehnilise ekspertiisi tulemustele vastu põhjustel, et väidetavalt ekspertiisi iseloom ei vasta Lisakokkuleppes sätestatule ning eksperdile ei ole ekspertiisi tegemiseks antud õigeid andmeid. Seega nähtub eelnevast üheselt, et tehnilise ekspertiisi tulemused on käesoleva ajani osapoolte poolt kinnitamata hagejast tingitud põhjustel, mistõttu on hageja ise tekitanud olukorra, kus lõpparvelduse raames Lisakokkuleppe esemeks olevate ja PKD projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hinnaekspertiis 13.06.2005.a kirjaga tegi kostja ülesandeks EKE Nora OÜ-le teostada hinnaekspertiis. Hinnaekspertiisi viis läbi EKE Nora OÜ ajaperioodil 13.06-11.07.2005. 11.07.2005.a kirjaga edastas ekspert hinnaekspertiisi kostjale. Hinnaekspertiisi kohaselt alanes projekti muudatuse tulemusena elektritööde maksumus 8% võrra, ventilatsioonitööd kallinesid 11% võrra ning kokku odavnesid remonditööd 0,5% võrra võrreldes esialgse projektiga. 11.07.2005.a edastas kostja ekspertiisi tulemused hagejale. Hageja edastas hinnaekspertiisi osas oma täiendavad küsimused 26.09.2005 ning vaidles vastu seni teostatud ekspertiisi tulemustele. Ekspert esitas kostja palvel hageja poolt tõstatatud küsimuste pinnalt täiendava arvamuse 24.11.2005.a, mida hageja samuti ei ole aktsepteerinud. Kordusekspertiis 30.12.2005.a kostja kirjaga hagejale on kostja, tulles vastu hagejale ja soovides kujunenud probleemolukorda lahendada ning saavutada ekspertiisitulemuste aktsepteeritavus mõlemale poolele, teavitanud hagejat kavatsusest teha korduvekspertiis nii Lisakokkuleppe esemeks olevate tööde tehnilise iseloomu kui ka tegeliku maksumuse osas ja palutakse hagejat edastada oma konkreetsed küsimused eksperdile. 27.01.2006.a kirjas (lisa 16) on kostja esitanud hagejale veelkord palve esitada ekspertiisi toimetamiseks vajalikud materjalid. Hageja ei ole 10(35)

kostja kirjadele reageerinud, näidates seeläbi üles pahatahtlikkust ja soovimatust järgida Lisakokkuleppes sätestatud lepinguliste kohustuste täitmise korda. Eelnevast järeldub üheselt, et käesoleva ajani ei ole ekspertiiside kaudu tuvastatud Lisakokkuleppes sätestatud tööde tehniline iseloom ehk see, kas tegemist on PKD-le lisatud projektiga hõlmamata töödega ehk täiendavate töödega ning sellest johtuvalt on määratlemata ka täiendavate tööde tegelik maksumus hinnaekspertiisi raames, mistõttu ei ole saabunud Lisakokkuleppega muudetud Töövõtulepingu p 5.2 sätestatud lõpparvelduse kohustuse tekkimise eeldused. Sellise olukorra on loonud hageja ise, keeldudes nii tehnilise ekspertiisi kui ka hinnaekspertiisi tulemuste kinnitamisest ning keeldudes koostööd tegemast korduvekspertiiside läbiviimiseks vajalike materjalide ja küsimuste edastamisest kostjale. Kuivõrd Töövõtulepingu p 5.2 tulenevalt on Lisakokkuleppes sätestatud täiendavate tööde suhtes ekspertiiside läbiviimine ja ekspertiisi tulemuste aktsepteerimine mõlema poole poolt üheks vältimatuks lõpparvelduse kohustuse tekkimise eelduseks, siis järelikult ei ole käesoleva ajani hageja nõuded sissenõutavaks muutunud. Viivisenõuded on alusetud VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kuivõrd eelkirjeldatud põhjustel ei ole hageja nõuded Töövõtulepingu ja Lisakokkuleppe alusel lõpparvelduse tegemiseks veel sissenõutavaks muutunud, siis on alusetud ka hagis esitatud viivisenõuded. Veel enam, nähtuvalt kostja vastusele lisatud maksekorraldustest on kostja niigi tasunud hagejale ka selliseid lepingulisi makseid, mille sissenõutavuse tähtaeg lõpparvelduse raames ei ole veel saabunud, makstes hagejale kokku täielikult TöövÕtulepingu-järgse hinna ehk 10 834 962 krooni. Arvestades eeltoodut kostja palub kohtul jätta AS Vant hagi rahuldamata. Kostja soovib esitada vastuhagi. Kostja palub kohtul jätta kostja kohtu/menetluskulud hageja AS-i Vant kanda. Hageja kohtu/menetluskulud tuleb jätta hageja endale kanda.

Toodud Kostja arvamus üldse ei vasta toimikus kogutud tõenditele, tõlgendavad neid vääraks ja ei vasta seadusele. Lisakokkulepe p 1 järgi: 19.11.2004.a. EKK märkuste alusel muudetud elektri-tehnilise projektidokumentatsiooni alusel, täiendatud ventilatsiooni tööde ja esialgse soojasõlmi rekonstruktsiooni projektidokumentatsiooni alusel (Tellija/Kostja soovil koos soojusvahetuga), mis edaspidi tekstis nimetatakse projektdokumentatsiooniks, Tellija/Kostja tellis Töövõtjalt/Hagejalt aadressil Haigla 1, Narva II korrusel asuva operatsiooniplokki remondi lisatöid. Lisakokkulepe p 3 järgi: Ekspertiisi hindamise esemeks (edaspidi tekstis ekspertiis) on:  Projektidokumentatsiooni tehniline ekspertiis  Tööde maksumuse hinnaekspertiis (lähtudes lisakokkuleppe lisas 1 ehk lisatööde eelarvest)  Pooled jäävad lisakokkuleppes määramata, mis mõistetakse projekti dokumentatsiooni tehnilise hindamise all. Seoses sellega tuleb projekti hindamise mõiste täpsustamises lähtuda seadusega antud definitsioonist. Projekti hindamise mõte ja ulatus on sätestatud Ehitusseaduses §-ga 21. Toodud norm annab ehitusprojekti ekspertiisi ehk hindamise mõte. Toodud norme alusel Majandus ja Kommunikatsiooni ministri poolt 11.12.2002.a. sätestatud määruse nr. 29 § 3 järgi ehitusprojekti ekspertiisi tulemuseks peab olema eksperdiarvamus, mis peab sisaldama: kokkuvõtet ehitusprojekti koostamise lähteandmetest; ehitusprojektis käsitletud ehitise lühiiseloomustust; põhiliste tehniliste lahenduste iseloomustust; üldiseid järeldusi ehitusprojekti kohta; teavet ehitusprojekti nõuetele mittevastavatest osadest sellise mittevastavuse korral. Ekspertarvamuses võib ehitusprojekti ekspertiisi tegija teha ettepanekuid ehitusprojekti muutmiseks või täiendamiseks Nii lisakokkulepe tekst kui seaduse ja seadusest tuleneva akti tekst ei sisalda seda sätet, et tehnilise hindamise või ekspertiisi käigus tulebki tuvastada tööde tehnilist iseloomu ning lisakokkuleppes nimetatud tööde hõlmatust esialgse projekti ja PKD-ga. Tehnilise ekspertiisi teostamisel oli vaja selgitada ainult tehnilised küsimused, mis sätestatakse Majandus ja Kommunikatsiooni ministri poolt 11.12.2002.a. sätestatud määruses. Kostja väide sellest, et kui tehnilise ekspertiisi peaks tuvastama, et kõik Lisakokkuleppes nimetatud tööd või osa nendest ei olnud PKD (riigihanke pakkumise kutse dokumentatsioon) projektiga hõlmatud, siis esialgse projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tegelikku maksumust pidi määrama hinnaekspertiis on vaja ka valeks ja ebaloogiliseks tunnistada järgmistel põhjustel. Põhilepingu p-ga 1.1 pooled leppisid kokku, et tööd teostatakse riigihanke nr 013890 tingimustel ja vastavalt projektile ja eelarvele. PKD ei sisalda tööde täpset kirjeldust. PKD tekst on kättesaadav Riigihankeameti ametileheküljel. Pakkumise kutse p 2 järgi: 12(35)

SA Narva Haigla, aadress Haigla 1, II korrusel asuva operatsiooniploki renoveerimise ehitus-ja montaažitööd. Tööd teostada vastavalt kinnitatud projektile, milles sisaldub: -arhitektuuriline osa — Köide 1 -konstruktsiooniline osa - Köide 2 -elektritehniline osa - Köide 3A (mai 2004) -veevarustus ja kanalisatsioon - Köide IV -küte ja ventilatsioon - Köide V (apr 2004) -nõrkvool-Köide VI, Köide VIA, Köide VIB -meditsiinilised gaasid- Köide VII -tarbijate ühendamine diiselgeneraatoriga - tööprojekt (mai 2004) Tehniline dokumentatsioon esitatakse elektroonsel infokandjal - CD kettal Ehitustööde tegemisel tuleb: renoveerida kuumaveevarustuse süsteem Haigla I kolmekorruselise juurdeehituse keldris alates soojussõlmest bakterioloogialaboratooriumini. Skeem on lisatud. Konditsioneeride demontaaž endistes operatsiooniruumides - 5 tk ja anda nad üle Tellijale. Uute santehniliste püstikute monteerimisel tuleb ette näha santehniliste seadmete ühendamise võimalus. Põhilepingu punktiga 2.1.3. pooled leppisid kokku, et tööde teostamise aluseks on 2003.a. detsembris OÜ Tartu Projekt poolt tehtud projekt. Projekti number on NA-1526. Kostja tellis projekti ise ja esitas projekti Hagejale. Projekti muudatused, mille alusel oli tellitud lisatööd, tellis ka Kostja OÜ-lt Tartu Projekt. Lähtudes eelviidatud tsitaatidest tuleneb: Kostja tellis nii esialgse projekti kui projekti muudatusi Hageja teostas lisatöid Kostja soovil ja tellimusel ja Kostja poolt esitatud projekti ja projekti muudatuste alusel. Hageja ei teinud lisatööde projekti. RKD tööde mahuks määrab projektiga ettenähtud mahus. Seoses sellega Kostja arvamusel tehnilise ekspertiisile kulus see küsimus: kas Kostja poolt tööde teostamise aluseks esitatud dokumendid PKD, esialgne projekt ja projekti muudatused on kooskõlastatud nende vahel ja kas Kostja ei tellinud saamad töid oma soovil kahekordselt, mis ei vasta nii lepingu dokumentidele kui loogikale. On võimatu võrrelda PKD, projekt ja lisaprojektid, kuna PKD sätestab, et tööde sisu määratakse kindlaks projektiga ja lisakokkulepe sätestab, et esialgne projekt muudetakse ja täiendatakse Kostja poolt. Siis sisuliselt Kostja peab ekspertiisile kuluvaks küsimuseks kas tema projekteerija poolt koostatud lisaprojektis on olemas esialgselt projektist hõlmamata tööd. See on täiesti ebaloogiline. Vastuse p-s 3.3.1 ja p-s 3.3.2 Kostja tõlgendas lisakokkuleppe p-d 2 ja 3 niimoodi, et lisakokkulepe objektiks olnud tööde täpne maksumus ei olnud lisakokkulepe sõlmimise ajal teada, vaid kuulus määratlemisele tööde valmimisele järgnenud ekspertiiside käigus. Hageja leiab toodud seisukoht ebaõigeks. Lisakokkulepe p. 2 sätestab, et Tööde orienteeruvalt maksumus (lisa nr. 1 ehk lisatööde eelarve) on 643 109 (kuussada nelikümmend kolm tuhat ükssada üheksa krooni) EEK-I koos KM- ga.

