Harju Maakohus
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08. september 2014.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-35226
Tsiviilasi
XXX hagi aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotihalduri XXX ja Osaühingu XXX vastu aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks ning aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotihalduri XXX vastuhagi XXX vastu laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagi hind 3 500.00 eurot. Vastuhagi hind 105 691.84 eurot.
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagi kostja): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov (e-post [email protected]) Kostja I (vastuhagi hageja): aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotihaldur XXX(e-post XXX) Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom (epost [email protected]) Kostja II: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II esindaja: Avo X (e-post XXX)
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohus jättis 07.05.2013.a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Hageja esitas Harju Maakohtu 07.05.2013.a otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2014.a otsusega Harju Maakohtu 07.05.2013.a otsuse osaliselt. XXX esitas Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2014.a otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohtu 19.05.2014.a määrusega jäeti XXX kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning menetluskulud kassatsiooniastmes XXX kanda. Aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotihalduri XXX lepinguline esindaja esitas 18.06.2014.a Harju Maakohtule avalduse kassatsiooniastmes kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Aktsiaseltsi XXX (pankrotis) pankrotihaldur XXX palub kindlaks määrata ja XXX välja mõista tsiviilasja 2-12-35226 menetlusega seoses kassatsiooniastmes kantud lepingulise esindaja kulud summas 513.67 eurot. Ühtlasi palub kostja I määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale I menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I kinnitab, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja I menetluskuludele Hageja esitas 02.07.2014.a vastuväite kostja I menetluskuludele. Hageja vaidleb kostja I kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamisele täies ulatuses vastu. Hageja on seisukohal, et kostja I poolt esitatud kulutused kassatsiooniastmes on põhjendamatud, kuivõrd Riigikohus jättis XXX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hagejale teadaolevalt ei ole Riigikohus palunud kostjal I vastata hageja kassatsioonkaebusele. Hageja kassatsioonkaebust tulnuks kostjal I hakata analüüsima alles pärast seda, kui on selge, et kassatsioonkaebus Riigikohtu poolt ka menetlusse võetakse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13). Kohus
märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole põhjendatud. Kostja I palub hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud menetluskulud, s.o lepingulise esindaja kulud, summas 513.67 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja I kasutas kassatsiooniastmes esindaja teenust kokku 4,28 tundi, mis kulus mh hageja kassatsioonkaebuse ja vastukassatsioonkaebuse esitamise võimaluste ja perspektiivi analüüsiks ning vastukassatsioonkaebuse koostamiseks. TsMS § 680 lg 1 sätestab, et kassatsioonimenetluses kohaldatakse maakohtu menetluse kohta käivaid sätteid, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti ja maakohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega. TsMS § 679 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab Riigikohus mõistliku aja jooksul pärast vastustajale ja kolmandatele isikutele kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud, võib menetlusse võtmise lahendada ka kaebust teistele menetlusosalistele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. Kohus nõustub siinjuures hagejaga ning leiab, et kostja I kassatsiooniastmes kantud menetluskulud on olnud ennatlikud ja mittevajalikud. Toimiku materjalidest nähtub, et Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu (tlk 63). Toimiku materjalidest ei nähtu, et Riigikohus oleks andnud kostjale I aega kassatsioonkaebusele vastamiseks ja seisukoha esitamiseks. Kohtu seisukohata toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-13, kus Riigikohus on leidnud, et sõltumata sellest, kas esmase apellatsioonkaebuse esitanud pool on vastaspoolele ise kaebuse edastanud, ei hakka vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 635 lg 3 järgi kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud ringkonnakohtu määrus selle kohta, et apellatsioonkaebus on menetlusse võetud (vt Riigikohtu 12.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 32-1-67-13, p-d 9 ja 10). Kolleegium jäi selle tõlgenduse juurde ning leidis, et sama laieneb ka vastukassatsioonkaebuse esitamisele. Vastustajal ei ole põhjust esitada vastukassatsioonkaebust (ja teha selleks kulutusi) enne, kui on selge, et kassatsioonkaebus on nõuetekohane ja et seda ka menetletakse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-13). Seega oleks kostja I pidanud kohtu hinnangul enne kassatsiooniastmes toimingute tegemist ära ootama, kas hageja kassatsioonkaebus Riigikohtu poolt menetlusloa saab. Kuivõrd kohtu poolt kuuluvad vastaspoolelt väljamõistmisele üksnes põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud, kuid käesoleval juhul on kostja I kassatsiooniastmes kantud menetluskulud olnud ennatlikud ning kohtu hinnangul ilmselgelt mittevajalikud, siis ei saa kohus kostja I esindaja kassatsiooniastmes kantud kulusid vajalikeks pidada. Kohtu hinnangul ei ole kostja I kassatsiooniastmes kantud menetluskulud põhjendatud. Kostja I avaldus kassatsiooniastmes kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks tuleb jätta eeltoodust tulenevalt seega rahuldamata.
TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200.00 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.