Tsiviilasi 2-14-5957
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marian Priks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2014. a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-5957
Tsiviilasi
X OÜ hagiavaldus R.V. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X OÜ (rk xxxxxxxx, asuk x) Hageja esindaja: D.-J.T. (X OÜ; e-post x) Kostja: R.V. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post X)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Jätta X OÜ hagi R.V.`i vastu rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
09.04.2014. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus R.V. vastu menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 15.04.2014. a määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks. 30.04.2014. a saabus kohtule hagiavaldus, mis võeti 21.05.2014. a määrusega menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused /tl 16-28/ Kostja ja hageja on sõlminud 16.10.2012. a võlatunnistuse nr 949, millega pooled on loonud uue iseseisva kohustuse kostja varasemate võlgnevuste katteks hageja ees. Võlatunnistuse alusel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 425,02 eurot 9-kuulise maksegraafiku alusel. Võlatunnistuse kohaselt on hagejal mh õigus lugeda võlatunnistusest tulenevate maksetega viivitamisel kõikide võlatunnistusest tulenevate maksete tähtpäev saabunuks ning alustada kogu nõude sissenõudmist kohtu kaudu; nõuda võlatunnistusest tulenevate maksetega viivitamisel tasumata võlasummalt täiendavat viivist 0,2 % päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on kostja teostanud hagejale neli makset kogusummas 192,46 eurot (13.11.2012 – 47,23 eurot; 10.12.2012 – 47,23; 08.02.2013 – 50 eurot; 11.03.2013 - 48). Hageja on arvestanud eeltoodud maksed esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhiosa katteks. Kostjale on korduvalt tehtud meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Kostja ei ole võlga tasunud ega ühendust võtnud kokkuleppe saavutamiseks. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata 236,10 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis summas 168,05 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõue 236,10 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 168,05 eurot; jooksev viivis 0,2 % päevas põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud (riigilõiv ja esindaja kulu) jätta kostja kanda. Kostja vastuväited /tl 36-44/ Kostja ei tunnista põhinõude ja kõrvalnõuete suurust. Kostja selgitab, et sai 15.05.2012. a OÜ-lt X laenu 200 eurot. Kuna koheselt tekkisid makseraskused, jäi laen hagejale tagastamata. Kostjaga võttis ühendust Inkassokeskus, kes teatas, et kostjal tuleb nende kaudu võlg X OÜ-le ära tasuda. Kuna kostja ei olnud juba algselt nõus pakutud summadega, siis kauples ta summat vähemaks. Nemad saatsid võlatunnistuse, kuid allkirjastatuna ma seda ei tagastanud. Kostja maksis Inkassokeskusele: 11.09.2013. a 30 eurot; 13.11.2013. a 47,23 eurot; 10.12.2012. a 47,23 eurot; 08.02.2013. a 50 eurot; ning 11.03.2013. a 48 eurot (kokku 222,46 eurot). Kostja soovib, et kohus vähendaks viivise ja intressi summat vastavalt kostja tehtud maksete suurusele ning palub arvestada asjaolu, et ta on hetkel ametlikult töötu ja lisaks on tal ülalpeetavad. Kohtukulud oleks kostja hinnangul õiglane jagada pooleks. Menetluse käik Kohus saatis 03.07.2014. a pooltele kirja /tl 45/, kus selgitas asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate dokumentide, eelkõige tõendite esitamiseks. Samuti tuli pooltel esitada menetluskulude nimekiri. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, eelkõige võlatunnistuse sõlmimist. 07.08.2014. a esitas kostja kohtule avalduse, milles soovib, et kohus vähendaks viivist selle ebamõistliku suuruse tõttu ja kostja halva majandusliku seisu tõttu. Avaldusele oli lisatud täiendavad tõendid /4-52/. Kuna hageja esindaja ei saatnud kohtule kinnitust 03.07.2014.a saadetud kirja kättesaamise kohta, andis kohus hagejale 27.08.2014.a kohtumäärusega täiendava tähtaja 05.09.2014.a,
mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, eelkõige täiendavaid tõendeid. Samuti teatas kohus pooltele, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 12.09.2014.a. Hageja esindaja ei ole ka 27.08.2014.a kohtumäärust, mis on saadetud hagiavalduses märgitud kontaktidel, kuni käesoleva ajani vastu võtnud. Hageja esindaja ei ole kohut teavitanud oma aadressi või sidevahendite muutmisest. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus leiab, et menetlusosaline peab ise tagama menetlusposti kättesaamise tema enda poolt avaldatud kontaktandmetel. Seetõttu, arvestades ka asja arutamist lihtmenetluses, peab kohus olemasolevate seisukohtade ja tõendite alusel võimalikuks asjas lõpliku lahendi tegemist.
Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõue tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel on 16.10.2012. a sõlmitud võlatunnistus nr 949, millega pooled on loonud uue iseseisva kohustuse kostja varasemate võlgnevust katteks hageja ees; võlatunnistuse alusel kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 425,02 eurot üheksakuulise maksegraafiku alusel (võlatunnistus tl 20-21). Hagi esitamise seisuga on kostja teostanud hagejale neli makset kogusummas 192,46 eurot ning tasumata nõude suurus on 236,10 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis summas 168,05 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 30 lg-st 2 tuleneb, et kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandina nähtub VÕS § 30 lg-st 3, et võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Hagiavalduses ning kostja vastuses märgitud asjaolude kohaselt ei ole 16.10.2012.a võlatunnistus antud jooksva arve alusel ega ole tekkinud kostja majandus- või kutsetegevuses. Seega, antud juhul peab võlatunnistus olema sõlmitud kirjalikus vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 78 lg 1 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on kohtule esitanud 16.10.2012 kuupäeva kandva ning poolte andmeid sisaldava võlatunnistuse, kuid see võlatunnistus on mõlema poole poolt allkirjastamata. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta on hagejalt saanud 15.02.2014.a laenu summas 200 eurot (tõendatud maksekorraldusega tl 44) ning ta on teostanud ka osadena tagasimakseid kokku summas 222,46 eurot (tõendatud maksekorraldustega tl 39-43), kuid võlatunnistust tema allkirjastanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhtis 03.07.2014.a kirjaga ning 27.08.2014.a kohtumäärusega hageja tähelepanu vajadusele tõendada võlatunnistuse sõlmimine. Hageja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust nähtub, et kostja on küll tunnistanud laenu saamist, kuid eitab võlatunnistuse sõlmimist. VÕS § 30 lg-s 2 ettenähtud kirjalik vorminõue ei ole kohtule esitatud võlatunnistuse puhul täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et viidatud võlatunnistus on tema ja kostja vahel sõlmitud. Kostja on küll teinud makseid hagejale, kuid kostja nimetab neid laenu tagasimakseteks ning maksekorraldustes puuduvad viited selle kohta, et tegemist on maksega võlatunnistuse alusel. Kohtule ei ole teada, kas hageja ja kostja vahel on ainult üks võlasuhe või on neid mitmeid.
Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on nimetanud oma nõude alusena 16.10.2012.a võlatunnistuse, seega peab kohus ka sellest (mitte võimalikust varasemast laenusuhtest) lähtuma. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja nõue põhineb võlatunnistusel, mille sõlmimine ei ole tõendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad seega hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Tulenevalt TsMS §-st 405 lahendas kohus käesolevat asja lihtmenetluses. Sama paragrahvi lõike 1 p 3 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavad lahendis, võimaldades menetlusosalistele esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja avaldas juba hagis, et tema menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 32 eurot ning riigilõiv 100 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kuna hagi jääb rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, siis ei ole vajalik menetluskulusid kindlaks määrata, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.