Lisakokkulepe p. 3 sätestab, et Käesoleva kokkulepe p-s 1 määratud tööde lõppeelarvemaksumus määratletakse tööde lisamaksumuse ekspertiisi tulemuste põhjal ja kinnitatakse poolte poolt Ekspertiisi hindamise esemeks (edaspidi tekstis - ekspertiisi) on: projektidokumentatsiooni tehniline hindamine tööde maksumuse hinnaekspertiis (vastavalt lisa 1 ehk lisatööde eelarvele). Toodud punktide teksti analüüsimisel saab selgeks see, et p 2 ja eelarvega pooled põhimõtteliselt leppisid kokku lisatööde maksumusest. Kuna lisatööde maht võib muuta suuremaks või väiksemaks tööde teostamisel, pooled leppisid kokku, et tuleb veel kord kontrollida projektidokumentatsiooni ja lähtudes sellest lõplikult kooskõlastada lisatööde maksumust. See järeldus ka tunnistatakse lisakokkulepe p-i 6 kriipsiga äramärgitud allpunktidega, mille järgi pooled leppisid kokku, et tööde maksumus võib olla nii vähendatud orienteeruva maksumuse suhtes kui ka suurendatud. Kui ei toimu orienteeruva maksumuse muutmist, siis tasumisele kuulub p-s 2 määratud summa. Veel kord pannakse tähelepanu sellele, et lisakokkuleppes räägitakse nii esimeses lauses kui hinnaekspertiisi sätestavas allpunktis eelarves viidatud summade korrigeerimisest lähtudes lisatööde projektidokumentatsiooni paikapidavaks tunnistamist tehnilise ekspertiisi käigus. Maksumuse määratlemisel lisakokkuleppes pidevalt räägitakse eelarve korrigeerimisest. Lähtudes VÕS § 639 ja lisakokkulepe sisust on võimalik tõlgendada lisakokkuleppele lisatud eelarve mittesiduvaks. Aga on võimatu kinnitada, et maksumus üldse oli määratlemata, kuna see ei vasta nii lisakokkuleppe sisule kui seadusele. Juhul, kui Kostja tähtaegselt ei teostanud hindamise ja ekspertiisi, siis lisatööde maksumust määratakse kindlaks lähtudes mahust ja maksumusest, mis on määratud vastava tööde vormistavas aktis (22.12.2004.a. lisatööde üleandmise akt). Teise sõnaga Kostja oli kohustatud korraldama ekspertiisi selleks, et kontrollida lisatööde projekti tehnilist põhjendust ja lähtudes sellest täpsustada poolte vahel kokkulepitud lisatööde maksumust. Lisakokkulepe kogutekstist selgelt tuleneb see, et lisatööde maksumus täpsustatakse, mitte määratakse kindlaks. Lähtudes eeltoodust hageja on arvamusel, et pooled lisakokkulepe allkirjutamisel pidasid silmas ekspertiisi all see, et Kostja pidi kontrollima tema poolt esitatud lisatööde projektidokumentatsiooni tehnilist õigust. Kuna kontrolli tulemused võivad viia lisatööde projektidokumentatsiooni osaliseks muutmiseks, siis selle muutmise tõttu võib ka korrigeeritud eelarves määratud lisatööde maksumust. Lähtudes lisakokkulepe p. 3 esimesest lausest lisatööde lõppmaksumus kinnitatakse mõlemate poolt. Lähtudes selle sõnastusest ei tohi ühepoolselt vähendada või suurendada lisatööde maksumuse. Nagu oli määratud ülal ekspertiisi tehnilise osa teostamisel ekspertiisile kuulus seoses Kostja poolt tellitud lisatööde teostamise Kostja projekteerija poolt tehtud esialgse projekti muudatuste ehk lisatööde projektidokumentatsiooni kontroll. Selles osas tehnilist kontroll teostati dokumentide suhtes, mille esitamine on Kostja kohustus (Põhilepingu p. 2.1.3). Eelarves esitatud lisatööde maksumuse kontroll oli ka Kostja kohustuseks, kuna kontrollimisele kuulus Hageja poolt esitatud soov saada lisatööde eest eelarves viidatud summa. Vastuse p-s 3.6.5 Kostja ise kinnitas, et tal on ekspertiisi teostamise kohustus. 14(35)

Seoses sellega Pooltel puudub vaidlus sellest, kelle kohustuseks oli teostada ekspertiisi. Vastuse tekstis ja eraldi p-s 3.6. Kostja väitab sellest, et ekspertiis pidi olema teostatud peale tööde lõpetamist, selleks, et määrata kindalaks, millises mahus teostati lisatöid ja lähtudes sellest määratleda lisatöödemaksumust. Teise sõnaga Kostja on seisukohal, et ekspertiis on lisatööde vastuvõtmise osa. Hageja arvab, et AS Eesti Projekt ja OÜ EKE Nora poolt tehtud ekspertiisid ei vasta lisakokkuleppes määratud ekspertiisi tunnetele sisuliselt. Kostja põhjendab toodud seisukoht all. Vastavalt VOS § 638 tööde vastuvõtmise kostus on Tellijal ehk Kostjal. Kuna Kostja leiab ekspertiisi tööde vastuvõtmise osaks, siis Kostjale tulebki teha kõik vajalikud teod selleks, et teostada ekspertiisi. Vastavalt VÕS § 82 lg 3 kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma, selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Ei ole võimaik tunnistada tööde vastuvõtmise mõistlikuks tähtajaks rohkem kui 2 aastat. Vastuse p-s 3.6.5 Kostja kinnitab ka seda, et ta on täitnud ekspertiisi nõukohaselt ja saatis Hagejale kinnitamiseks. Kostja määras seda, et Kostja soovib rõhutada , et ekspertiisitulemuste kinnitamata jätmine on tingitud hagejast, mitte kostjast. Ei ole selge, mille lepingu või seaduse sättele põhineb Kostja arvamus sellest, et ekspertiis jõustub Hageja poolt kinnitamisega. Lisakokkuleppe p-ga 3 ettenähtud ainult see, et Hageja koos Kostjaga kinnitavad lisatööde maksumust juhul, kui see muudetakse ekspertiisi tulemuseks. Aga Hagejal puudub nii õigus kui kohustus kinnitada ekspertiisi. Seoses sellega Kostja väide sellest, et ta nõukohaselt täitis ekspertiisi teostamise kohustust aga Hageja ekspertiisi mittekinnitamise tõttu ekspertiisi ei jõustanud on ebaõige. Seoses sellega Kostja ei täitnud tööde vastuvõtmist rohkem kui 2 aasta jooksul. Toodud tähtaeg ei tohi tunnistada mõistlikuks. Selleks, et tuvastada ekspertiisi teostamise tähtaeg, tuleb võtta arvesse seda, et:  vastavalt lisakokkuleppe p-le 3 ekspertiisi objektideks olid esialgse projekti muudatused ja lisatööde eelarve  vastavalt põhi lepingu p-le 1.1. tööde teostamise aluseks peavad olema projekt ja eelarve  vastavalt Ehitusseaduse § 12 lg. 1 Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile  vastavalt Põhilepingu p-le 2.1.3. tööde aluseks olev projekt esitatakse Kostja poolt Hagejale 1 päeva ette tööde alustamist. Ekspertiisi teostamise kohustus on Kostja poolel. Projekti ekspertiisi käigus tuvastatakse projekti muudatuste tehnilise õigust. p. 4 järgi lisatööde teostamise tähtaeg - 20.12.2004.a.

