Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese
Tartu Maakohus Marge Tamme
15.septembril 2014 Valga kohtumaja
Pooled ja nende esindajad
Hageja X AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht x, esindaja K. K. (x; e-post: [email protected]; kostja T.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: x). Kirjalik menetlus
2-14-21917 10 158,20 eurot X AS hagi T.M. vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X AS hagi T.M. vastu.
2.Välja mõista T.M.’lt X AS kasuks 9 490 (üheksa tuhat nelisada üheksakümmend) eurot ja 19 senti.
3.Välja mõista T.M.’lt X AS kasuks alates 12.06.2014 tagastamata põhisummalt, so 7 957,24 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1 229,68 eurot ei tohi ületada põhinõude 7 957,24 euro suurust.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista T.M.’lt X AS kasuks menetluskulu 500 (viissada) eurot.
7.Välja mõista T.M.’lt X AS kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord
AS X võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T.M. võib esitada Tartu Maakohtule Valga kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 X AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS X hagi T.M. vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 7 957,24 euro, intresside summas 232,83 euro, lepingutasu võlgnevuse summas 10,65 euro, varakindlustuse võlgnevuse summas 43,16 euro, menetlustasu võlgnevusest summas 9,6 euro, põhiosa viivises summas 1 229,68 eurot ja varakindlustuse viivises summas 7,03 euro nõudes. Samuti on hageja esitanud viivise nõude arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista alates 12.06.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 01.09.2008 sõlmitud laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 11 256,00 eurot korteriomandi asukohaga x, Valga linn, Valgamaa ostmiseks. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile x, Valga linn, Valgamaa. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 21.09.2012. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 8.10.2012.a. ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjale 09.10.2012.a teatise, paludes seoses lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud.
2 (4)
13.03.2014.a. toimus kohtutäitur O. K. vahendusel enampakkumine kinnistule aadressiga x, Valga linn, registriosa nr xxxxxxx. Nimetatud vara müüdi hinnaga 3 300.00 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse katteks 1 305.5 eurot (Lisas 5, Lisa 6). Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjal jäi Hagejale tasumata 9 328.27 eurot (s.h. põhiosa võlgnevus 7 957.24 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 1 068.64 eurot, intresside võlgnevus 232.83 eurot, menetlustasu võlgnevus 9.60 eurot, lepingutasu võlgnevus 10.65 eurot, kindlustuse võlgnevus 43.16 eurot, kõrvalnõuetelt arvestatud viivis 6.15 eurot). 09.06.2014.a. seisuga on kostja võlgnevus Hageja ees 9 490.19 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 7 957.24 eurot, intressidest summas 232.83 eurot, lepingutasu võlgnevusest summas 10.65 eurot, varakindlustuse võlgnevusest summas 43.16 eurot, menetlustasu võlgnevusest summas 9.6 eurot, põhiosa viivisest summas 1 229.68 eurot ja varakindlustuse viivisest summas 7.03 eurot. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad laenulepingust, hüpoteegi seadmise lepingust, lepingu ülesütlemise teatisest, lepingu lõpetamisest teavitamise teatisest, 13.03.2014 teatisest, nõude arvestuse õiendist, laenulepingu tüüptingimustest. (tl 6-42).
2.Kohus on 14.07.2014 määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 p-s 1 nimetatud viisil 28.07.2014. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse, arvestades TsMS § 407 lg 1 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 3).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
3 (4)
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 9 490,19 eurot, millest põhivõlgnevus on 1 957,24 eurot, intressid 232,83 eurot, lepingutasu 10,65 eurot, varakindlustus 43,16 eurot, menetlustasu 9,6 eurot, põhiosa viivis 1 229,68 eurot ja varakindlustuse viivis 7,03 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv 500 eurot (tl 3). TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (500 eurot) nõuet.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.