Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või avalikust e-toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: Kohus tuvastas, et kostja sõlmis 15.08.2006 OÜ-a SMS Laen laenulepingu nr 53007, sisestades enda kontaktandmed ja kinnitades nõustumist laenulepingu ja selle üldtingimustega (t.lk 26-32). Kostja esitas 25.04.2007 SMS Laen AS-ile laenutaotluse interneti vahendusel kodulehel www.smslaen.ee 3000 krooni ehk kehtivas vääringus 191,73 euro saamiseks 30 päevaks, intressiga 700 krooni ehk kehtivas vääringus 44,74 eurot (t. lk 39). Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama 25.05.2007. 25.04.2007 kandis SMS Laen OÜ kostja kontole 3000 krooni (t.lk 33). Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, loovutas SMS Laen OÜ nõude kostja vastu hagejale (t.lk 34-38). Kostja sõlmis 10.01.2008 interneti vahendusel hagejaga maksegraafiku nr 5801100214 (t.lk 43,44). Hageja selgitusel oli maksegraafiku sõlmimise seisuga kostja võlgnevus järgmine: tagastama põhiosa 191,73 eurot, intress 44,74 eurot, viivis perioodi 26.05.2007 kuni 10.01.2008 eest summas 219,53 eurot (lepingu p 13) ja menetluskulud 415,24 eurot (t. 51,52), kõik kokku 871,24 eurot. Kostja on sooritanud ühe makse summas 159,78 eurot (t.lk 42). Hageja nõuab kostjalt 711,46 eurot. Hageja selgitas 04.09.2014 kohtule, et arvestas tasutud summa võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 punkti 1 kohaselt võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. SMS Laen OÜ kandis 25.04.2007 kostja kontole 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Kostjal oli kohustus tagastada lepingust tulenevad maksed (laenusumma ja intress) hiljemalt 25.05.2007.

Hageja on esitanud kohtule laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi. Maksegraafikust nr 5801100214 Hageja leiab, et maksegraafiku lepingu sõlmimisega lõid hageja ja kostja uutel alustel laenusuhte (t.lk 52). Hageja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Seega tuleb kohtul hinnata, kas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Põhivõlgnevus VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma 3000 krooni s.o 191,73 euro 25.05.2007 tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Intress Hageja taotleb kostjalt intressina 44,74 euro väljamõistmist. Lepingu kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Laen OÜ laenulepingu 30 päevaks intressiga 700 krooni ehk kehtivas vääringus 44,74 eurot. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. SMS Laen OÜ on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu laenulepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 44,74 eurot. Viivis Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 191,73 eurolt summas 219,53 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,5% päevas (182,5 % aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 26.05.2007 kuni 10.01.2008. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Asja materjalidest nähtub, et laenuandja ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et laenulepingu poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5 % aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 182,5 % suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 26.05.2007 kuni 30.06.2007 oli seadusjärgne viivisemäär 10,5% aastas, 01.07.2007 kuni 31.12.2007 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 01.01.2008 kuni 10.01.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas. Viivist tuleb arvestada tagastamata laenusummalt. Kohus esitab oma viivise arvestuse: Perioodi algus 26.05.2007 01.07.2007 01.01.2008

Perioodi lõpp Viivitatud päevi 30.06.2007

31.12.2007

10.01.2008

Viivise määr 10,5% 11% 11%

Võlgnetav summa 191,73 € 191,73 € 191,73 €

Viivis kokku 1,99 € 10,63 € 0,58 €

Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 26.05.2007 kuni 10.01.2008 viivisena kokku 13,20 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamisest Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 53007 üldtingimuste punkti 12. alusel laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulusid summas 415,24 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. Kõnealuse laenulepingu sõlmis kostja tarbijana, mistõttu kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine on tulenevalt VÕS § 1131 lg 4 keelatud. Eelnevat tõttu jääb hageja nõue sissenõudmiskulude summas 415,24 eurot hüvitamiseks rahuldamata. Kuna hageja ei või seaduse kohaselt nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid, ei saa kostja tasutud 159,78 eurot lugeda tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks. VÕS § 415 lg 2 p 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks ning punkti 3 järgi intressi katteks. Kostja põhivõlg koos intressiga on 236,47 eurot. Arvestades sellest summast tasutuks esimeses järjekorras põhivõla (põhivõlg 191,73 - 159,78), jääb kostja põhivõla suuruseks 31,95. Lisaks on kostjal kohustu tasuda intressi 44,74 eurot. Arvestades eeltoodut tuleb kostjalt hagejale välja mõista 89,89 eurot, millest põhivõlg 31,95 eurot, intress 44,74 eurot ja viivis 13,20 eurot. Menetluskulud Kohus määrab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on oma menetluskuluks märkinud hagilt tasutud riigilõivu 125 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 161 eurot. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 12% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 12% ulatuses kostja ja 88% ulatuses hageja kanda. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuludest summa 19,32 eurot. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.