See, et projektidokumentatsioon, nii esialgse kui muudetud ja täiendatud oli korrektne tõendatakse ka sellega, et 15.02.2005.a. Kostja sai kätte kasutusloa operatsiooniplokile. Ehitusseaduse § 33 lg. 2 ja 3 kasutusloa saamiseks esitatakse nii projekt kui muu tehniline dokumentatsioon. Sama paragrahvi lg. 3 järgi Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemuse esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub kohalik omavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele. Juhul, kui Kostja sai kasutusluba, siis projektidokumentatsioon oli korrektne. Lähtudes eeltoodust tuleneb see, et vähemalt ekspertiisi tehnilise osa oli vaja teostada hiljemalt 20.12.2004.a. Kuna kostja ei teatanud Hagejale projektidokumentatsiooni ebaõigusest, siis ta leidis toodud dokumentatsioon korrektseks. Umbes ühe kuu möödumisel pärast lisatööde üleandmisest 20.01.2005.a Kostja pöördus AS-le Eesti Projekt taotlusega ekspertiisi teostamisest. 18.03.2005.a. esitas AS-le Eesti Projekt täiendavad küsimused, millega faktiliselt palus kinnitada Kostja veendumus sellest, et Hageja põhjendamatu ületas eelarve. Vastuse p-s. 3.1. Kostja väidab, et lisakokkuleppes Pooled leppisid samas kokku ka vajaduses selgitada tööde tehnilise iseloomu ning lisakokkuleppes nimetatud tööde hõlmatus esialgse projektiga ja juhul, kui tehniline ekspertiis kinnitab tööde täiendavalt iseloomu, ka nende tööde tegelik maksumus. Vastuse p-s 3.2. Kostja väitab, et vastavalt lisakokkuleppe punktile leppisid pooled kokku tehnilise ekspertiisi teostamisest, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas Lisakokkuleppe tabelis imetatud tööd kujutasid endast olnud projektiga või mitte. Kui tehniline ekspertiis peaks tuvastama, et kõik Lisakokkuleppes nimetatud tööd või osa nendest ei olnud PKD (riigihanke pakkumise dokumentatsioon) projektiga hõlmatud, siis esialgse projektiga hõlmamata tööde ehk täiendavate tööde tegeliku maksumuse pidi määrama hinnaekspertiis. Nagu oli märatud ülal Hageja on arvamusel, et ekspertiisi tehnilise osa objektiks pidid olema küsimused, mille lahendamine ettenähtud Majandus ja kommunikatsiooni ministri poolt 11.12.2002.a. sätestatud määrusega nr. 29. Aga kui tunnistada õigeks Kostja poolt esitatud arvamust ekspertiisi objektist, siis ekspert pidi analüüsima vähemalt kolm dokumenti: PKD, esialgne projekt ja projekti muudatused, mille alusel teostati lisatööd. Juhul kui vaadata üle 20.01.2005 ja 18.03.2005.a. Kostja poolt AS- le Eesti Projekt esitatud dokumentide loetelu (vt. vastavad Kostja kirjad AS- le Eesti Projekt, mis Kostja esitas vastuse lisadena) siis ilmutakse see, et: põhilepingu p-s 2.1.3 määratud ja 2003.a. detsembris OÜ Tartu Projekt tehtud esialgne ehk põhiprojekt NA-1526 jäi esitamata eksperdile. Lisakokkuleppe p.l teksti järgi elektritehnilise ja ventilatsiooni projekti osa muudeti 19.11.2004.a. EKK poolt tehtud märkusi alusel. Seoses sellega projekti muudatused selles osas peavad olema dateeritud pärast 19.11.2004.a. AS- le Eesti Projekt esitatud dokumentide loetelus puuduvad projektiosad, mis on dateeritud hiljemalt 19.11.2004.a.

Teise sõnaga Kostja ei esitanud eksperdile dokumendid, mis ta leiab vajalikuks ekspertiisi tulemuste saavutamiseks. Vaatamata sellele, et Hageja ei aktsepteeri toodud ekspertiisi lisakokkuleppe p-ga 3 sätestatud ekspertiisile vastavaks, ekspertiisi objektis viga tõttu, on aja pöörata tähelepanu AS-i Eesti Projekt vastustes viidatud väitele: 28.02.2005.a. Eesti Projekt saatis oma arvamuse Kostjale. Muuhulgas ekspert tegi ka järgmised järeldused (28.02.2005.a. Eesti projekt kiri nr. 11-30 leht 5/5 esitatud tõendina Kostja poolt): Ekspertiisiks esitatud dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik hinnata rahalise vahendite kasutamist. Pakkumisdokumentatsiooni (riigihanke pakkumine) juurde kuuluv „Kulude ja tööde kalkulatsioon“ ei tugine töömahtudel, vaid maksumused on toodud tööde liikide järgi mis ei võimalda määrata Pakkuja poolt arvestatud tööde mahtusid Kahjuks on pajud eelduseks seatud pakkumismenetluse toimingud jäänud täitmata^ mis annab Töövõtjale (ehk Hagejale) võimaluse nõuda täiendavaid makseid. Kostja 18.03.2005.a. kiri vastuseks AS Eesti Projekt 07.04.2005.a. esitas täienduse varem tehtud ekspertiisile. (Kostja poolt tõendina esitatud 07.04.2005.a. AS-i Eesti Projekt kiri nr. 11-30) Toodud dokumente p-s 3.2 ekspert veel korda kinnitas seda, et lisakokkuleppega ettenähtud esialgse projekti muudatused kütte- ja ventilatsioonisüsteemides tehtud Kostja algusel ja olevad lisatööks mis vajab lisamaksumus. Eksperti lisaarvamuse p-ga 4.7.1 ekspert kinnitas, et Kostja soov muuta projekti vastavalt EKK nõuetele ei olnud kohustuslik, aga selle muudatusega tekkinud täiendavad kulutused kannab Kostja. Teistes osades ekspert faktiliselt vastanud Kostjale, et ta ei saa lahendada küsimust, kas oli põhjendatud lisatööde tellimist ja kas pidi Hageja teostama lisatööd põhilepinguga ettenähtud summa eest, või tulebki Hagejale maksta lisakokkuleppega ettenähtud lisatasu. Oma vastuses Kostja viidab AS-i Eesti Projekt poolt ekspertiisile nagu tema poolt tehtud ja lisakokkuleppe ettenähtud ekspertiisi tehnilisele osale. Eeltoodust tuleneb, et toodud ekspertiis ei ole see ekspertiis, mis oli ettenähtud lisakokkuleppe p-ga 3, kuna AS-i Eesti Projekt tehtud ekspertiis ei vasta Majandus ja kommunikatsiooni ministri poolt 11.12.2002.a. sätestatud määruse nr. 29 nõuetele. Kostja ei esitanud eksperdile nii esialgse projekti kui lisatööde projektdokumentatsiooni, mille analüüsi Kostja leiab ekspertiisi objektiks. AS-i Eesti Projekt poolt tehtud järeldusest ei tulene see, et Hageja ei teostanud Kostja poolt tellitud lisatöid või teostanud lisatöid vähemas mahus, mis oli tellitud Kostja poolt. Teise sõnaga on võimatu lugeda AS-i Eesti Projekt tehtud ekspertiisi Kostja lisakokkuleppe p-ga 3 ettenähtud ekspertiisi teostamiseks. Ei ole ka lugeda toodud ekspertiisi teostanuks tähtaegselt või mõistliku tähtaja jooksul. 3.06.2005.a. Kostja esitas EKE Nora OÜ-le kiri, millega palus teostada remonditööd Kostja operatsiooniplokis hinnaekspertiisi. Faktiliselt Kostja EKE Nora OÜ-le esitas järgmised küsimused: Hinnata projektiosas kv-3 määratud tööde maksumust. Millises summas suurenes tööde maksumus lähtudes Kostjaga kooskõlastatud spetsifikatsioonisse lampide lisamist, mille lisamine oli ka kooskõlastatud Kostja poolt. 17(35)

EKK märkuste sissearvestamise tõttu tõusis lepinguhinna lisatööde lisamise tõttu. Millises summas tõusis esialgne (põhilepingus määratud) tööde maksumus ja kas oli vaja arvestada sisse EKK märkused. Lisakokkuleppe p-ga 3 ettenähtud, et tuleb teostada lisatööde eelarve hinnaekspertiisi. Eeltoodud küsimused üldse ei vasta lisakokkuleppega ettenähtud hinnaekspertiisi objektile. Toodud ekspertiisiga on ka samad probleemid, mis AS-i Eesti Projekt ekspertiisiga. Kostja oma vastuses kinnitab seda, et hinnaekspertiis teostatakse tehnilise ekspertiisi alusel. Kostja 13.06.2005.a. kirjas viidatud EKE Nora OÜ-le esitatud dokumentide loetelus üldse puudub AS Eesti Projekt ekspertiis vaatamata sellele, et Kostja annab AS-i Eesti Projekt ekspertiisile tehnilise ekspertiisi tähendust. - Kostja ka ei esitanud EKE Nora OÜ-le nii 2003.a. projekt nr. NA-1526 kui 19.11.2004.a. pärast tehtud muudatusi (vt. Kostja 13.06.2005.a. Kostja kiri lisade loetelu). EKE Nora OÜ ka kaks korda esitas oma arvamuse/ekspertiisi Kostjale. Esialgne 11.07.2005.a. ja teine 24.11.2005.a. (mõlemad on esitatud tõendina Kostja poolt). 24.11.2005.a. EKE Nora arvamuses/ekspertiisis EKE Nora OÜ määras, et arvamus/ekspertiis tehtud 1984.a. koostatud projekti alusel vaatamata sellele, et töid teostati 2003.a. detsembris koostatud projekti alusel. Lisaks sellele EKE Nora OÜ seletas, et teised projektid tal puuduvad. 30.12.2005.a. Kostja saatis AS -le VANT kirja nr. 1-2063 (esitatud tõendina Kostja poolt) Toodud kirja kolmandas lõikes Kostja kinnitas, et EKE Nora OÜ poolt tehtud arvamus/ekspertiis on ebakorrektne ja ei vasta lisakokkuleppeid. Teise sõnaga EKE Nora OÜ tegi ekspertiisi, mille objekt üldse ei vasta lisakokkuleppe sättele, ekspertiis on tehtud valede dokumentide alusel, ilma tehnilise ekspertiisi tulemuste ülevaatuseta ja lisaks sellele Kostja ise kinnitas toodud ekspertiisi ebaõigeks. Toodud ekspertiisi ei tohi lugeda Kostja ekspertiisi teostamise kohustuse täitmiseks. Kostja ei esitanud kohtule ekspertiisi, mis vastab lisakokkuleppe p-ga 3 sätestatud ekspertiisi tunnetele. AS Eesti Projekt tehtud ekspertiis oli tehtud mittetäielikke dokumentide alusel. AS-i Eesti Projekt poolt tehtud ekspertiisi tulemused ei anna võimalust Kostjale loobuda lisatööde tasumisest. EKE Nora OÜ tehtud ekspertiis ei vasta lisakokkuleppe p-s 3 viidatud tunnetele. Ekspertiis tehtud ilma tehnilise ekspertiisita ja 1984.a. projekti alusel, mis ei ole seotud Hageja poolt tehtud töödega. Kostja ise kinnitas EKE Nora OÜ ekspertiisi ebaõigeks. Kostja ei täitnud ekspertiisi tähtaegselt. Juhul kui võtta õigeks Kostja seisukoht sellest, et ekspertiisi tuleb teostada pärast tööde lõpetamist, siis igal juhul tuleb tunnistada seda, et toodud ekspertiisi teostamiseks mõistlik aeg on juba möödunud. Vale on ka Kostja seisukoht sellest, et Hagejal on kohustus kinnitada Kostja poolt esitatud ekspertiisi. Teise sõnaga Kostja ei täitnud ekspertiisi teostamise kohustust. Vastuse p-ga 3.3. Kostja esitab väide sellest, et lisakokkuleppega pooled sätestasid lisatööde suhtes vastuvõtmise kord, mis erineb põhilepingus sätestatud korrast. Kostja arvamusel põhilepingus oli sätestatud, et tööd võetakse vastu osaliselt igakuiselt (põhilepingu p. 7.1.) Kuu jooksul tehtud tööd võetakse vastu mahtu ja maksumuse järgi. Vastuvõtmist vormistatakse akti vormiga nr. 3. Tööde lõpliku lõpetamise päevast järgmisel päeval Kostja oli kohustatud teostama tööde loppvastuvõtmist (põhilepingu p. 7.2.). 18(35)

