Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 3.1.Välja mõista Velled OÜ-lt 8747,04 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 8487,47 eurot alates 25.01.2014 kuni põhinõude täitmiseni Neki Grupp OÜ kasuks. 3.2.Menetluskulud jätta Velled OÜ kanda.

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 kuni põhinõude täitmiseni ning kohustas hagejat tagastama kostjale 2011. aasta oktoobris ostumüügilepingu alusel saadud LED valgusribade komplektid. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Tunnistaja UP ütlustega ja arvetega 31.10.2012.a nr 221128, nr 221216, nr 221470, nr 230058, nr 230206 on leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid 2011.a oktoobris ühe konkreetse suulise ostu-müügilepingu komplekteeritud LED valgusribade hankimiseks Pariisis asuva rõivakaupluse Nord Sud sisustuse ja mööbli valmistamiseks. 2011.a oktoobris valis hageja välja soovitud kauba. LED valgusribad tarniti küll viiel korral, kuid see ei tähenda, et pooled sõlmisid viis erinevat müügilepingut. 30.09.2013.a ekspertiisiaktiga on leidnud tuvastamist, et kostja poolt hagejale tarnitud ükski LED valgusriba ei omanud kokkulepitud omadusi, need ei vastanud tootjate poolt tavapäraselt lubatud parameetritele, ei olnud töökorras. Kuna ka ekspertiisiks esitatud kasutamata valgusriba ei olnud töökorras ning testimisel mitte osalenud ribadel on ühendusvõimalustega ribade omadused, kuna on nendega identsed, olid kõik kostja tarnitud valgusribad mittekvaliteetsed. Ekspertiisiaktiga on ümber lükatud kostja seisukoht, et LED ribad ei ole töökorras hageja poolt valgusribade ebaõige paigaldamise tõttu, kuna testimisel osutus ka kasutamata valgusriba mittekvaliteetseks. Seega ei sõltunud valgusribade mittekvaliteetsus kuidagi hageja tegevusest. Ekspertiisiaktiga leidis tuvastamist asjaolu, et LED ribade installeerimine on lihtne elektritöö elektriohutusseaduse mõttes ning järelikult ei kehti sellele elektripaigaldise projekti nõue, isiku pädevuse nõue ega ettevõtja registreeringu nõue. Ekspert oma arvamust andes ei ole olnud ebakindel, vastasel juhul oleks ta jätnud küsimustele vastamata. Hageja ei ole LED ribade installeerimisel eksinud elektriohutusseaduse sätete vastu. Hageja oli pädev kostjalt tarnitud LED ribasid installeerima. Tehnilise Järelevalve Amet oma 06.11.2013.a vastuses ainult tõlgendab seadust. Kohtuistungil leidis tuvastamist asjaolu, et isegi, kui asuda seisukohale, et hageja ei olnud pädev kostjalt tarnitud LED ribasid paigaldama, ei olnud valgusribade mitte töökorras olek seotud nende paigaldamisega, vaid ekspertiisiakti kohaselt olid valgusribad ebakvaliteetsed juba hagejale tarnides. Ekspertiisakti kohaselt olid valgusribad esmasel sisselülitamisel töökorras, valgusriba ei vastanud pärast 15-päevalist kestustesti sarnaste ribade parameetritele. Seega ka pädeva isiku poolt valgusribade paigaldamisel ei oleks ribade puudused avaldunud koheselt nende paigaldamisel. Hagi kohaselt 2012. aasta märtsis-aprillis toimunud mööbli ja sisustuse 2. etapi paigalduse ajaks ilmnesid esimesed puudused tarnitud LED valgusribade komplektidel. LED valgusriba koosneb paljudest väikestest LED-täppidest, mis põlevad ühtlaselt. Siis ilmnes, et pooled ei põlenud enam täisvõimsusel, vaid hõõgusid vaevalt. Tunnistaja NK ütlustest nähtub, et 2012. aasta jaanuaris hakkasid mõned valguspunktid tuhmimalt põlema. Hageja teavitas kostjat avastatud puudustest, mida kinnitavad 03.04.2012.a elektrooniliselt UP-le saadetud pretensioon ja fotod. Tunnistaja UP tõendas, et 2012. aasta aprillis tuli info hagejalt, et ühel valgusribal olid osad tuled tuhmunud ja osad põlesid eredalt. Kostja oli nõus selle välja vahetama. Seega 2012.a aprilliks oli tuhmunud üks valgusriba. Teise pretensiooni esitas hageja UP-le 07.08.2012.a elektrooniliselt ja lisas fotod. Hageja saatis 12.09.2012.a esimesed välja vahetatud puudustega LED valgusribad koos veel mittekasutatud LED valgusribadega kostjale, et kostja saaks uurida ja testida nii puudustega ja kasutatud kui ka mittekasutatud LED valgusribasid. 