Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED

Kohtutäituri vastuse kohaselt (tl 27-28) on võlgnik R. P. esitanud kaebuse täiteasjas 119/2008/2261, mis on algatatud Viru Maakohtu 13.03.2008 otsuse nr 1-07-1566 alusel 15.12.2008. Nõudeks on sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu kokku 4181,05 eurot. Kohtutäitur leiab, et võlgniku kaebust ei saa rahuldada. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 1 sätestas kuni 31.12.2009, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82-s sätestatud tähtaja jooksul. Karistusseadustiku § 82 lõige 1 sätestab: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes I ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Eeltoodud sõnastusest nähtub, et ka menetluskulude sissenõudmisele kohaldatakse aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Alates 01.01.2010 kehtib KarS § 82 lg l p 1, 2 varemkehtinud sõnastuses, kuid on lisandunud lg 4 ja lg 5. Nõuetele, mis ei ole aegunud ajaks, mil muutus aegumistähtaega reguleeriv seadus, kohaldub seadus uues redaktsioonis. See tõendab, et esmalt tuleb kontrollida, millal toimuks aegumine Karistusseadustiku endise redaktsiooni alusel. Asudes hindama, kas käesolevas asjas kohtulahendist tulenevate menetluskulude nõude täitmine on aegunud, tuleb anda hinnang, kas esineb KarS § 82 lg 2 sätestatud täitmise aegumise peatumise aluseid ja millal on otsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg I p I ja 2 tähtajast tulenevat. Kohtuotsus nr 1- 07-1566 on tehtud Raido Puusepa suhtes 13.03.2008 ning jõustunud 03.09.2008 Riigikohtu määrusega. R. P. on süüdi mõistetud I astme kuriteos. Aegumisest saaks rääkida alates 03.09.2014, kui kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat. Arvestades asjaolu, et 01.01.2010 ei olnud kohtuotsuse täitmine aegunud, rakendub selle otsuse suhtes KarS- i uus redaktsioon, mis kehtib alates 01.01.2010. 01.01.2010 muutus KarS § 82 ja selle lg 5 järgi on täitmisele pööratud rahalise karistuse sissen6udmiseks aega seitse aastat arvates otsuse jõustumisest, lisaks sellele peatub aegumine vangistuses viibimise ajaks. Neil asjaoludel ei ole menetluskulude sissenõudmine aegunud ja täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele, millest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele võlgniku poolt esitatud taotlus.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA

PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Raido Puusepa kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja osaliselt jätta läbi vaatamata. Viru Maakohtu 13.märtsi 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1566 (tl 36-38) on tunnistatud R. P. süüdi KarS §-de 209 lg 1, 201 lg 2 p 1, 349 ja 114 p 1,5 järgi ja liitkaristuseks mõistetud 16 aastat vangistust ning kohtukuludena välja mõistetud riigituludesse kaitsjatasu 3398,40 krooni, ekspertiisitasud 6800+ 12250+ 30660 krooni, toimiku paljundamise kulu 352,30 krooni, tunnistajate kohtuistungitele ilmumisega seotud kulu 1083,46 krooni, sundraha 10875 krooni. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 3.septembri 2008.a. määrusega, millega jäeti Raido Puusepa kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata (tl 38). Enne 1. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 1 oli sätestatud, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku § 207 lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82-s sätestatud tähtaja jooksul. Täitemenetluse seadustiku § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lõikes 2, § 205 lõikes I ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Seega kohaldatakse menetluskulude sissenõudmisele aegumist samadel alustel rahalise karistuse aegumist reguleerivate sätetega. Alates 1.jaanuarist 2010 kehtestatud KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tema suhtes ei ole KarS § 82 lg 5 kohaldatav. Aegumine on vaadeldav instituudina, mille puhul tuleb karistusseaduse muutumise korral juhinduda isiku suhtes leebemast regulatsioonist (RKKK määrused kriminaalasjades nr 3-1-1114-02 ja 3-1-1-104-11). Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 14.detsembri 2011.a. määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-104-11 selgitanud, et otsuse täitmine KarS § 82 mõttes hõlmab lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. mai 2008. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-08, p 12 ja 7. juuni 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-118-09, p 14)... Kriminaalkolleegium peab vajalikuks täpsustada, et alates 1. jaanuarist 2010 jõustunud KarS § 82 lõigetega 4 ja 5 on kohtuotsuse täitmise aegumise tähtajaga seonduvat oluliselt muudetud... Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2010 jõustunud karistusseaduse muudatustega on seadusandja asunud selgelt eristama kohtuotsuse täitmisele pööramise ja täitemenetluse läbiviimise aegumise tähtaegasid... XXX suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 24. märtsil 2008 ja see pöörati täitmisele enne 1. jaanuari 2010. Kuivõrd KarS § 82 lg 5 näeb võrreldes varasema karistusseadusega ette pikema kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja, omades seega süüdimõistetu suhtes raskendava iseloomuga toimet, pole kõnealune säte tulenevalt KarS § 5 lg-st 3 käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldatav. R. Puusepa suhtes 13.03.2008 tehtud kohtuotsus jõustus ja see pöörati täitmisele enne 01.10.2010. Kuivõrd KarS § 82 lg 5 näeb võrreldes varasema karistusseadusega ette pikema

kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja ja näeb ette otsuse täitmise peatumise vangistuses viibimise ajaks, omades seega süüdimõistetu suhtes raskendava iseloomuga toimet, pole kõnealune säte tulenevalt KarS § 5 lg 3 käesoleva kohtuasja lahendamisel kohaldatav. Samuti ei näinud varasem KarS § 82 redaktsioon ette otsuse täitmise aegumise peatumise alusena vangistuses viibimist. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus vangistuses viibimise ajal ka R. Puusepa suhtes reaalselt toimunud, sest R. Puusepp töötab vangistuses. Kuna kohtuotsus R. Puusepa suhtes jõustus 3.septembril 2008.a., tegemist oli esimese astme kuriteoga, möödus otsuse täitmise tähtaeg viie aasta möödudes, s.o. 03.09.2013.a. Seega tuleb R. Puusepalt Viru Maakohtu 13.03.2008 otsusega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisel ja aegumise regulatsiooni kohaldamisel juhinduda enne 01.01.2010 kehtinud karistusseaduse regulatsioonist ning menetluskulude täitmine tuleb tema suhtes KarS § 82 lg 1 p 1 kohaldades lugeda aegunuks. Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja nõudnud ka kohtutäituri poolt 03.09.201303.02.2014 alusetult kinnipeetud 885,44 euro väljamõistmist. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oma kaebuses kohtutäiturile sellist taotlust oleks esitanud. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega tuleb kohtutäituri poolt alusetult kinnipeetud 885,44 euro väljamõistmise nõude osas jätta kaebus läbi vaatamata. Kui kohtutäitur on tekitanud kaebuse esitajale täitetoimingutega ebaseaduslikult kahju, on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole hagimenetluses kahju hüvitamise nõudega kohtutäituri vastu. Neil asjaoludel rahuldab kohus Raido Puusepa kaebuse osaliselt, lugedes Viru Maakohtu 13.08.2008.a. otsuse kriminaalasjas nr 1-07-1566 alusel Raido Puusepalt menetluskulude väljamõistmise nõude täitmise aegunuks ning jättes selle läbi vaatamata kohtutäituri poolt kinnipeetud 885,44 euro väljamõistmise nõude osas. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus leiab, et kuna kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebus lahendatakse kohtutäituri kahjuks, kaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, tuleb jätta kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv (tl 15) kohtutäituri kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.