Tööde vastuvõtmise korraga seotud ka tööde tasumise kord. Igakuise tööde vastuvõtmise akti alusel Kostja oli kohustatud tasuda Hagejale 80% kuu jooksul tehtud tööde maksumust. (põhilepingu p. 5.1.). Põhilepingu p-ga 5.2 pooled leppisid kokku, et lõpparvestus teostatakse 15 päeva pärast kolme sündmusi saabumist: kasutusluba saamisest, täitedokumentatsiooni üleandmisest ja arve esitamisest. Toodud punkt tegelikkus tähendab seda, et Põhilepingu p. 5.2. alusel kuluvad väljamaksmisele saama lepingu p. 5.1. alusel kinni peetud 20% teostatud tööde maksumusest. Lisakokkuleppe p-ga 6 pooled leppisid kokku muuta põhilepingu p-ga 5.2. sätestatud tööde lõpparvestuse väljamaksmise kord. Põhilepingu punkt 5.2. lisakokkuleppe redaktsioonis näeb ette, et lõpparvestuse väljamaksmise eeltingimuseks lisatakse ekspertiisi tulemuste kättesaamist. Kostja tõlgendas lisakokkuleppe p. 6 niimoodi, et selles punktis tehtud põhilepingu p. 5.2. muutmisega pooled leppisid kokk sellest, et lisatööde vastuvõtmise suhtes ei kehti põhilepingu pga 7.1. ettenähtud tööde vastuvõtmise igakuise osade kaupa. Seoses sellega ei kehti ka põhilepinguga p-ga 5.1. ettenähtud Kostja kohutus tasuma Hagejale 80% 2003.a. detsembris tehtud tööde maksumusest. Kostja arvamusel lisatööde tasumine peab toimuma Põhilepingu p-s 5.2 ettenähtud lõpparvestusena pärast p-s 5.2. määratud tingimuste täitmist. Kostja tunnistab, et põhimõtteliselt toodud tingimused on täidetud (oli tehtud tööde lõppvastuvõtt, oli antud üle Hagejalt Kostjale täitedokumentatsioon, oli vormistatud kasutusluba). Aga jääb kätte saamata ekspertiis. Sellepärast lõpparvestuse väljamaksmise nõude ei muutnud sissenõutavaks. Seoses sellega Kostjal puudub kohustus tasuda Hageja poolt tehtud lisatööde eest. Põhileping oli sõlmitud riigihange tulemustel. Pakkumise kutse p-s 1.2. (dokument on kättesaadav leheküljel sätestatakse: Ehitus- ja montaažitööde eest tasumine toimub tööde liikide järgi, lähtudes esitatud graafikust 80% ulatuses tööde maksumusest 15 päeva jooksul peale arve esitamist. Arve esitatakse tehtud tööde akti alusel, mille on allkirjastanud lepingupooled; lõplik arveldamine töövõtuleping järgi toimub peale käesolevate tingimuste punktide 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3 järgsete dokumentide ja sertifikaatide üleandmist Tellijale ning kasutusloa väljaandmist; tasumine toimub 15 päeva jooksul peale arve esitamist; ettemakset ei tehta. Lisakokkuleppe p-ga 6 muutnud põhilepingu p-ga 5.2. selgelt sätestatakse, et toodud punkti alusel teostatakse ainult lõpparvestust (p. 5.2. esimene laus). Lisakokkuleppe p-ga 7 sätestatakse, et lisakokkulepe on põhilepingu lahutamatu osa. Lisakokkuleppe p. 7 pärast asuvas lõikes ilma numbrita sätestatakse, et lisakokkuleppes määramata küsimustes pooled juhinduvad põhilepinguga. Tasumise kord selgelt sõnastatud põhilepingu sõlmimise aluseks olevates riigihange kutse dokumentatsioonis ja põhilepingus. Lisakokkulepe üldse ei sisalda sätet sellest, et pooled soovid keelduda tööde vastuvõtmisest ja tasumisest ositi. Vastupidi, lisakokkuleppe p-ga 6 ja viimase lõikega selgelt sõnastatakse poolte soov muuta ainult lõpparvestuse kord ja jätta muutmata kõik teised põhilepingu sätted. Siis Kostja väide sellest, et lisakokkuleppega Pooled sätestasid riigihange pakkumise kutsest ja põhilepingust erinev lisatööde tasumise kord ei tunnistatakse dokumentidega. 20.12.2004.a. Kostja võttis detsembris tehtud tööd summas 10 834 962 krooni koos KM- ga. 19(35)

22.12.2004.a. Kostja võttis detsembris tehtud tööd summas 643 109 krooni koos KM- ga. Seoses sellega hiljemalt 06.01.2005.a. (22.12.2004.a. + 15 päevad) Kostja oli kohustatud Põhilepingu p. 5.1. alusel tasuda Hagejale summast 11 478 071 krooni (10 834 962 krooni + 643 109 krooni) 80%, ehk 9 182 456 krooni ja 80 senti. Kostja ei esitanud tõendeid sellest, et toodud summa toodud kuupäevaks oli tasunud. Sellest summast jäi tasumata summa 511 487 krooni. Hageja loeb selle summa tasumise nõude sissenõutavaks muutnud 06.01.2005.a. lähtudes põhilepingu p. 5.1. sättest. Põhilepingu p-ga 5.1. ja 7.1. ettenähtud tööde vastuvõtmine osade kaupa oli tehtud nõukohaselt, siis puuduvad põhjused selleks, et loobuda 20.12.2004 ja 22.12.2004.a. aktides määratud summast 80% tasumisest. Lähtudes põhilepingu p-dest 5.1; 7.1. ja pakkumise kutsest toodud summa tasumise eelduseks on kahe tingimusi saabumist: töödest osa vastuvõtmine ja vastava arve esitamine. Nii põhileping kui lisakokkulepe ei sätesta, et toodud summa väljamaksmiseks on vaja saada ekspertiisi tulemused. Tasu tasumise eelduseks olevat tingimused olid saabunud, siis Kostjal tekkis kohustus tasuda eeltoodud summa. Lõpparvestuse tasumise eelduseks lähtudes Põhilepingu 5.2. lisakokkulepe redaktsiooni sätetest olid: Tööde lõppvastuvõtt, Täidedokumentatsiooni üleandmine, Kasutusluba vormistamine, Ekspertiisi tulemust saamine. Hageja seisukoht ekspertiisist oli esitatud ülal. Ekspertiis, lähtudes selle ekspertiisi iseloomust tulebki teostada enne lisatööde teostamist. Lisatööde teostamisega ekspertiisi teostamise vajadus langes. Ekspertiisile kuulusid dokumendid, vastavalt milledele ja mille alusel tulebki teostada tööd. Lisatööde projekt esitas Kostja. Kostja ka esitas soov tellida lisatööd. Kostja ka pidi teostama ekspertiisi. Kuna Kostja seda ei teinud, leidis ta lisatööde teostamise aluseks ja eelduseks olevad projekti ja eelarve õigeks. Lisakokkuleppe p, 3 järgi, kui Kostja leiab, et sama lisakokkuleppe p-s 2 määratud lisatööde maksumus tulebki muuta, siis ta peabki esitama muudetud maksumuse kinnitamiseks Hagejale. Loogiline on see, et kui ekspertiisi tulemuseks võis muuta tööde maksumus, siis selle maksumuse kinnitamist tulebki teostada enne tööde teostamist. Kostja ei leidnud vajalikuks muuta maksumuse. 22.12.2004.a. allkirjutamisega Kostja veel kord kinnitas see, et lisatöid teostati selles mahus ja maksumusega, mis oli ettenähtud lisakokkuleppe p-s 1 ja 2. Põhilepingu p-s 1.1. määrati, et tööd teostatakse projekti alusel. Kosja tellis Hagejalt Kostja poolt tehtud projekti muudatuse alusel lisatööde tellimist. 01.02.2005.a. oli koostatud akt, millega nii Kostja kui Kostjalt sõltumatu ehitusejärelevalve spetsialistid tunnustasid seda, et kõik tööd, nii põhilepingus kui lisakokkuleppes määratud, teostati vastavalt projektile, ehk Kostja poolt tellitud mahus. On vaja määrata ka seda, et ehitamisel teostatakse mitmetasemelist kontrolli. Kontrolli objektiks on ehitamise vastavus projektile ja normidele. Esimeseks teostatakse omanikujärelevalve (Ehitusseadus § 30). Vastavalt Ehitusseaduse § 30 lg 2 omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise 20(35)

