Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I Hageja esitatud nõue (hagi ese), faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hageja on esitanud 26.08.2013 hagi kostja vastu kahju 7004,05 euro hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub M.K.le korteriomand asukohaga xxxxx x-xx, xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx (edaspidi ka: korteriomand), registriosa nr xxxxxxx, katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx (tl 4, kinnistusraamatu väljavõte). Hageja elab ise Soomes ning nimetatud korteriomand oli kuni 2012. a kevadeni tema ema T.R. kasutuses. T. R. haigestus 28. märtsil 2012. a ning ta viibis erinevates raviasutustes ravil kuni 30. maini 2012. a, mil ta viidi hooldekodusse. Ajal, mil T. R. viibis ravil, elas hageja Soomes ning korter seisis tühjalt. Hageja soovis 17. juulil 2012 pääseda korteriomandisse selleks, et alustada selle korrastamist, eesmärgiga kohandada see T. R. jaoks liikumiseks sobivaks. Paraku ilmnes väidetavalt, et hageja õde T.K. oli lasknud vahetada korteri lukud ning ei andnud hagejale võtit. Hageja tellis töömehe – K.M., kes luku purustas ja uuesti vahetas. Korterisse sisenesid ühiselt hageja, hageja abikaasa P.K., hageja poeg M.M. (sündmuse hetkel 20-aastane) ning J.K. (sündmuse hetkel 2-aastane). Korterisse pääsedes 17. juulil 2012 avastas hageja, et kõik korteri aknad ja rõduuks olid väidetavalt pärani lahti ning akende vahele olid pandud lusikad ja kruvikeerajad selleks, et tuul aknaid kinni ei lükkaks. Hageja sai kõrvalkorteris elavalt naabrilt E.M.lt teada, et korteri aknad olid väidetavalt lahti olnud vähemalt ühe kuu vältel. Selle aja jooksul oli kogu korter saanud akendest sissesadava vihma ja niiskuse tõttu väidetavalt niiskuskahjustusi. Hageja on võtnud hinnapakkumise OÜ-lt E.R.O. Ehitus, millest väidetavalt nähtub, et niiskuskahjustuste likvideerimise maksumus on 7004,05 eurot (tl 5, 04.08.2013 R.O.a poolt allkirjastamata hinnapakkumine E.R.O Ehitus OÜ nimel M.K.le). Hageja on seisukohal, et eelkirjeldatud käitumisega on kostja kahjustanud hageja vara, avades korteri aknad eesmärgipäraselt just selleks, et tekitada korterile vee- ning niiskuskahjustusi. Kostja on vastavalt põhjustanud hagejale kahju, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda deliktiõiguse alusel. Võlaõigusseaduse § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on rikkuja poolt kahju tekitav tegu, kannatanule kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Antud juhul on hageja hinnangul väidetavalt kostja poolt kahju tekitavaks teoks korteri akende avamine pikemaks perioodiks, eesmärgiga lasta korterisse sadada vihmaveel. Hageja poolt kantud kahju seisneb korteri remondimaksumuses. Kostja poolne tegu on hageja poolt kannatatud kahjuga otseses põhjuslikus seoses, kuivõrd juhul, kui kostja ei oleks väidetavalt korteri aknaid sellisel viisil lahti jätnud, ei oleks korter ka niiskuskahjustusi saanud ning hageja ei oleks kahju kandnud. Kostja käitumine on hageja arvates õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuivõrd sellega on kahjustatud hageja omandit. Ehkki VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja süüd hooletuse vormis eeldatakse, on hageja seisukohal, et kostja on tegutsenud tahtlikult VÕS § 104 lg 5

