viivis perioodi 23. maist kuni 10. septembrini 2014 eest 4 (neli) eurot 97 senti ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 11.septembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Credit.ee OÜ nõue Heiki Aarendi vastu intressi 14 eurot 94 senti, võla sissenõudega seotud kulude 45 eurot ja 22. mai 2014 seisuga viivise 61,04 eurot väljamõistmise osas ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Heiki Aarendilt Credit.ee OÜ kasuks riigilõivust 40 eurot ja õigusabi kuludest 20 eurot, so kokku 60 (kuuskümmend) eurot menetluskulude katteks.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
13.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
14.Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 11. detsembril 2013.a tarbijakrediidilepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale laenu 200 eurot 30 päevaks intressimääraga 0 % aastas. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja viivitab sooduslaenu osamaksete tasumisega või ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, siis kohustub laenusaaja tasuma intresse intressimääraga 90,02 % aastas. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 11. detsembri 2013.a laenulepingu alusel põhivõla 200 eurot, intressi 15 eurot, võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot, viivise perioodi 11. jaanuar kuni 22. mai 2014.a eest 66,01 eurot ning viivise 0,2501% päevas võlgnetavalt laenusummalt alates 23. maist 2014.a kuni põhinõude täitmiseni.
15.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud 2(3)
mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
16.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on märkinud krediidikulukuse määraks 138,22 %. Eesti Panga poolt detsembris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 36,55 %. Seega ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist, samuti mitte lepingu üldtingimuste järgseid võla sissenõudega seotud kulusid. Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista saadud laenusumma 200 eurot, intress TsÜS § 86 lg 4 alusel perioodi 11. detsember 2013.a kuni 10. jaanuar 2014.a eest 6 senti (20 päeva eest 0,50% aastas; 10 päeva eest 0,25% aastas) ning viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lause alusel perioodi 11. jaanuar kuni 22. mai 2014.a eest 5,96 eurot (132 päeva eest 8,25% aastas). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 23. maist kuni 10.septembrini 2014.a summas 4,97 eurot (39 päeva eest 8,25% aastas, s.o 1,76 eurot; 72 päeva eest 8,15% aastas, s.o 3,21 eurot) ning alates 11. septembrist 2014.a kuni põhivõla tagastamiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 14,94 eurot, võla sissenõudega seotud kulude 45 eurot ja 22. mai 2014.a seisuga viivise 61,04 eurot väljamõistmise osas. Samuti tuleb hagi jätta rahuldamata alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise osas, mida hageja nõuab üle VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.