tehniliste dokumentide koostamine ja ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Omanikujärelevalve teostatakse Tellija poolt valitud spetsialistiga kellel on eriteadmisi. Teiseks teostatakse ehitusjärelevalve, mille teostaja on kohalik omavalitsus (Ehitusseadus §§ 59 -61). Kolmeks teostatakse riiklik järelevalve (Ehitusseadus §§ 62 -64). Igal tasemel kulub esimeseks järelevalvele ehituse vastavus projektile. Juhul, kui eeltoodud järelevalve teostajad tunnistasid Hageja poolt tehtud töid projektile vastavaks, siis tuleb tunnistada ka seda, et Hageja teostas töid nõuetekohaselt ja projektiga ettenähtud mahus. Kostja võttis tööd vastu ja sai kätte kasutusluba. Seoses sellega mitmel tasemel eriteadmise omavad isikud, kes sõltuvad või Kostjalt (omanikujärelevalve teostaja) või olevad pooltelt sõltumata (ehitusjärelevalve teostaja) tunnustasid see, et ehitus on lõppenud ja ehitus vastab projektile ja nõuetele. Teise sõnaga 01.02.2005.a. akti allkirjutamisega tunnistatakse seda, et tööd täideti Kostja poolt tellitud mahus. Kostja kooskõlastas tööde maksumuse summat. Kostja ei esitanud Hagejale kinnitamiseks lisatööde maksumuse muudatusi. Seoses sellega Kostja kooskõlastas ka lisatööde maksumuse summat. Seoses sellega lõpparvestuse tasumise nõude muutus sissenõutavaks kasutusluba saamisest 15 päeva möödumisega. Selles protsessis Kostja tegelikkus on seisukohal, et Tellijal on õigus oma algusel tellida lisatööd, kooskõlastada lisatööde maksumust, võta vastu teostatud tööde kooskõlastatud maksumusega aga seepärast teha omal soovil tellida lisatööde ekspertiisi, leia, et Kostja soov tellida lisatööd oli ületav, ja selle alusel loobuda lisatööde tasumisest, vaatamata sellele, et Hageja teostas toodud tööd oma kulul, nõukohaselt ja Kostja soovil. Kostja kaitseb ka see seisukoht, et temal on õigus kahe aasta jooksul tellida ekspertiisi , mis teostatakse ilma tööde teostamise aluseks olevate dokumente analüüsi ja ülevaatuseta. Tellida ekspertiisi, mille iseloom üldse ei vasta seadusele ja lisakokkuleppes viidatud poole tahteavaldusele. Kostja ka arvab õigeks seda, et vaatamata sellele, et tööde vastuvõtmise aktides, AS-i Eesti Projekt ekspertiisis sisaldava väide sellest, et Hageja täitis lisatööd, ta loobub selle tööde tasumisest täies mahus. Hageja arvab toodud Kostja teod seadusele, lepingule ja heakommetele mittevastavaks.

Niimoodi, eelarve, mis oli esitatud riigihanke dokumendina ja on töövõtulepingu lisa 1, koostamisel vastuhagis kostja arvestas valgustide IP65 maksumus. Ülaltoodu alusel vastuhagis kostjal oli kohustus paigaldada valgustid IP65 ja vastuhagis hagejal oli kohustus maksta vastuhagis kostjale valgustide IP65 ja nende paigaldamistööde maksumus. Pärast tööde algatamist ehitusprojekti koostaja kooskõlastas valgustide kaitseastmega IP40 paigaldamist valgustide IP65 asemel. Ülaltoodu alusel vastuhagis kostja kohustus paigaldada valgustid IP65 äralangenud. Võlaõigusseaduse (edaspidi - VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Niimoodi tellija peab maksma tasu töövõtjale ainult teostatud töö eest. Valgustide kaitseastmega IP40 maksumus on vähem kui valgustide IP65 maksumus. Vastuhagis hageja on maksnud vastuhagis kostjale valgustide IP65 maksumus, aga vastuhagis kostja on paigaldanud valgustid kaitseastmega IP40, kuna kohustus paigaldada valgustid IP65 on äralangenud, siis vastuhagis hageja võib nõuda vastuhagis kostjalt saanud raha, mis on valgustide IP65 ja valgustide kaitseastmega IP40 maksumuste vahe ja mis vastuhagis kostja saanud vastuhagis hagejalt vastuhagis hageja kohustuse täitmisena. Valgustide IP65 ja valgustide kaitseastmega IP40 maksumuste vahe suurus on 143 859 krooni. Vastuhagi punktide 1-5 alusel, vastuhagis hageja palub maakohtul väljamõista vastuhagis kostjalt 143 859 krooni, mis on vastuhagis kostja poolt õigusliku aluseta saadud raha. Lähtudes ehitusprojektist vastuhagis kostja pidi paigaldama operatsioonibloki ärkamisruumis alumiinium kaabelkarbik INKA (edaspidi - karbik INKA). Niimoodi, eelarve, mis oli esitatud riigihanke dokumendina ja on töövõtulepingu lisa 1, koostamisel vastuhagis kostja arvestas karbiku INKA maksumus. Ülaltoodu alusel vastuhagis kostjal oli kohustus paigaldama karbiku INKA ja vastuhagis hagejal oli kohustus maksta vastuhagis kostjale karbiku INKA ja selle paigaldamistööde maksumus. Kuna vastuhagis hageja on maksnud vastuhagis kostjale töövõtulepingu hinda täies ulatuses, siis vastuhagis hageja on maksnud vastuhagis kostjale ka karbiku INKA maksumus. Tööde teostamise käigus vastuhagis kostja ei paigaldanud karbiku INKA maksumusega 28 464 krooni, asendades karbik INKA teise detailiga. Kuna vastuhagis kostja sai kätte vastuhagis hagejalt raha karbiku INKA eest, aga ta jättis karbiku INKA paigaldamata, siis vastuhagis kostja sai vastuhagis hagejalt raha kätte ilma õigusliku aluseta - vastuhagis hageja tellijana ei pea maksma täitmata jäetud tööde eest. Paigaldamata jäetud karbiku INKA maksumus on

VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul, kui vastuhagis kostja lõpetaks lepingulised tööd töövõtilepingus määratud tähtajaks, siis vastuhagis hageja hakkas ekspluateerima operatsiooniblokki õigeaegselt (s.o. alates 14.12.2005.a.) ja temal ei tekitaks vajadust korraldada operatsioonibloki eraldioleva valve. Vastuhagis hageja arvab, et vastuhagis kostja tegevuses on tsiviilõigusrikkumise koosseis: vastuhagis hagejal on otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3), mis tekkis vastuhagis kostja poolt lepingulise kohustuse (lõpetada töövõtulepingust tulenevaid tööd 13.12.2004.a.) rikkumise tulemusena. Lepinguline kohustus (lõpetada töövõtulepingust tulenevaid tööd 13.12.2004.a.) vastuhagis kostja rikkus oma süül, järelikult, vastuhagis kostja tegevuse ja vastuhagis hageja kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Antud juhul, vastavalt kahju iseloomule ei ole mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena ja kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Vastuhagi punktide 1, 9-11 alusel, vastuhagis hageja palub maakohtul väljamõista vastuhagis kostjalt kahju hüvitamiseks 93 569,30 krooni. Vastuhagis hageja nõudeks on: välja mõista vastuhagis kostjalt vastuhagis hageja kasuks 172 323 krooni (143 859 krooni + 28 464 krooni), mis on vastuhagis kostja poolt õigusliku aluseta saadud raha; välja mõista vastuhagis kostjalt vastuhagis hageja kasuks 93 569 krooni 30 senti kahju hüvitamiseks; panna vastuhagis kostjale vastuhagis hageja menetluskulud. Vastuhagis hagejal, kes on põhihagis kostja, on õigus esitada käesoleva vastuhagi, kuna vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele üldsummas 265 892 krooni 30 senti. Kuna maakohus rahuldab põhihagi ja rahuldab vastuhagi, siis vastuhagis hageja palub maakohtul teha väljamõistetud summade tasarvestus.

VÕS § 635 lg 1 järgi Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt Töövõtulepingu nr. 44/2004-EATL p-le 1.1. ja 1.2. Kostja võttis enda kohustuseks saavutada Lepinguga ettenähtud eesmärki ja Hageja võttis enda kohustuseks tasuma Kostjale lepinguga ettenähtud summat. Lepingu eesmärgiks oli mitte konkreetse valgustuse paigaldamine vaid tööde kogumise täitmine, mille eesmärgiks pidi olema operatsiooniplokki renoveerimine. Esialgse hagi tõendiga Kostja esitas 01.02.2005.a. operatsiooniplokki kasutusse vastuvõtmisakti. Toodud dokument, mis sisaldab ka Hageja esindaja allkiri, tõendab seda, et ehitustööd teostati täiesti vastavalt projektile ja Lepingu tingimustele. Lähtudes eeltoodust on võimalik teha järeldusi, et Lepinguga ettenähtud eesmärk on saavutatud ja Hagejal tekkis kohustus tasuma Lepingus ettenähtud tasu. Lepingu p-des 5.1. ja 5.2. on selgelt määratud see, et tööde tasumine toimub ainult pärast tööde vastuvõtmist. Lepingus p-s 7.1. on määratud, et vahepealsel vastuvõtmisel Hageja kontrollib teostatud tööde mahtu ja maksumust. Tööde lõpetamisel Hageja teostab tööde lõplikku vastuvõttu. Töö lõplikkuks vastuvõtmiseks loetakse, kui Kostja teostas tööde lepinguga ettenähtud mahus, kvaliteedi ja maksumusega. 20.12.2004.a. Hageja võttis vastu tehtud tööd summas 10 834 962 krooni koos KM- ga. See summa vastab Lepingus ettenähtud Lepingu hinnale. Antud akt on esitatud esialgse hagi tõendina. Sellest tuleneb see, et Kostja täitis Lepingus ettenähtud tööd täies mahus ja Hageja aktsepteeris seda. Teise sõnaga, Hageja võttis vastu töid, tasus teostatud tööde eest, aga rohkem kui 3 aasta möödumisel ootamatult leidis selle, et tööd teostati väiksemas mahus, mis oli lepinguga ettenähtud. Tööde teostamise vastuolus Lepingu tingimustega on lepingutingimustele mittevastavus. Antud juhul seadusega on ettenähtud konkreetsed õigusekaitse vahendid ja seada kohaldamise kord (VÕS § 641; 642; 644; 645 jms). Selles mõttes Hageja vastuhagi nõude üldse ei vasta seadusele. Lähtudes eeltoodust on võimalik teha järeldusi sellest, et Hageja poolt õiguskaitsevahendeid ei vasta seadusele, Hageja nõue ei põhine seadusele ja lepingule.

