Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. XXX OÜ (likvideerimisel) esitas 11.06.2014 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik XXX OÜ (likvideerimisel) omab arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXSEB Pangas. Rahaliste vahendite jääk kontol on 0 eurot. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 26.06.2014. Võlgniku likvideerija poolt allkirjastatud bilansist ja võlgniku poolt esitatud varasematest aruannetest nähtub, et võlgniku kassas on raha 2500 eurot. 05.08.2014 kirjas ajutisele haldurile kinnitab võlgniku likvideerija, et reaalselt raha kassas ei ole. Võlgniku likvideerija selgituse kohaselt võttis asutaja osakapitali firmast välja enne äriühingu müüki 18.09.2012 XXX , kuid pani raha bilansi järgi kassase. Dokumente raha väljavõtmise kohta asutaja poolt ajutisele pankrotihaldurile ei esitatud. Maanteeameti 24.07.2014 vastusest halduri päringule selgub, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Samuti ei oma võlgnik kinnistuid ega osalusi teistes äriühingutes. Võlgnikul on kaks tõenäoliselt mittelaekuvat nõuet XXX OÜ vastu kogusummas 13 077,55 eurot. Võlgnik sõlmis 04.10.2012 XXX OÜ-ga üürilepingu. 28.11.2013 teatas XXX OÜ võlgnikule üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest. Võlgniku juhatuse liige XXX teatas 14.01.2014 kirjaga XXX OÜ-le, et võlgnik ei tunnista üürilepingu ülesütlemist ning esitas kaks kahjunõuet: 2000 euro suurune nõue üürilepingu tagatisraha eest ning 11 077,55 euro suurune nõue võlgniku poolt üürilepingu aluseks olevate ruumide remondiks ja parendamiseks tehtud kulutuste eest. XXX OÜ hinnangul ei ole võlgnik piisavalt põhjendanud, milliseid konkreetseid lepingust tulenevaid kohustusi on XXX OÜ rikkunud, samuti ei ole välja toodud, millal, kuidas ja millised parendused on XXX OÜ-ga lepingus kokkulepitud viisil kooskõlastatud. Nõudeid tuleb pidada perspektiivituteks. Likvideerija pole ajutise halduri palve peale esitanud antud nõude alust tõendavaid või kinnitavaid dokumente. Samuti tuleneb võlgniku endise juhatuse liikme XXX ning võlgniku esindanud advokaat Hetti Lump kirjavahetusest, et võlgniku juhatuse liige ei esitanud oma esindajale vastavaid dokumente, mis oleksid väidetavate nõuete aluseks või kinnitaksid neid. Käesoleva aruande esitamise ajaks on suurem nõue aegunud, parenduste tegemisest tingitud nõude aegumise tähtaeg on kuus kuud. Võlgniku varaks on kaks tõenäoliselt mittelaekuvat nõuet XXX OÜ vastu summas 13 077,55 eurot, likviidne vara puudub täielikult. Võlgniku võlad: Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes pooleliolevad täitemenetlused puuduvad, kõik täitemenetlused on lõpetatud. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused võlausaldajate ees on: 1) AS Advokaadibüroo Aivar Pilv nõue summas 1278,00 eurot (tasumata 27.02.2014 arve nr 20140255); 2) XXX OÜ nõue summas 513,64 eurot; 3) XXX nõue summas 3700,00 eurot. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 5491,64 eurot ning võivad lisandunud viiviste tõttu olla suuremad. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 5491,64 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on kaks tõenäoliselt mittelaekuvat nõuet XXX OÜ vastu kogusummas 13 077,55 eurot, millest 11 077,55 euro suurune nõue on aegunud ning puuduvad nõude alusdokumendid. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. 09.05.2014 sai võlgniku ainuosanikuks XXX OÜ, kes võttis vastu äriühingu lõpetamisotsuse. 13.05.2014 tehti äriregistrisse võlgniku lõpetamiskanne ning registrisse kanti likvideerija XXX. Alates 28.04.2014 on võlgniku pangakonto jääk 0,00 eurot ning pärast seda kontol

tehinguid ei kajastu. Likvideerija XXX on pankrotiavalduses märkinud ära maksejõuetuse põhjusteks selle, et võlgnikule toitlustusasutuse pidamiseks ruume üürinud XXX OÜ-ga tekkisid komplikatsioonid ja vaidlused, mis viisid selleni, et äriühing sisulise äritegevusega alustada ei jõudnudki ning tekkisid võlad. Samuti on likvideerija välja toonud, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla ka asjaolu, et võlgniku tegevjuht XXX on kasutanud võlgniku pangakontol olnud raha kulutusteks, mis ei ole seotud võlgniku ettevõtlusega. Pankrotihaldur nõustub likvideerija seisukohtadega, selles, et pankroti on põhjustanud vaidlused XXX OÜ-ga ning sellest tekkinud äritegevuse lõpetamine ja vaidlusest tekkinud võlad. Haldur aga ei nõustu likvideerija seisukohaga, milles likvideerija väidab, et XXX käitumine võiks olla samuti maksejõuetuse põhjuseks. Väidetavalt oli XXX võlgniku tegevjuht, kuigi kirjalikku töölepingut temaga ei sõlmitud ning töötasu ei makstud. Võlgniku pangakonto väljavõttest on näha, et XXX on välisriikides tasunud arveid võlgniku pangakaardiga. Hiljem on need summad kas XXX enda või kolmandate isikute poolt võlgnikule tagastatud. Antud tegevus ei saa olla maksejõuetuse põhjuseks, kuna antud summad on tagastatud. Võlgniku likvideerija ei ole esitanud pankrotihaldurile kõiki raamatupidamisdokumente. Likvideerija selgitusel on võlgniku endine juhatuse liige XXX väitnud, et suurem osa võlgniku raamatupidamisdokumentidest on XXX käes ning see on puuduliku raamatupidamise põhjuseks. Tänasel päeval ei ole XXX likvideerija jaoks kättesaadav. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige XXX ning likvideerija XXX rikkunud juhatuse raamatupidamiskohustust. Antud juhul on võlgniku juhatus rikkunud raamatupidamise seaduse § 4 sätestatud raamatupidamise põhinõudeid. Võlgniku likvideerija ei ole haldurile esitanud dokumente, mis võiks kinnitada, et raamatupidamisdokumendid on XXX käes ning lähtudes seadusest vastutab ebakorrektse raamatupidamise eest juhatus. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud ning võib esineda KarS § 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb pidada üürilepingu ülesütlemist XXX OÜ poolt ning sellele järgnenud vaidlusi XXX OÜ-ga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik XXX OÜ (likvideerimisel) maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna vara pankrotimenetluse kulude katteks puudub, siis tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla, võttes arvesse asjaolu, et võlgniku varaks on ainult ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, 2500 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata XXX’i. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks 5491,64 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on kaks tõenäoliselt mittelaekuvat nõuet XXX OÜ vastu kogusummas 13 077,55 eurot, millest 11 077,55 euro suurune nõue on aegunud ning puuduvad nõude alusdokumendid. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 12.08.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 01.09.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX’i (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, tuleb ajutise halduri tasu välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.