Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi IS ja SP vastu 169 867,98 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, Tallinn 10145), esindaja Darja Sudarinen Kostja I: I S (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht
1.Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
1.20.02.2014 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse IS (kostja I) ja SP (kostja II) vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 169 867,98 euro saamiseks.
2.27.05.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, leides, et hagi ei allu Harju Maakohtule.
3.Kohus tugines hageja poolt hagiavalduses märgitule, mille kohaselt laenulepingu p-i 16.1 kohaselt kohaldatakse lepingule Eesti õigust. Üldtingimuste p-i 14.3 järgi on hagejal õigus esitada hagi Harju Maakohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 2 alusel võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui ühe või kummani poole elu- või asukoht ei ole Eestis. Kostjad on viimasena teatanud hagejale laenulepingu sõlmimisel enda elukohaks Inglismaa.
4.TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. Hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 14 lg 3 alusel on pangal õigus esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule või laenusaaja senise elukoha või tema vara asukoha järgsele kohtule, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kostjad on laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal teatanud hagejale enda elukohaks XXXXXXXX XXXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXXX, XXXXXXX, Inglismaa. Seega oli kostjate elukoht juba laenulepingu sõlmimise ajal välisriik, mitte nad ei asunud sinna elama peale laenulepingu sõlmimist. Samuti on kostjate elukoht hagi esitamise ajal hagejale teada. TsMS § 104 lõikes 1 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 2 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. TsMS § 106 lg 1 p 1 kohaselt on aga kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.
5.Kohus leidis, hageja hagi ei allu Harju Maakohtule. Eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 14 lõikes 3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine, kuna TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohus märkis, et kohtualluvuse kokkuleppe tühisust ei välista praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2, mille kohaselt on lubatud erandina sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Selliseid aluseid käesolevas asjas ei esine.
6.Kohus tugines määruses ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-12 p-des 11 ja 12 avaldatud seisukohale, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Käesolevas tsiviilasjas saatis Harju Maakohus kostjatele 05.03.2014 e-kirja küsimusega nende elukoha ja kohtualluvuse kohta, kuid kumbki kostjatest pole kohtu e-kirjale vastanud.
Määruskaebus
7.10.06.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 27.05.2014 määruse ja teha uue määruse, millega saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
8.Hageja tugineb kaebuses TsMS § 104 lg-le 2 ja lg 3 p-le 2 ning märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et TsMS § 104 lg 2 ümbersõnastamise tingis eelkõige asjaolu, et selles sisaldunud viide ainult sama paragrahvi lõikele 1 oli ebapiisav, kuna kohtualluvuse kokkuleppeid on reguleeritud ka lõikes 3. Muudatusega hõlmatakse seega nii lõike 1 kui ka lõike 3 kohased kohtualluvuse kokkulepped. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja ja kostjate vaheline kohtualluvuse kokkuleppe olla tühine § 106 lg 1 p 1 järgi. Vastasel juhul tekib antud paragrahvide vahel loogiline vastuolu.
9.Laenulepingu p-i 16.1. alusel kohaldatakse lepingule Eesti õigust. Üldtingimuste p-i 14.3. järgi on hagejal õigus esitada hagi Harju Maakohtule, kui laenusaaja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välismaale või tema elukoht ei ole hagi esitamisel teada. Kostjad on viimasena teatanud hagejale laenulepingu sõlmimisel enda elukohaks XXXXXXXX XXXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXXX, Inglismaa, Ühendkuningriik. Hagi esitamisel ei olnud kostjate elukoht hagejale teada, kuna hagejal puudub igasugune kontakt kostjatega. Samuti ei ole kostjate elukoha andmed kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Eeltoodust tulenevalt märkis hageja kostjate aadressiks hagejale viimasena teatatud aadressi.
10.Kostja II oli osaühing M, registrikood XXXXXXXXXX, osanik ning juhatuse liige alates 10.04.2006 kuni ettevõtte kustutamiseni 12.03.2013. Eeltoodust tulenevalt oli kostja II tegevuskoht käenduslepingu sõlmimisel 12.10.2009 Eestis. Hagi esitamisel 20.02.2014 ei olnud hagejale teada kostja II elu-, asu- või tegevuskoht. Põhjusel, et hagejale ei ole teada kostjate tegevus-, elu- ega ka asukoht, allub asi Harju Maakohtule.
11.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud ka TsMS § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, põhjendades ebapiisavalt, miks kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 104 lg 3 p-st 2 tulenevat alust, mille kohaselt on lubatud sama paragrahvi lõikest 1 kohtualluvuse kokkulepe, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus on ebapiisavalt põhjendanud, miks on kohus seisukohal, et eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 14 lg-s 3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p-i 1 alusel tühine. Edasine menetluse käik
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14.Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et hagi esitamisel ei olnud kostjate elukoht hagejale teada. Hageja on ise määruskaebuses väitnud, et kostjad on viimasena teatanud hagejale laenulepingu sõlmimisel enda elukohaks XXXXXXXX XXXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXXX, Inglismaa, Ühendkuningriik. Arvestades, et laenuleping kostjaga I sõlmiti 12.10.2009 ja samal kuupäeval sõlmiti ka käendusleping kostjaga II ning hagi kohtusse
esitati 20.02.2014, siis pidi hageja olema hagi esitamisel teadlik talle teatatud kostjate elukohast. Nii laenulepingus kui käenduslepingus on kostjate elukohaks märgitud XXXXXXXX XXXXXX XX-XX, XXXXXX XXXXXX, Inglismaa, Ühendkuningriik.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu järeldus pooltevahelise kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse kohta. Kuna esimese astme kohus on määrust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti pikemalt korrata.
16.Tulenevalt vaidlustatud maakohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukohast lahendis nr 32-1-123-12 on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Nimetatud Riigikohtu lahendis on kohus leidnud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Vaid juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Brüsseli I määruse art 24 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Käesolevas vaidluses on maakohus 05.03.2014 e-kirjaga palunud kostjate seisukohta nende elukoha ja kohtualluvuse kohta, millele kumbki kostjatest ei ole vastanud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.