Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 2 kohaselt lihtmenetluses, võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 01.07.2014.a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 14.01.2013.a laenulepingu nr 31002114185, mille alusel kostja sai laenu 900 eurot, mille kohustus tagastama 12 kuu jooksul osamaksetena igakuiselt 119 eurot, hiljemalt 09.01.2014.a. Kokku kohustus kostja tagastama põhiosa 900 eurot, intressid 510 eurot ja lepingutasu 18 eurot so kokku 1428 eurot. Kostja tasus osamaksed viivitamisega, tasudes hagejale perioodil 14.02.2013-06.09.2013 kokku 876,26 eurot. Kostja tunnistas oma võlgnevust põhisummas 988,85 eurot ning sõlmis ITM Inkasso OÜ-ga 30.09.2013.a lepingu MG2114185 (tl. 22-24), mille alusel kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel alates 30.10.2013 kuni 21.08.2015 igakuiselt 58,56 eurot ning viimase makse 20.09.2015 summas 57,49 eurot, kokku 1404,37 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 894,90 eurot, inkassotasu summas 324,84 eurot, lepingu sõlmimise tasu 17,51 eurot ja seisuga 25.06.2014.a sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 26,70 eurot. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud 30.09.2013.a lepingu nr MG2114185 näol on tegemist refinantseerimislepinguga, kuna kostjale uut laenu ei väljastatud ning poolte kokkuleppest nähtub esialgse laenu pikendamine. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Nimetatud säte keelab kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutumine), on lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Kuigi hagejal on VÕS § 113 alusel õigus nõuda viivist, ei ole hageja põhjendanud viivisearvestust ega seda, millest koosneb inkassotasu, leiab kohus, et hageja viivisenõue ja inkassotasu nõue tuleb jätta rahuldamata. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 894,90 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 17,51 eurot, kokku 912,41 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. 15. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 72 % ulatuses ja hageja kanda 28 % ulatuses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1337,78 eurot tasuda riigilõivu 150 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 150 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 75 eurot. Arvestades eeltoodut ja TsMS § 163 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 162 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.