Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.septembril 2014.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-20474
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Heigo Siim`u ja Liis Niitmets ́a vastu võlgnevuse 11 217.31 euro ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Hagihind
11 864.18 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Karin Rahumeel, e-post: [email protected];x Kostjad: 1.Heigo Siim, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxx xxxxx, e-post. x 2.Liis Niitmets, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx, e-post: x
esindajad
Menetlus
Kirjalik eelmenetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Heigo Siim`ult ja Liis Niitmets`alt solidaarselt AS SEB Pank kasuks 11 217.31 eurot (üksteist tuhat kakssada seitseteist eurot ja 31 senti), sealhulgas põhiosa võlgnevus 7840.85 eurot, intressivõlgnevus 290.52 eurot, viivis 1999.30 eurot kuni 26.05.2014.a. ja panditud vara kindlustamisega seotud kulutused 1086.64 eurot. 3.Välja mõista Heigo Siim`ult ja Liis Niitmets`alt solidaarselt AS SEB Pank kasuks viivis alates 27.05.2014.a. 8,25% aastas tasumata põhiosa summalt kuni põhinõude, s.o. 7 840.85 eurot, tasumiseni. 4.Välja mõista Heigo Siim`ult ja Liis Niitmets`alt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskuluna riigilõiv 500 eurot (viissada eurot). 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostjad ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada (TsMS § 420 lg 1). Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine
oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või EE932200221023778606 Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank, viitenr kõigil 3100057277. Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kelle kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjatele anti hagimaterjalid kätte isiklikult. Kostjad hagile vastanud ei ole, seega võib lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.03.2007.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr L070011191 (edaspidi Leping) kostjatele laenu andmiseks summas 260 000 Eesti krooni (16 617.03 eurot) tagastamise lõpptähtajaga 12.03.2027.a. 14.06.2007.a. sõlmisid hageja ja kostjad Lepingu lisakokkuleppe nr 1, millega vabastati Lepingu tagamiskohustusest hoonestatud kinnistu registriosa numbriga 4047308. Lepingu p 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks osade kaupa annuiteetmaksetena. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksele kohustusid kostjad vastavalt Lepingu p-le 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras panga eesti krooni laenude baasintress + 1,500% aastas. Laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud ja seisuga 26.05.2014 on kostjate poolt Lepingujärgseks tasumata laenusummaks 7 840.85 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus 290.52 eurot. Lepingu p 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist ning seisuga 26.05.2014 on viivisevõlgnevus summas 1999.30 eurot. Lepingu täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx (reg osa nr xxxxxxxx). Hageja on Lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 1086.64 eurot. Kuna kostjad vaatamata hoiatusele tekkinud võlgnevust ei tasunud, ütles hageja Lepingu erakorraliselt üles 22.09.2011.a.
Hageja poolt esitatud täitmisavalduse alusel kohtutäiturile võõrandati korteriomand asukohaga xxxxx xxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx üheksandal enampakkumisel, mille müügist laekus hagejale 2299.97 eurot, millega hageja tasus Lepingu põhiosa võlgnevust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostjad rikkusid lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Viivise arvestuse on hageja hagiavaldusele lisanud. TsMS § 367 võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 27.05.2014.a. 8,25% aastas tasumata põhiosa summalt. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ning VÕS § 65 alusel kuulub nõutud summa kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostjad. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral lisaks menetluskulude jaotisele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud ning tema menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 500 eurot, milline on vajalik ja põhjendatud menetluskulu ja tuleb kostjatel kanda täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.