arved. Arvetes on määratud, et arvete esitamise alus on 01.08.2003.a. AS-i Falk Ida-Eesti ja hageja sõlmitud leping nr. 12211201262. Operatsiooniplokk on Hageja haiglakompleksi osa ja ei oma eraldatud sissepääsu. Juurdepääs operatsiooniplokki toimub Hageja üldkasutavate ruumide kaudu. Seoses sellega ei ole selge mis objekt oli valvetud AS-i Falk Ida-Eesti antud perioodil. Ei ole selge ka see, mis moodi toodud valvamise vajadus on põhjendatud Kostja tegevusega. Toodud küsimuse seletamiseks palume Kohut nõuda AS-lt Falk Ida-Eesti, tema ja SA Narva Haigla 01.08.2003.a. sõlmitud lepingut nr. 12211200301262 sisse. Hageja väidab sellest, et ta sai teade sellest, et summa 143 859 krooni oli tema poolt tasutud alusetult, Hageja sai kätte AS-i Eesti Projekt 18.03.2005.a. kirja (vastuhagi lisa 6). Kahjuks Hageja ei esitanud toodud kirja. Selle asemel ta esitas 28.02.2005.a. AS-i Eesti Projekt kirja. Lähtudes toodud tõendist toodud dokument Hageja sai kätte 07.03.2005.a. Vastavalt TsÜS § 151 lg. 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seoses sellega toodud nõude aegumise tähtaeg on möödunud 08.03.2008.a. Hagi on esitatud 11.05.2008.a. Nõude on esitatud aegumisega tähtaja möödumisel. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Lähtudes hagi tekstist Hageja oli teavitatud sellest, et temale tekitakse kahjum vajadusega kindlustada operatsiooniplokki valvet, kahjumi tekkimise ajal. Lähtudes hagi tekstist rikkumine, mis põhjustab kahjumi tekkimist lõppes 13.04.2005.a. Aegumise tähtaeg möödus 14.04.2008.a. Vastuhagi esitati ainult 11.05.2008.a. Lähtudes eeltoodust eelviidatud nõuete sissenõudmise tähtaeg on aegunud. Lähtudes eeltoodust loetakse, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. VASTUHAGI HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGI VASTUSE KOHTA Vastuhagi hageja seisukoha kohaselt vastuhagi vastuse kohta (III köide, tl 20-25) AS Vant väidab, et talle on arusaamatu SA Narva Haigla nõude alusetu raha väljamõistmisest. Eriliselt selleks, SA Narva Haigla veel kord selgetab oma põhjendusi. Lepingu nr 44/2004-EATL sõlmimisel AS Vant pidi paigaldama valgustid kaitseastmega IP65 ja paigaldama alumiinium kaabelkarbik INKA. Lähtudes sellest lepingu eelarves kehtestati tööde maksumus. Tööde teostamise käigus ehitusprojekt oli muudetud ja seetõttu äralangenud vajadust paigaldada valgustid kaitseastmega IP65, mis vahetati valgustideks kaitseastmega IP40. Valgustid kaitseastmega IP40 maksumus on vähem kui valgustide kaitseastmega IP65 maksumus. Kui valgustide kaitseastmega IP65 paigaldamise kohustus on äralangenud, siis lähtudes VÕS § 1028 lg l, AS Vant peab tagastama SA-le Narva Haigla valgustide kaitseastmega IP65 ja valgustide kaitseastmega IP40 hindade vahe. Lepingu nr 44/2004-EATL eelarves arvestati alumiinium kaabelkarbiku INKA maksumus. Kuna tööde käigus AS Vant jättis kohustus alumiinium kaabelkarbiku INKA täitmata, siis lähtudes VÕS § 1028 lg l ta alusetult saanud selle karbiku maksumus, mis ta peab tagastama SA-le Narva Haigla. 25(35)

AS Vant väidab, et talle on arusaamata SA Narva Haigla nõude kahju hüvitamisest, kuna talle ei ole selge, miks SA Narva Haigla pidi korraldama operatsiooniploki valvamine. AS Vant oma vastuses vastuhagile ise kinnitab, et operatsiooniplokil ei ole eraldatud sissepääsu ja juurdepääs operatsiooniplokki toimub SA Narva Haigla üldkasutavate ruumide kaudu. SA Narva Haigla eriliselt selgitab, et kuna juurdepääs operatsiooniplokki on haigla üldkasutavate ruumide kaudu, siis mittetöötava operatsiooniploki ruumidesse võib pääseda iga võõras isik. Niimoodi, operatsiooniploki ruumide ja seadmete puutumatuse tagamiseks SA Narva Haigla pidi korraldama operatsiooniploki ruumide valvamine. Antud juhul AS Vant ei andnud töö lepinguga kehtestatud ajaks ja SA Narva Haigla pidi tasuma operatsiooniploki valvamise eest enam, kui oli vajalik. Seetõttu AS Vant peab hüvitama SA-le Narva Haigla raha summas 93 569,30 EEK, mis SA Narva Haigla on maksnud turvaettevõtjale selle valvamise ajavahemineku eest, mis operatsiooniploki ruumid oli mittetöötavad ja igale kättesaadavad põhjusel, et AS Vant on rikkunud tööde teostamise ja üleandmise tähtaeg. AS Vant väidab, et vastuhagi esitamise aegumise tähtaeg möödus 08.03.2008.a alusetult saadud raha väljavõistmise nõude osas (edaspidi - esimene nõue) ja 14.04.2008.a kahju hüvitamise osas (edaspidi - teine nõue). SA Narva Haigla arvab, et see väited on väär. Esimese nõude aegumistähtaja suhtes SA Narva Haigla selgitab järgmine. Antud juhul tegemist on raha nõudega ja vastuhagil on määratud hagihind. Seisuga 08.03.2008.a. hagejale oli teadmata AS Vant poolt alusetult saadud raha suurus, kuna AS Eesti Projekt ekspertiisis on tehniline ekspertiis. Alusetult saadud raha suurus hagejale sai teada ainukt pärast OÜ EKE NORA ekspertiisi, mis on hinnaekspertiis, kättesaamisest. Niimoodi, SA Narva Haigla sai teada summast, mis ta võib nõuda alusetult saadud rahana AS-lt Vant tagasi ainult 11.07.2005.a. ja vastuhagi esimese nõude on esitatud õigeaegelt. Teise nõude aegumistähtaja suhtes SA Narva Haigla selgitab järgmine. Summast, mis SA Narva Haigla on maksnud operatsiooniploki ruumide valvamise eest, SA Narva Haigla sai teada ainult 23.04.2006.a AS Falck Ida-Eesti 24.03.2006.a. tõendist. Varem SA Narva Haigla ei saa teada selle summa suurusest, kuna operatsiooniploki ruumide valvamise tasu ei olnud eraldatud AS Falck Ida-Eesti arvetes. Niimoodi, vastuhagi teise nõude osas ka on esitatud õigeaegselt. SA Narva Haigla palub maakohtul jätta põhihagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. SA Narva Haigla palub panna menetluskulud AS-le Vant kanda.

et taotlused on esitatud hilinemisega ja kohus jätab need tähelepanuta. 19.06.2012.a kohtumäärus on korraldav kohtumäärus ja selle määruse peale ei saa esitada määruskaebust. 13.08.2012.a vastuväites SA Narva Haigla arvas, et 19.06.2012.a. kohtumääruse kaudu maakohus teostas tegevuse kohtumenetluse juhtumiseks ja seetõttu pooltel on võimalus 19.06.2012.a kohtumääruse suhtes esitada vastuväide Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 333 alusel. Kohtu põhjendused SA Narva Haigla 19.07.2011.a taotluste rahuldamata jätmiseks on toodud maakohtu 19.06.2012.a kohtumääruse 9. lehel, kus on märgitud, et [...] SA Narva Haigla esindaja poolt 19.07.2011 esitatud taotlused [...] on esitatud hilinemisega ja kohus jätab need tähelepanuta. Samas kohtumääruses samal leheküljel maakohus märgib, et „AS VANT esindaja väide, et SA Narva Haigla esindaja 19.07.2011 taotlus on esitatud hilinemisega, on asjakohatu“ kuna „Kohtu poolt 15.06.2011 kohtuistungil pooltele antud tähtaeg oli pikendatud SA Narva Haigla esindaja taotlusel kuni 19.07.2011 (k.a)“. Ülaltoodust on selgesõnaliselt nähtav, et kohus teeb ilmset viga:  kohus pikendas SA-le Narva Haigla tähtaja tõendite esitamiseks kuni 19.07.2011.a-ni (kaasarvatud);  taotlus tõendite esitamiseks SA Narva Haiga esitas maakohtule 19.07.2011.a (s.o. tähtaegselt);  kohus tagasilükkab AS Vant vastuväted, et SA Narva Haigla 19.07.2011.a taotused on esitatud hilinemisega, kuna tähtaeg oli pikendatud kuni 19.07.2011.a-ni (k.a.); ja samaaegselt kohus jätab tähelepanuta SA Narva Haigla 19.07.2011.a taotlused, kuna arvab, et need on esitatud hilinemisega. SA Narva Haigla 13.08.2012.a vastuväites arvas, et maaakohtu tegevuses ei vasta seadusele, kuna kohtu põhjendused on vasturääkivad ja tegelikkusele ei vasta: ei või olla, et tähtaegselt esitatud taotlus (esitatud pikendatud tähtaja jooksul kuni kell 24.00 19.07.2011.a) on esitatud hilinemisega. Siin maakohus üheaegselt teeb erinevad järeldused ühest ja samast sündmusest. Niimoodi, 13.08.2012.a SA Narva Haigla esitas vastuväide maakohtu tegevusele, mis on seotud SA Narva Haigla 19.07.2011.a taotlusega tõendite lisamise ja tunnistaja Svetlana Melnikova ülekuulamise kohta. Selle peale 13.08.2012.a vastuväites SA Narva Haigla märgis, et 19.07.2011.a kohtumääruses maakohus ka tagasilükkab SA Narva Haigla seisukohad, mis on seotud ekspertiisi tegemisega. SA Narva Haigla arvas, et 19.06.2012.a. kohtumääruse kaudu maakohus, edasilükkades SA Narva Haigla seisukohad ekspertiisi kohta, teostab tegevuse kohtumenetluse juhtumiseks ja seetõttu pooltel on võimalus 19.06.2012.a kohtumääruse suhtes esitada vastuväide Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §333 alusel. 19.06.2012.a kohtumääruses maakohus kirjutab, et „Peale eksperthinnangu saamist (IV. köide, tl-d 41-70) kohus andis pooltele tähtaega arvamuse väljendamiseks esitatud dokumentide kohta (s.h ekspertiisi tegemist puudutavate taotluste ning ekspertiisi puudutavate lisaküsimuste esitamiseks) (IV. köide, tl 7778, 79-80). SA Narva Haigla esindaja taotlusel kohtu poolt antud tähtaeg oli pikendatud. SA Narva Haigla esindaja ei esitanud tähtaja jooksul (kuni 15.03.2011) taotlused seoses ekspertiisiga (mis olid esitatud alles 19.07.2011), ei viidanud sellele, et ekspertiisi materjalid ei ole täielikud ning on vastamata olulistele küsimustele. 15.03.2011 SA Narva Haigla esindaja esitas ainult taotluse ekspertide ärakuulamiseks kohtuistungil ja täiendavad küsimused.“ (19.06.2012.a kohtumääruse 9.lehel). 13.08.2012.a vastuväites SA Narva Haigla arvas, et selles osas maaakohtu tegevuses ei vasta seadusele, kuna kohtu põhjendused on vasturääkivad ja tegelikkusele ei vasta. Maakohus andis pooltele tähtaega arvamuse väljendamiseks eksperthinnangu suhtes, ekspertiisi tegemist puudutavate taotluste ning ekspertiisi puudutavate lisaküsimuste esitamiseks. SA Narva Haigla taotlusel tähtaeg oli pikendatud kuni 15.03.2011.a. 15.03.2011 SA Narva Haigla esindaja esitas ainult taotluse ekspertide ärakuulamiseks kohtuistungil ja täiendavad küsimused. See tähendab, et SA Narva Haigla realiseeris maakohtu poolt antud õigused, s.o. esitas ekspertiisi tegemist puudutavate taotluste (SA Narva Haigla 28(35)