10.09.2012.a esitas hageja kostjale avalduse, milles andis kostjale täiendava tähtaja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, esitas kulutuste hüvitamise ettemaksu nõude summas 4771 eurot ja hoiatas kostjat, et kui kostja määratud tähtajaks lepingut nõuetekohaselt ei täida, siis taganeb hageja lepingust ja täiendavat taganemisavaldust kostjale ei saadeta. Sellisel juhul luges hageja end lepingust taganenuks alates 01.10.2012.a ja palus lepingu

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 tagasitäitmist VÕS § 189 alusel. Kostja on hageja avalduse kätte saanud 14.09.2012.a, mida kinnitab ASi Eesti Post postisaadetise väljastusteade. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et hageja tarnitud valgusribasid viivitamatult üle ei vaadanud (VÕS § 219 lg 1). 03.04.2012.a hageja e-kirjast kostjale nähtub, et üks valgusriba ei olnud töökorras. Seega on hageja juba esimese valgusriba mitte töökorras olekust kostjat teavitanud. Kohtuistungil ilmnes, et valgusribad on järk-järgult tuhmunud, nende mittekvaliteetsus ei ilmnenud korraga. 08.08.2012.a on hageja esitanud pretensiooni juba kogu tarnitud kauba kohta, järelikult selleks ajaks oli selgunud kogu tarnitud kauba mittekvaliteetsus (VÕS § 220 lg 1). Kostja esitatud tõendid kogumis ei tõenda, et kostja poolt hagejale tarnitud kaup vastas lepingutingimustele. Tunnistaja UP ütlustest nähtub, et osaliselt viis ka tema hageja tellitud kauba kohale nende kontorisse, hageja teavitas aprillis ja augustis 2012 valgusribade defektsusest. Tunnistaja käis kontoris vaatamas valgusriba ning see oli sarnane sellega, mille kostja hagejale tarnis. Valgusriba oli defektne, osa LED-e põles nõrgemini. Tunnistaja tõendas, et ekspertiisi esitatud valgusriba oli sarnane kostja poolt hagejale tarnitud valgusribaga, valgusriba oli pakendatud selliselt nagu kostja pakendas. Valgusribal oleval teibil võis olla tunnistaja UP allkiri. Tunnistaja NK ütlustest nähtub, et UP tõi hageja kontorisse valgusribasid. Tunnistaja nägi, et valgusribad olid pakitud selliselt, et näha oli, et iga pakk oli erineva mööbli jaoks. 2012. aasta jaanuaris mõned valguspunktid tuhmusid. Margus Paeorg katsetas paigaldamata ribasid, ka need ribad mõne aja pärast tuhmusid. Tunnistaja vahetas valgusribad välja. Tunnistaja tõendas, et kõik kostja tarnitud valgusribad võttis ta Pariisis mööblilt maha ja tõi Tallinnasse, kuna need olid tuhmunud. Kohus loeb tuvastatuks, et kohtule esitatud valgusriba on teibitud ja teibile on markeriga kirjutatud mõõdud. Ekspertiisiakti kohaselt pärinesid eksperdile esitatud valgusribad ühest partiist. Kohus loeb tunnistajate UP ja NK ütlustega, 03.04.2012.a, 08.08.2012.a elektrooniliste kirjade, fotodega, kohtule esitatud valgusribadega ja ekspertiisiaktiga tuvastatuks, et põhjendatud oli just kostja tarnitud LED valgusribadele ekspertiisi teostamine põhjusel, et kaup oli ebakvaliteetne. Hagejal ei olnud põhjust sellel ajal teatada kauba defektsusest ning tagastada kasutamata valgusribasid kellelegi teisele peale kostja. Kostja ei tõendanud, et tootja oleks vaidlustanud, et