mõistes seades enda tegevuse eesmärgiks hagejale kahju tekitamise ning soovides vastava õigusvastase tagajärje kaasnemist. Hagejale tekitatud kahju ulatus on 7004,05 eurot ehk korterile tekitatud kahjustuste kõrvaldamise maksumus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagile lisatud OÜ E.R.O. Ehitus hinnapakkumisest nähtuvalt on korteri algse olukorra taastamise kulud 7004,05 eurot, mis kujutab endast vastavalt ka hageja poolt kannatatud kahju ulatust. Hageja on taotlenud menetluses E.M., K.M. ning P.K.tunnistajatena ülekuulamist. II Kostja vastus hagile, faktilised asjaolud ja tõendid Kostja on 12.09.2013 vastuses asunud esiteks seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Hagi aluseks olevad asjaolud on kostja hinnangul ebaõiged ning põhistamata on kahju tekkimine. Lisaks ei ole kahju tekkimine kostja arvates eluliselt usutav. Kostja käis pärast 28.03.2012, kui hageja ja kostja ema siirdus raviasutusse, mitmel korral Mustla korteris. Kostja käis emale riideid toomas nimetatud korterist, kuna ema T. R. elas varasemalt vaidlusaluses korteris. Lisaks palus hageja, et kostja võimaldaks ehitusmeestel korterit külastada. Nimelt oli hageja sooviks 2012.a korterit renoveerida, mistõttu palus ta oma õel kostjal võimaldada sissepääsu korterisse erinevatel ehitusmeestel. Kostja võimaldas juurdepääsu kolmele erinevale töömehele, kellest viimane oli K.M., 07.07.2012.a. Võtmed olid kostja käes, kuivõrd kostja pidi korterit näitama erinevatele töömeestele. Hageja helistas 17.07.2012. a kostjale ning teatas, et on vaidlusaluse korteri juures ning soovib oma võtit. Kostja selgitas hagejale, et jõuab korteri juurde poole tunni jooksul. Hageja helistas ca 10 minuti pärast tagasi ning teatas, et korteri juurde pole vaja tulla, kuivõrd ta sai juba ise sisse. Pärast seda, kui kostja otsustas minna emale riideid tooma, selgus, et hageja on vahetanud lukud ning uksetagune on ehitusprahiga koos. Hiljem, kui kostja läks võtmetega ust avama, polnud kostja käes olevad võtmed enam ukse avamiseks sobivad. Hageja soovis 31.03.2013 kohtuda kostja ja hageja ja kostja vennaga. Kohtumine toimus 31.03.2013 vaidlusaluses korteris. Korter oli heas korras ja niiskuskahjustusi kostja ei silmanud. Samuti oli korter samasuguses seisundis nagu 2012. a suvel. Remonti oli tehtud vannitoas – lõhutud WC ja vannitoa vaheline sein, lõhutud vana põrand ja paigaldatud põrandaküte ning uued plaadid. Kostjal puudub igasugune vajadus või motiiv hageja poolt kirjeldatud tegevuse läbiviimiseks. Isegi juhul, kui aknad oleksid avatud olnud, ei ole eluliselt usutav, et kahju oleks võinud tekkida sellises ulatuses. Juunis 2012. a oli sademeid kokku 4,5 mm ning juulis 4 mm, eluliselt on vähe usutav, et korteris, kus aknad avanevad sellisel moel nagu vaidlusaluses korteris, oleks võimalik niiskuskahju tekkimine sellises ulatuses. Nimelt on korteris PVC põrandad ning aknad avanevad ainult osaliselt, mistõttu selline niiskuskahjustus ei oleks saanud suveperioodil tekkida.

