Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-51351

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXX osaühing on Harju Maakohtule 22.04.2014 esitanud avalduse XXX osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi 32 062.04 eurot. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuseks asjaolu, et Võlgnik võttis kinnisvara soetamiseks laenu ja sattus seejärel raskustesse kinnisvara võõrandamisel, mille tulemusel tuli kinnisvara üle anda laenuandjale. Samuti ei realiseerunud äriplaanid Albaania äriühinguga õlitoodete vahendamiseks Albaaniasse. Harju Maakohtu 26.05.2014 määrusega on kohus nimetanud XXX osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a. 03.06.2014 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise pankrotihalduri aruannete kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 25 002.81 eurot, mis koosneb pangakonto jäägist 2.81 eurot ja osakapitali tasumata osast 25 000 eurot XXX vastu, mille osas võib esineda tasaarvestuse õigus summas 23 399.65 eurot. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri hinnangul vähemalt 75 610.18 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku ettevõtte kasumlikku majandustegevust toimunudki. Võlgnik on alates 09.02.2012 teinud üksikuid kandeid pangakontol. Võlgnikule on tehtud ülekandeid vahemikus 23 eurot kuni 321.71 eurot ja väljamakseid vahemikus 25 eurot kuni 321.71 eurot. Viimane kanne on tehtud 13.07.2012. Võlgniku ainsaks varaks oli kinnisvara, mille võlgnik soetas 140 000 euro eest. Kinnistu soetamiseks võttis võlgnik laenu summas 70 000 eurot. Võlgniku dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks tasunud kinnistu ostuhinna, millest tulenevalt kinnistu võõrandajal MTÜ XXX võib esineda nõue võlgniku vastu summas 51 000 eurot. Samuti ei nähtu võlgniku arvelt 69 000 euro tasumine kinnistu eest. Äriühingu makseraskused on alalise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub arvestatav vara.

2-14-51351 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja tema majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole tegemist ajutise seisundiga. Võlgniku alalise makseraskuse esinemist kinnitab võlgniku enda poolt pankrotiavalduse esitamine ja võlgniku kinnitus, et ta ei ole suutnud käivitada tulutoovat majandustegevust ning müügi- ja äritulu puudumine kogu tegevuse perioodil. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik omandas 26.01.2012 kokkuleppel mittetulundusühinguga XXX, mis oli sattunud makseraskustesse, kinnisvara asukohaga XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX. Kinnistu müügihinnaks oli 140 000 eurot. Võlgnik tasus müüjale sularahas 10 000 eurot, 50 000 + 19 000 eurot tasuti ostuhinnast notari deposiitkontole. Võlgnik kohustus müüjale tasuma 20.02.2012 30 000 eurot ja 31.12.2012 21 000 eurot. Tehingu tegemiseks võttis võlgnik laenu XXXosaühingult summas 70 000 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud laenulepinguid, ka võlgniku pangakontolt ei nähtu, et võlgnikule oleks laenu antud. Võlgniku andmete kohaselt maksis laenuintresse, trahve ja viiviseid juhatuse liige XXX, kes tegi selleks kokku kulutusi 31 220 eurot. Laenulepingu tagatiseks seati kinnisvarale hüpoteek kokku summas 140 000 eurot. 05.08.2012 seadis võlgnik 6. järgu hüpoteegi võlgniku juhatuse liikme ja osaniku XXX kasuks summas 46 220 eurot. Võlgnik sattus raskustesse kinnisvara võõrandamisel ja vaatamata asjaolule, et MTÜ XXX soovis kinnistut tagasi osta, ei olnud võlgnik võimeline edasi tegutsema. 24.01.2014 sõlmiti laenuandjaga tehing kinnisasja üleandmiseks laenuandjale. Võlgnik võõrandas 24.01.2014 kinnistu XXX saoühingule hinnaga 105 000 eurot, mis tasaarvestati ostja nõudega müüja vastu. Nimetatud nõude kujunemine ei nähtu ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentidest. Võlgnik planeeris 09.04.2014 sõlmida leping Albaania ettevõttega XXX, mille alusel oleks toimunud õlitoodete vahendamine Albaaniasse. Leping jäi sõlmimata, kuna teine pool ei ilmunud lepingut allkirjastama ja ei ole tänaseni ühendust võtnud. Ettevõtte juhatuse liige ja osanik on otsinud ka teisi võimalusi lisavahendite kaasamiseks, et tegevust finantseerida, kuid see ei ole õnnestunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võimaldab pankroti väljakuulutamine lahendada olukorra kõige mõistlikumal ja õiglasemal viisil. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu juhul, kui MTÜ-l XXX (pankrotis) on nõue võlgniku vastu summas 51 000 eurot. Juhul, kui nõue puudub, ei ole võlgnik maksejõuetu, kuna osanik vastutab ühingu kohustuste eest summas 25 000 eurot. ajutisel pankrotihalduril puudub teave, kas MTÜ XXX on esitanud nõude võlgniku vastu.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

2-14-51351 PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. XXXosaühing on Harju Maakohtule 22.04.2014 esitanud avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 26.05.2014 määrusega on kohus nimetanud XXXosaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Võlgnikul on vara 25 002.81 euro väärtuses, mis koosneb pangakonto jäägist 2.81 eurot ja osakapitali tasumata osast 25 000 eurot XXXvastu, mille osas võib esineda tasaarvestuse õigus summas 23 399.65 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 75 610.18 eurot. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnik ei suuda täita võlausaldajate kohustusi. Võlgniku kasumlikku majandustegevust ei ole toimunud. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvel rahuldada olemasolevaid ja jooksvaid kohustusi. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võlgniku osanikul tahe ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik soetas laenu arvelt kinnistu, mida ta ei suutnud realiseerida ja jäi seetõttu raskustesse laenumaksete tagastamisega. Võlgnik võõrandas 24.01.2014 kinnistu XXXsaoühingule hinnaga 105 000 eurot, mis tasaarvestati ostja nõudega müüja vastu. Tasaarveldatud summa kujunemine ei nähtu ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentidest. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h see, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ilmnenud, et esineks võlgniku vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidises pankrotimenetluses esineb alus nõude esitamiseks võlgniku osaniku vastu tasumata

2-14-51351 osakapitali ulatuses summas 25 000 eurot. Samuti tuleb välja selgitada, kas esineb alus tasaarvestuseks võlgniku juhatuse liikme poolt tehtud laenumaksete tasaarvestamisega. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel vastavad nõuded esitada. PankrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohus leiab, et kuna andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ebaselged, siis tuleb võtta vanne XXXosaühing juhatuse liikmelt XXX’lt. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXosaühing pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.