lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-52756/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-52756/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
03.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
982
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-52756

Tsiviilasi

AI avaldus VL pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.05.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VL määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Võlausaldaja AI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXX XX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX),

lepinguline esindaja adv Madis Mahlapuu Võlgnik VL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja Tõnis Lukats

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 07.05.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kätte toimetamisest

Menetluse käik 06.02.2014 määrusega jättis Harju Maakohus AI (võlausaldaja) avalduse VL (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata seoses võla tasumisega ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtumäärus jõustus 20.03.2014. 16.04.2014 esitas võlausaldaja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 570 eurot (käibemaksuga) (5 h x 114 eurot) ja riigilõiv 250 eurot, kokku 820 eurot. Võlausaldaja kinnitas, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Võlgnik ei nõustunud võlausaldaja nõudega menetluskulude tasumiseks ning palus kõik asjaga seotud kulud jätta võlausaldaja kanda. Võlgnik märkis, et võlausaldaja esindaja tunnihind 95 eurot (käibemaksuta) on ilmselgelt liiga kõrge. Maakohtu määrus Harju Maakohtu 07.05.2014 määrusega rahuldati võlausaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud summas 763 eurot, 57 euro ulatuses jättis kohus avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Võlgniku vastuväite kohta märkis kohus, et käesoleva tsiviilasja menetluskulude jaotus tuleneb Harju Maakohtu 06.02.2014 kohtumäärusest, millega kohus jättis võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Juhul, kui võlgnik ei nõustunud menetluskulude jaotusega, oleks tal tulnud vaidlustada eelnimetatud kohtumäärus kulude jaotuse osas. Võlgnik seda teinud ei ole ning kohtumäärus jõustus 20.03.2014. Seega tuleb kohtul käesoleval juhul lähtuda eelnimetatud määrusega kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest. Kohus märkis, et võlausaldaja menetluskulu - riigilõiv 250 eurot - on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb võlgnikul võlausaldajale hüvitada. Kohtu hinnangul oli võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind 95 eurot igati tavapärane, põhjendatud ja mõistlik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 määruse nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus võlausaldaja esindajal 04.01.2014 kohtuistungil osalemiseks 0,5 h. Kohus leidis, et nimetatud toimingu kulude hüvitamine on põhjendamatu, kuivõrd 04.01.2014 ei toimunud käesolevas tsiviilasjas kohtuistungit. Seetõttu jättis maakohus võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 57 euro ulatuses. Ülejäänud õigusabitoiminguid pidas kohus märgitud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohtu hinnangul on kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja neist ei nähtunud, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kohus luges võlausaldaja lepingulise esindaja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks 4,5 h ulatuses (5 h - 0,5 h), mis on võlausaldaja esindaja tunnihinda (114 eurot käibemaksuga) arvestades kokku 513 eurot. Maakohus luges võlausaldaja põhjendatud menetluskuludeks kokku 763 eurot (riigilõiv 250 eurot + lepingulise esindaja kulu 513 eurot). Võlausaldaja õigusabikulud ei ületa hagi esitamise ajal (01.04.2013) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-s 2 sätestatud piirmäära, mille kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Määruskaebus Võlgnik VL palub määruskaebuses jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik leiab, et pankroti väljakuulutamise menetluse puhul on tegemist hagimenetlusega ning menetlusekulud tuleks jaotada tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-st 2. Kui kohus siiski leiab, et menetluskulud tuleb jaotada tulenevalt hagita menetluse sätetest, siis tulenevalt TsMS § 172 lg-st 7 tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata. Kuna võlausaldaja avaldus jäi rahuldamata, tuleks jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Kui kohus leiab, et võlgnik oleks menetluskulude vaidlustamiseks pidanud vaidlustama Harju Maakohtu 06.02.2014 määruse, siis palub võlgnik esitatud määruskaebust käsitleda kui määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlust.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Menetluse edasine käik Võlausaldaja AI palub vastuses määruskaebusele jätta maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu kaevatava määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide kohaldamisel. Ka ei ole kohtu poolt kohaldatud normid omavahel vastuolus. Kaebuses sisalduv mõttekäik nende normide vastuolust põhiseadusega ei ole loogiliselt jälgitav. Seadusest tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Antud juhul on Harju Maakohus 06.02.2014 määruses seda ka teinud ning määranud, et menetluskulud jäävad võlgniku, s.o VL kanda. Viidatud määrusega lõpetati menetlus AI avalduse alusel alustatud VL pankroti asjas seoses võlgniku poolt võla tasumisega ning jaotati menetluskulud. Määrus jõustus 20.03.2014. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel. Praegusel juhul on võlausaldaja seda ka teinud ning taotlenud kohtult menetluskulude kindlaksmääramist. TsMS §-st 176 tulenevalt on võlgnikul õigus esitada võlausaldaja taotlusele vastuväide, kuid tal puudub alus vaidlustada varasema kohtulahendiga määratud menetluskulude jaotust. Seega puudus maakohtul võimalus arvestada võlgniku vastavat seisukohta. Küll on maakohus põhjalikult hinnanud võlausaldaja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ning leidnud õigesti, et esindamiseks kulunud töömaht ja lepingulise esindaja tunnihind on igati põhjendatud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik arvestada määruskaebuses sisalduvat alternatiivset taotlust lugeda kaebus 06.02.2014 määruse peale esitatava kaebuse tähtaja ennistamise taotluseks. Seadusest tulenevalt on ringkonnakohtul kohustus määruskaebuse saabumisel kontrollida kaebusega vaidlustatud esimese astme kohtu määruse õigsust, mistõttu ei ole alust lugeda määrust samaaegselt menetluslikuks taotluseks, s.o teise määruse peale esitatava kaebuse tähtaja ennistamise taotluseks. Pealegi sätestab seadus üheselt ja selgelt, et tähtaja ennistamise avalduse esitamisega üheaegselt tuleb teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (TsMS § 68 lg 2).

Ü. Jänes

I. Nõmm

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.