Kostja hinnangul on tema süü tõendamata ning tõendamata on ka väidetav kahju. Kostja kinnitab, et tema ei ole vaidlusaluses korteris aknaid lahti jätnud, mistõttu on tõendamata, et kostja tegevuse tagajärjel oleks tekkinud mingisugunegi kahju. Hageja pole tõendanud, et oleks olnud põhjuslik seos kostja tegevuse või väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kostja on seisukohal, et hinnapakkumine, mis on tehtud 04.08.2013 ei tõenda niiskuskahjude suurust, mis oleks võinud tekkida 2012.a suvel. Nimelt külastasid 31.03.2013. a hageja, kostja ja nende vend vaidlusalust korterit. Korteris ei olnud niiskuskahjustusi, mis oleksid võinud tekkida perioodil 2012.a märts kuni 31.03.2013. Korteri seisukord oli üldjoontes sama, välja arvatud renoveeritud WC ja vannituba. Niiskuskahjusid ei märganud ei kostja ega kostja vend M.R. Kostja on taotlenud tunnistajana üle M.R. III Poolte täiendavad seisukohad ja taotlused menetluses Hageja on 26.09.2013 seisukohas täiendavalt leidnud, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Teisisõnu, kahju tekitajal tuleb hüvitada asja endisesse seisukorda viimiseks vajalikud kulutused. Vastavad kulutused ei pea realiseeruma kahju hüvitamise hetkel, vaid vastupidi, tavapäraselt ei olegi võimalik asja taastada selle kahjustamise hetkel, vaid kahjustamise ja taastamise vahele jääbki reeglina teatav ajavahemik. See ei anna aga alust jätta kahju hüvitamata. Hageja osundab ka kohtupraktikas üldtunnustatud põhimõttele, et kahju hüvitamise nõue ei tohi muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Kostja lisab 08.05.2014 vastuses, et kostja ei saa tõendada seda, et kellelgi teisel korteriomandisse ligipääsu ei olnud. Kostjal olid nimetatud korteri võtmed, kuid see, kas tegemist oli ainukeste võtmetega või mitte, ei ole kostja tõendamiskoormus. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Kostjale teadolevalt olid ka hagejal võtmed. Hageja väide, et võtmed olid vaid kostjal, on ebaõige. IV Kohtuistung 26.08.2014 Eelistungil rahuldas kohus poolte taotlused tunnistajate E.M., K.M., P.K. ja M.R. üle kuulamiseks. Enne kohtuistungit esitas hageja 05.06.2014 tõendina digitaalselt 02.06.2014 allkirjastatud E.R.O. Ehitus OÜ hinnapakkumise (tl 41), mida oli võrreldes varasema, hagiavalduse lisana esitatud analoogse tõendiga (tl 5), muudetud – lisatud on R. Otsa kinnitus, et ta on kohapeal objekti tegeliku seisukorra üle vaadanud ning hinnanud niiskuskahjustuste ulatust, millele vastavalt on ka hinnapakkumine koostatud. Kostja esitas kohtuistungil täiendava tõendina kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõtte korteri aadressil xxxxx xx, Mustla, Viljandimaa müügikuulutusest (tl 59-60), millel väitis olevat vaidlusalune korteriomand. Kostja hinnangul on müügikuulutuse kirjelduses väljendatu kohaselt tegu heas korras korteriga, mis ei saa niiskuskahjustuste tõttu vajada 7000 euro suurust remonti.

V Kohtu põhjendused Tuvastatud asjaolud, kohased õigusnormid, õiguslik analüüs ja järeldused

vaidlusaluses korteris viimati remont tehtud 2000-2002. aastal ning korter oli 2012-2013 rahuldavas seisukorras ning iluvigadega – kulunud linoleum, tapeet vajas uuendamist ja põrand oli ära vajunud. Kui M. R. viimati 2013. märtsis korterit külastas oli tehtud vaid wc ja vannitoa remont ning miski ei viidanud niiskuskahjustustele. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud E.R.O. Ehitus OÜ hinnapakkumine 04.08.13 (tl 41-41 pöördel) ei ole usaldusväärne tõend hageja korteriomandile niiskuskahjustuste läbi tekkinud kahju hindamiseks, kuna nimetatud tõend ei kajasta niiskusest kahjustatud pindade asukohti ega ka ulatust vaidlusaluses korteriomandis. Esitatud hinnapakkumine on koostatud 04.08.2013, kuid allkirjastatud 02.06.2014, samas on dokumenti võrreldes varasema, hagiavalduse lisana esitatud analoogse tõendiga (tl 5), muudetud – lisatud on R.O. kinnitus, et ta on kohapeal objekti tegeliku seisukorra üle vaadanud ning hinnanud niiskuskahjustuste ulatust, millele vastavalt on ka hinnapakkumine koostatud. Kohtule jääb arusaamatuks dokumendil viidatud märkuse tegemise aeg. Eelmärgitud asjaolud süvendavad veelgi kahtlusi hageja esitatud tõendi usaldusväärsuses.

Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 3). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). TsMS § 631 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.