testimiseks saadetud valgusribad poleks olnud tootja toodang. Kostja ei ole tõendanud kauba lepingutingimustele vastavust juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekul, s.o kauba üleandmisel. Pooled olid kokku leppinud komplekteeritud LED valgusribade ostus-müügis, seega komplektidesse kuulusid ka toiteplokid. Kostjat kohustati ebakvaliteetne kaup kvaliteetse vastu vahetama, seda kohustust kostja ei täitnud. Hageja on kasutanud oma seaduslikku õigust lepingust taganeda täies mahus. Kohtuistungil ei leidnud tuvastamist, et hageja ei kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Pretensioonide ja fotodega on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale teada andnud, et LED-id ei põle ja on tuhmid. Valgusribade välisel vaatlusel ei olegi võimalik midagi enamat teada anda. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 220 lg-t 2. Viimane tarne toimus 27.02.2012.a. 2012.a jaanuaris avastatud praagist teatati alles aprillis ja ülejäänud praagist augustis. Maakohus leidis, et mõistlik tähtaeg kauba lepingule mittevastavusest teatamiseks on üks kuu ning hageja tõepoolest ei ole teavitanud kostjat toodangu lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul. Kuid mittekvaliteetse toodangu põhjustas kostja raske hooletus. Tootmisjuhendite range järgimine on vajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ning selle järgimata jätmine tähendab käibes vajaliku hoole olulisel määral ignoreerimist. Ohtu seati tellija vara. Seetõttu võib hageja tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sõltumata sellest, et ta kauba lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392

Tunnistaja UP ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kostja oli nõus esimese defektse valgusriba asendama uuega 2012.a aprillis pärast hageja teate saamist, kuid seda siiski ei toimunud. Seega leidis tõendamist, et hageja ei rikkunud VÕS § 222 lg-s 6 sätestatud nõuet. 10.09.2012.a esitas hageja esindaja M. Masso kostjale teate, et kostja on kohustatud kahe nädala jooksul asendama kõik tarnitud valgusribade komplektid uutega, mis vastaksid lepingutingimustele. AS-i Eesti Post väljastusteate kohaselt sai kostja teate kätte 14.09.2012.a. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja 10.09.2012.a teates esitatud kohustust hageja ees ei täitnud. Seega rikkus kostja müügilepingut oluliselt ka VÕS § 223 lg 1 alusel, kuna kostja keeldus kauba asendamisest ja ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast kostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 10.09.2012.a hageja teatega kostjale luges hageja end lepingust taganenuks alates 01.10.2012.a, kui kostja tooteid ei asenda ega kulusid ei hüvita ettenähtud tähtajaks. Hageja lepingust taganemine on toimunud kooskõlas VÕS § 223 lg-ga 3 ja 188 lg-ga 1. Kuna poolte vahel sõlmiti üks leping, siis hageja on taganenud poolte vahel 2011.a oktoobris sõlmitud lepingust. Maakohus ei tuvastanud, et hageja oleks taganemisõigust kasutanud ebamõistliku aja jooksul. Hageja sai teada kostja müügilepingu olulisest rikkumisest siis, kui kostja praakkaupa ei asendanud mõistliku tähtaja jooksul, s.o 28.09.2012.a. Hageja luges end lepingust taganenuks alates 01.10.2012.a. Seega on hageja esitanud kostjale taganemisavalduse mõistliku tähtaja jooksul, alates kostja olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja enda suhtumine kauba puudustesse on olnud lihtsalt hoolimatu. VÕS § 189 lg 1 kohustab kostjat tagastama hagejale 8487,47 eurot, kuna hageja tasus kostjale tarnitud valgusribade eest arvete nr 221128, 