taotlus ekspertide ülekuulamise kohta) ning esitas ekspertiisi puudutavad lisaküsimused. SA Narva Haigla seisukohad, kus SA Narva Haigla märgib, et ekspertiis põhineb mittetäielikel andmetel (SA Narva Haigla 19.07.2011.a seisukoha punktid 7.1.1-7.1.4), ekspertiisi eesmärki ei saavutatud (SA Narva Haigla 19.07.2011.a seisukoha punktid 7.2.1-7.2.4) ja ekspertiis on teostatud seaduse nõuete rikkumisega (SA Narva Haigla 19.07.2011.a seisukoha punktid 7.3.17.3.4) osaliselt on esitatud juba 15.03.2011.a. Selle peale, kohus nõue esitada arvamus eksperthinnangu kohta (s.h ekspertiisi tegemist puudutavate taotluste ning ekspertiisi puudutavate lisaküsimuste esitamiseks) ei tähenda, et kohtumenetluse käigus pool ei saa enam esitada arvamused ja seisukohad eksperthinnangu kohta. Kui kohus teeb niisugune järeldus, siis kohus ebamõistlikult piirab poolte protsesuaalsed õigused. Asjaolud, mis on seotud eksperthinnanguga ja mis SA Narva Haigla analüüsib 19.07.2011.a menetlusdokumendis, tekkisid ekspertide ülekuulamise käigus (näiteks, 15.06.2011.a toimunud ekspertide ärakuulamise käigus teatas ekspert Ain Birk kohtule, et ekspertiisi käigus ning ühtede või teiste tööde keskmise kohaliku turuväärtuse kindlaksmääramisel, kasutas ta omaenda andmebaase ning mingisuguseid pooltele ja kohtule teadmata «teatavaid materjale» (15.06.2011.a kohtuistungi protokoll, lk.5)), tekkisid pärast 15.03.2011.a ja seetõttu SA-l Narva Haigla ei olnud võimalust 15.03.2011.a-ks esitada oma seisukohad nende küsimuste ja asjaolude kohta, mis on tekkisid pärast 15.03.2011.a. Niimoodi, 13.08.2012.a vastuväitega SA Narva Haigla esitas vastuväide maakohtu tegevusele, mis on seotud SA Narva Haigla 19.07.2011.a seisukohtade eksperthinnangu suhtes edasilükkamisega maakohtu poolt. 14.08.2012.a maakohus tagastas 13.08.2012.a vastuväide SA-le Narva Haigla läbivaatamata. Kohus põhjendas see sellega, et SA Narva Haigla ei esitanud vastuväide rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Kohus märgis, et esimese menetlusdokumendina kohus loeb Sa Narva Haigla 31.07.2012.a taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks SA Narva Haigla lepingulise esindaja ootamatu haigestumise tõttu. SA Narva Haigla arvab, et 14.08.2012.a. kohtuisnugil maakohus teostas tegevuse kohtumenetluse juhtumiseks ja seetõttu SA-l Narva Haigla on võimalus esitada vastuväide TsMS § 333 alusel kohtu keeldumisele läbivaadata SA Narva Haigla 13.08.2012.a vastuväide. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Niimoodi, TsMS § 333 lg-s 2 sätestatud võimaldab kohtumenetluse poolele esitada vastuväite hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või oma äranägemisel rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Antud juhul SA Narva Haigla valib vastuväide esitamine rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Selle peale, SA Narva Haigla märgib, et kohtumenetlus ei ole veel lõpetatud lõpplahendi jõustumisega ja seadus ei sätesta, millal etapil pool võib esitada vastuväide. TsMS § 333 lg. 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. SA Narva Haigla arvab, et ei saa käsitleda menetlusdokumentidena SA Narva Haigla lepingulise esindaja 31.07.2012.a taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks tema ootamatu haigestumise tõttu. 31.07.2012.a taotlus SA Narva Haigla esindaja küll palub kohtul teostada menetlustoimingut ja edasilükkata määratud kohtuistungit ja kohus see on teinud. Antud juhul tuleb võtta arvesse, et SA Narva Haigla esindaja oli haige ja oli selles olukorras, mis ei võimaldatud talle kohtusse ilmuda 01.08.2012.a. Seetõttu on absuurdne arvata, et haige inimene, esitades 31.07.2012.a taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks, võib selles taotluses üheaegselt 29(35)

AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises mahus olid hageja poolt tehtud täiendavad tööd, vastavalt poolte vahel 25.08.2004 sõlmitud töövõtulepingu nr 44/2004-EATL (I köide, tl 161165) 09.12.2004 lisa (täiendava) kokkuleppele nr 1 (I köide, tl 167-168), nende maksumus ja tööde lõpptähtaeg. Täiendava kokkulepe (I köide, tl 167-168) kohaselt Tellija (SA Narva Haigla) teeb Töövõtjale (AS Vant) ülesandeks täiendavate tööde teostamise 2-se korruse operatsiooniploki renoveerimisel hoones aadressil Haigla 1, Narva. Tööde maksumus on orienteeruvalt 643 109 eesti krooni, mis sisaldab KM. Käesolevas kokkuleppe punktis 1 nimetatud tööde lõplik eelarveline maksumus määratakse kindlaks arvestades täiendavate tööde ekspertiisi hinnangu tulemusi ja kinnitatakse poolte poolt. Ekspertiisi hinnangu (edaspidi tekstis - ekspertiisi) esemeks on:  projekti dokumentatsiooni tehniline hinnang;  tööde maksumuse hinnaekspertiis (lisa nr l järgi). Lisas nr l toodud tööde täitmise tähtaeg: 01.12.2004.a. - 20.12.2004.a. Täiendada 25.08.2004.a lepingu nr 44/2004-EATL punkti 5.1 järgmiselt: „Tellija kannab Töövõtjale üle ehitustööde õigeaegseks lõpetamiseks vajalike käibevahenditena 643 109 (kuussada nelikümmend kolm tuhat sada üheksa) eesti krooni, mis sisaldab KM.“ SA Narva Haigla kannab AS Vant arvele üle summa suuruses 643 109 krooni 03.11.2004.a. arve nr. 367 järgse võla katmiseks. 25.08.2004.a lepingu nr 44/2004-EATL p 5.2 sõnastada uues redaktsioonis järgmiselt: „p 5.2. Töövõtulepingu järgne lõpparveldus toimub 15 päeva jooksul peale käesoleva Lepingu punktis 7.4 nimetatud täitedokumentatsiooni üleandmist Tellijale, ekspertiisi tulemuste ja kasutusloa saamist ning arve esitamist. Lõpparveldusel Tellija maksab Töövõtjale teostatud tööde eest välja erinevuse käesoleva Lepingu p. 5.1 korras tasutud tööde maksumuse ja Lepingu hinna vahel, mis on korrigeeritud olenevalt ekspertiisi 30(35)