221216, 221470, 230058, 230206 alusel kokku 10184,93 eurot. Maakohus märkis, et hageja kohustub tagastama kostjale tagastamata LED valgusribade komplektid. Põhjendatud on ka hageja nõue kostjalt intressi väljamõistmiseks VÕS § 189 lg 1 alusel. Kostja on 8487,47 eurot kätte saanud seisuga 02.03.2012.a. Intress kuulub väljamõistmisele alates 02.03.2012.a kuni lepingust taganemiseni, s.o 01.10.2013.a. Hageja poolt kostjale ülekantud rahasumma oli kostja käsutuses kokku 215 päeva. Intressisummaks on 49,45 eurot (215x0,23). Alates 03.10.2012.a on kostja viivitanud 8487,47 euro tagastamisega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele ka viivis. Apellatsioonkaebus

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 kindlaks määrata otsuse täitmise korda, kuid tehtud seda otsuse selguse ja täidetavuse nõuet rikkudes. Vastustaja seisukoht

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Maakohtu otsusest ei nähtu, millisest ajast on maakohus arvestanud teatamiseks mõistlikku aega. Maakohus oleks pidanud hindama, kas kostja on tõendanud, millal hageja sai või pidi teada saama täiendavalt ilmnenud praagist, millest hageja teatas kostjale 2012.a augustis ja mis maakohtu põhjenduse kohaselt oli lepingu ülesütlemise aluseks. Kostja väide, mille kohaselt hageja sai lepingutingimustele mittevastavusest teada hiljemalt 2012.a jaanuaris, on tõendamata. Kostja viide tunnistaja NH ütlustele, mille kohaselt ilmnes 2012.a jaanuaris müüdud kaubal puudusi, on asjakohatu, sest hageja 03.04.2012.a kiri (kd I tl 13) tõendab, et puudused olid vähesed. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 2012.a augustis esitatud pretensiooni aluseks olid täiendavalt ilmnenud puudused. Tunnistaja NH ütlustest ei tulene, et 2012.a jaanuari lõpus oleksid LED ribad ulatuslikult tuhmunud. Kosja väidet ei kinnita ka hagiavalduses toodu. Hagiavalduse kohaselt ilmnes 2012. aasta märtsis-aprillis, et ühe LED riba paljudest väikestest LED-täppidest pooled ei põlenud enam täisvõimsusel. Kostja väidet ei kinnita ka asjaolu, et ekspertiisi käigus põlesid LED ribad läbi juba 15-päevase töötamisega. Puudub vaidlus, et hageja tegeles LED ribade paigaldamisega sisustuse valmistamisel. Hageja väidetest tuleneb, et LED ribad läksid sisustuse valmistamisel hageja kliendi valdusse. Puudub alus arvata, et hageja sai LED ribade ulatuslikust tuhmumisest vahetult ja kohe teada. Seda tuleb arvestada puudustest teatamise mõistliku aja pikkuse määratlemisel. Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud hageja seadusliku esindaja seletusele, mille kohaselt LED tuleb tuhmusid järk järgult. Hageja väide, mille kohaselt hageja klient teatas hagejale kaupluse pimenemisest 2012.a suvel (kd I tl 171), ei anna alust seisukohaks, nagu oleks enne 07.08.2012.a pretensiooni esitamist möödunud mõistlik aeg kauba lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Hageja pretensioonile (kd I tl 45) lisatud fotod kirjeldasid kauba lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Asja materjalidest nähtub, et kostja mõistis, et VÕS § 220 lg 3 esimese lause alusel esitatud vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendada oli kostja kohustus. Ülal toodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada, et hageja ei võinud müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-13-4392 maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra, ei oma tähtsust selle osaga seonduv apellatsioonkaebuse väide maakohtu otsuse vastuolu kohta selguse ja täidetavuse nõuetega. Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.