tulemustest. Ekspertiisi tulemused ja ekspertiisi läbiviimise kinnitatud kulud mõjutavad Lepingu hindaja lepingujärgse lõpparvelduse summat järgmiselt:  kui ekspertiisi tulemused on Tellija kasuks, siis lõpparvelduse summa väheneb ekspertiisi läbiviimiskulude summa võrra, samuti tööde põhjendamatu kallinemise summa võrra  kui ekspertiisi tulemused on Töövõtja kasuks, siis lõpparvelduse summa suureneb tööde põhjendatud kallinemise summa võrra.“ 25.08.2004 töövõtulepingu nr 44/2004-EATL (I köide, tl 161-165) punktide 5.1 ja 7.1 kohaselt Tellija maksab teostatud ehitus- ja montaažitööde eest iga kuu töö liikide järgi arvete alusel, lähtudes esitatud tööde teostamise graafikust, 80 (kaheksakümmend) protsenti teostatud tööde maksumusest 15 (viieteistkümne) päeva jooksul arve esitamise päevast. Arve esitatakse vastavalt teostatud tööde alusel koostatud ja Lepingu Poolte poolt allakirjutatud aktile, vorm nr.3 (punkt 5.1). Teostatud tööde vahepealset vastuvõttu teostatakse iga kuu teostatud töö mahu ja maksumuse järgi. Tellija on kohustatud iga kuu viimasel tööpäeval antud kuu jooksul teostatud tööd üle vaatama. Kuu jooksul teostatud tööde maht ja maksumus kantakse akti, vorm nr. 3. Aktis nimetatud tööd loetakse vastuvõetuks nii tööde mahu kui maksumuse poolt akti vorm nr.3 allakirjutamisega Tellija esindaja poolt (punkt 7.1). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt 22.12.2004 aktile detsembris 2004.a teostatud tööde vastuvõtmise kohta (I köide, tl 169) olid teostatud järgmised tööd: ventilatsioon, elektromontaažitööd, soojasõlme renoveerimine (soojusvahetiga). Tööde maksumus koos käibemaksuga on 643 109 krooni. Akt on allkirjastatud poolte esindajate poolt (I köide, tl 27). Tööd olid vastuvõetud 22.12.2004 aktiga, seega 15-päevane tasumise tähtaeg lõppes 06.01.2005. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kokkuleppes nimetatud täiendavate tööde maksumus ei 80% ulatuses (511 487 krooni) ega täies ulatuses summas 643 109 krooni oleks tasutud AS-le Vant. Töövõtulepingu p-dest 7.2 ja 5.2 (Lisakokkuleppe p 6 redaktsioonis) tööde lõpparvestuse väljamaksmise kohustus tekkib Kostjal pärast järgmiste tegude teostamist:

Enne 01.02.2005.a. Hageja esitas Kostjale tööde täitedokumentatsiooni. 15.02.2005.a. oli vormistatud kasutusluba. Seega Hageja poolt oli täidetud kõik lepingus toodud tingimused tööde üleandmiseks. Lähtudes Töövõtulepingu p-st 7.2, Lisakokkuleppe p-st 6 ja VÕS §-st 643 enne akti allakirjutamist 01.02.2005.a. Kostja oli kohustatud tööd üle vaatama ja teostama vajadusel täiendava ekspertiisi. Akti allakirjutamisega 01.02.2005.a. lõpetatakse kõik võimalikud vaidlused tööde maksumuse, mahu ja kvaliteedi kohta nagu see on määratud Töövõtulepingu p-s 7.2. 15.02.2005.a. Kostja sai kätte kasutusloa nr. 2481. Lähtudes Lisakokkuleppe p-st 6, 15 päeva jooksul pärast kasutusloa saamist Kostja oli kohustatud teostama lõpparvestust Hagejaga. See tähendab seda, et 02.03.2005.a. lepinguhind peab olema tasutud täies ulatuses. Juhul, kui Kostja täidaks oma kohustusi korrektselt, siis peaks ta 06.01.2005 maksma Hagejale 511 487 krooni, mis on 80% lisatööde maksumust ja 02.03.2005.a. maksma vahet 643 109 krooni ja 511 487 krooni vahel, mis moodustab 131 622 krooni. Nagu eelpool mainitud lisatööde summa jäi seniajani maksmata. Kuid kokkuleppe punkti 2 kohaselt tööde maksumus on orienteeruvalt 643 109 eesti krooni, mis sisaldab KM. Kokkulepe punkti 3 esimese lause kohaselt käesolevas kokkuleppe punktis 1 nimetatud tööde lõplik eelarveline maksumus määratakse kindlaks arvestades täiendavate tööde ekspertiisi hinnangu tulemusi ja kinnitatakse poolte poolt. EKE Nora OÜ poolt 03.07.2005 koostatud dokumendi kohaselt SA Narva Haigla operatsiooniblokis tehtud elektri- ja ventilatsioonitööde remonditööde kohta (I köide, tl 104-109) elektritööde maksumus alanes 8%, ventilatsioonitööd kallinesid umbes 11%. Kui arvestada elektri- ja ventilatsioonitööd kokku, odavnesid remonditööd umbes 1% võrra (0,5%). AS Vant ülalmainitud dokumendis nimetatud järeldustega ei nõustunud (I köide, tl 112). Kohtule on esitatud Eesti Projekti ekspertiisid (I köide, tl 81-85 ja tl 90-92), millega ei nõustunud AS Vant (I köide, tl 99-100). Kohtu poolt määratud ja 25.01.2011 tehtud ekspertiisi järelduste kohaselt (IV köide, tl 41-70) kuni 2011.a Tellija korraldatud ekspertiisid objekti täiendavate tööde kohta peab käesolev ekspertiis abimaterjalideks; ekspertiisid on läbi viidud vahetu Peatöövõtja – AS Vant osavõtuta, kus eksperteerijail ei ole tõenäoliselt olnud käsutuses täiendavaid töid läbiviinute alltöövõtjate hinnapakkumisi ja PKD juurde hiljem koostatud eritööde korrektuurjooniseid (IV köide, tl 58). Ekspertide arvamuse kohaselt AS-i Vant poolt Haigla rekonstrueerimise objektil 2004.a läbi viidud tööde ehitusmaksumus on täpsustatult M = 10 834 962 (põhitööd PKD järgi + põhjendatud ja faktiliselt tehtud lisatööd summas 614 052 = 11 449 014 EEK (IV köide, tl 70). Kohus leiab tõendatuks 25.01.2011 ekspertarvamusega, et AS Vant poolt põhjendatud ja faktiliselt tehtud lisatööde maksumus on 614 052 krooni ehk 39 245,08 eurot. Kohus lähtub just sellest ekspertarvamusest, kuna poolte poolt esitatud dokumentaalsed tõendid põhinevad mittetäielikul informatsioonil.

Ekspertide vastuse kohaselt 23. ja 24. küsimustele (IV köide, tl 68-69) ehitusprojekti nr NA1526 (täitja OÜ Tartu Projekt) alusel pidi Töövõtja paigaldama operatsioonibloki ärkamistoas alumiiniumist kaablikarbiku marki INKA; selles töös välja pakutud karbikute maksumus Peaprojekteerija järgi oli 23 600 EEK. Faktiliselt on paigaldatud PVC kaablikarbik, hinnaga 50 EEK/m, mis oli ka esialgses pakkumises. Faktiliselt on paigaldatud ärkamistoas PVC tüüpi kaablikarbik, hinnaga 50 EEK/m kogumaksumusega 1 250 EEK, mis oli ka esialgses pakkumuses. Kohus leiab, et ka antud juhul ei saa rääkida õigusliku aluseta rikastumisest, kuna kaablikarbiku marki vahetamise tõttu selle maksumuse vähendamine on arvestatud ekspertide poolt täiendavate tööde maksumuse arvestamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendid, et vastuhagis kostja sai kätte vastuhagis hagejalt raha karbiku INKA eest. Vastuhagi hageja väidab, et töövõtulepingu kohaselt, vastuhagis kostja pidi lõpetama tööd 13.12.2004.a. Faktiliselt ta lõpetas tööd ja parandas töö kõik puudused 12.04.2005.a. Ülalnimetatud perioodi kestel vastuhagis hagejal ei olnud võimalust kasutada operatsiooniblokki ja kuna seal ei olnud SA Narva Haigla töötajaid, vastuhagis hageja oli sunnitud korraldada operatsioonibloki valve turvaettevõtja abil. Vastuhagis hageja operatsioonibloki valvekulud ajavahemikul 13.12.2004-12.04.2005 olid 93 569,30 krooni, millised vastuhagis hageja arvab kahjuks, mis tekitas vastuhagis kostja töövõtulepingu täitmise viivitamisega. Kohtu poolt tunnistajana ülekuulatud Nadežda Sinjakova (V. köide, tl 134-135) andis ütlusi selle kohta, et ta võttis osa operatsioonibloki presentatsioonist, mis toimus 2005.a märtsi lõpus-aprilli alguses, aga täpsemat aega ta ei mäleta. Vastavalt AS G4S Ida-Eesti (varasem ärinimi AS Falck Ida-Eesti) vastusele (V. köide, tl 93) ajavahemikul 01.01.2004-31.12.2005 osutas AS G4S Ida-Eesti (varasem ärinimi AS Falck IdaEesti) SA Narva Haigla mehitatud valve teenust lepingu 12211200301262 alusel (muid lepinguid mehitatud valve teenuse osutamiseks vastaja teadaolevalt SA Narva Haigla sellel perioodil sõlminud ei olnud). Vastajal ei ole võimalust kohtule esitada nimetatud mehitatud valve teenuse lepingut kuna lepingute andmebaasis vastav leping puudub. Ajavahemikul 01.01.200431.12.2005 mehitatud valve teenuse osutamise eest SA Narva Haigla esitatud arved on lisatud vastusele. Lisatud arvete kohaselt (V. köide, tl 95-118) AS G4S Ida-Eesti esitas SA-le Narva Haigla arveid ajavahemikul 31.01.2004-31.12.2005. Vastuhagi hageja ise väidab, et mehitatud valve osundati ajavahemikul 13.12.2004-12.04.2005, seega ei saa kohtu arvates võtta aluseks esitatud arved ajavahemiku eest 31.01.2004-31.12.2005, kuna ei ole selge, kas ja kui suures summas osutati mehitatud operatsioonibloki valvet selle renoveerimistööde jooksul. Seega leiab kohus, et vastuhagi nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud (tõendatud) ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kõigest ülaltoodust lähtudes jätab kohus vastuhagi rahuldamata täies ulatuses.

Võlaõigus › Muud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

ASJAOLUD, NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

PÕHIHAGI

KOSTJA PÕHIHAGI VASTUS

HAGEJA ARVAMUS KOSTJA PÕHIHAGI VASTUSELE

VASTUHAGI

IP65).

VASTUS VASTUHAGILE

EKSPERTIIS

HAGEJA PÕHIHAGIS NÕUE TÄPSUSTAMINE

KOSTJA PÕHIHAGIS SEISUKOHT

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

IP65).

22 230 EEK.

MENETLUSKULUD