Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kuivõrd võlausaldaja nõue ei ole selge, vaidlus esineb serverite kuuluvuse osas ning võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, tuleb haldur jätta nimetamata. Võlgnik ei ole ka maksejõuetu. Maakohtu määrus Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis kohus Atea AS kanda. Võlausaldaja nõue tuleneb 01.06.2010 rendilepingust ja 01.09.2011 hoolduslepingust. Võlgnik ei vaidlusta antud lepingute sõlmimist. Samuti ei vaidlusta võlgnik põhivõlga summas 11 194 eurot ja viivist summas 2311 eurot. Võlgnik on vastuses kinnitanud ka pankrotihoiatuse kättesaamist. Poolte tahteavalduste tõlgendamine lepingu lõppemise kontekstis ja poolte käitumise heausksuse hindamine lepingu täitmisel nõuaks pankrotimenetlusest väljuvat analüüsi. Pankrotimenetluses hinnatakse selge nõude pinnalt võlgniku maksevõimelisust (maksejõuetust). Kuivõrd võlgnik aga tervele nõudele vastu ei vaidle, ei saa kohus kohaldada PankrS § 15 lg 3 p 1, mis välistaks halduri nimetamise juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Kohus hindab, kas võlgnevus vaidlustamata ulatuses annab aluse ajutise halduri nimetamiseks. Puudub vaidlus selles, et võlausaldaja valduses on lepingu objektiks olnud serverid. Pooled on kirjavahetuses käsitlenud neid võlgnikule kuuluvateks. Võlausaldaja ei ole väitnud, et serverid kuuluvad tegelikult temale. Pooled on kirjavahetuses käsitlenud servereid pandina, mis võlgniku võlga tagavad. Kohus ei arvesta võlausaldaja poolt täiendavalt esitatud arveid võlgnevuse hulka. PankrS § 10 lg 2 p 1, millele võlausaldaja tugineb, seab maksejõuetuse põhistamise sõltuvusse pankrotihoiatusest. Seetõttu tuleb võlgnevust käsitleda pankrotihoiatuses märgitud ulatuses, mis antud juhul on kokku 14 570,92 eurot. Võlgnik leiab, et pandiga on võlausaldaja nõue täielikult tagatud. Võlgniku väidete kohaselt oli serverite soetamismaksumus 58 384,38 eurot. Arvestades võlgniku tegevusala ning fakti, et serverid on töökorras peab kohus tõenäoliseks, et võlausaldaja nõue summas 14 570,92 eurot on pandiga tagatud. Võlausaldaja nõue on aga 4 korda väiksem kui serverite soetamismaksumus. Usaldusväärne ei ole võlausaldaja väide, et töökorras serverid oleksid väärtusetud. Kuna kohtu hinnangul on võlausaldaja nõue pandiga täielikult tagatud, on see PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel halduri nimetamata jätmise aluseks. Määruskaebus Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega Atea AS pankrotiavaldus rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Atea AS esitas 03.03.2014 pankrotiavalduse kokku 18 045,58 euro nõudes, millest põhivõlgnevuse summa moodustas 15 933,58 eurot ja viivise summa 2 112 eurot. Atea AS suurendas 19.05.2014 oma nõuet kokku 20 707,76 euroni, nimetades põhivõlgnevusena 17 796,36 eurot ja viivise summana 2911,40 eurot. Maakohus on aga ekslikult võtnud aluseks nõude suuruse, mis on nimetatud Atea esimeses pankrotihoiatuses Baltic Digital Archive AS-le. Tulenevalt TsMS § 206 lg-st 1 on menetlusosalisel õigus oma nõuet muuta. Määrusest nähtuvalt on ajutine pankrotihaldur jäetud nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 2 alusel, kuna kohtu arvates on nõue täielikult pandiga tagatud. Samuti, et nõue on osaliselt ebaselge (PankrS § 15 lg 3 p 1). Riigikohtu praktika valguses oleks kohus pidanud olukorras, kus võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistanud (PankrS § 10 lg 2 p 1), nimetama ajutise halduri vaatamata eeltoodud väidetavatele põhjustele. Ajutine pankrotihaldur peab välja selgitama, kas võlgnik on majanduslikult püsivalt maksejõuetu. Juhul kui see nii on, tuleb võlgniku pankrot igal juhul välja kuulutada. Küsimus 2(4)

sellest, kas Atea AS nõue on pandiga täielikult tagatud või ebaselge, kuulub lahendamisele nõuete kaitsmise faasis. Maakohus on ekslikult hinnanud, et Atea AS nõue on osas, mida võlgnik ei tunnusta, ebaselge ning et küsimus sellest, kas ja millal on Atea AS ja Baltic Digital Arhcive AS vahelised lepingud lõppenud, kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Määruskaebuse esitaja leiab, et võlgniku väited seoses lepingute lõppemisega on tõendamata ja maakohus oleks saanud nende osas seisukoha võtta. Atea AS selgitas kohtule, et pandiga ei ole igal juhul tagatud Baltic Digital Archive 2012 võlgnevus. Tulenevalt VÕS § 305 lg 1 viimasest lausest saavad teoreetiliselt olla tagatud üksnes 2014 ja 2013 nõuded. Kohus pole selle väite osas mingit seisukohta võtnud. Lisaks Atea AS hinnangul on serverite müügihind täna igal juhul oluliselt alla 20 707,76 euro ning vähem kui 14 570,92 eurot, mida on arvestanud kohus. Seda ka juhul, kui serverite soetusmaksumus teadmata ajal oli väidetavalt 58 384,38 eurot. Seadmeid on kasutatud igal juhul alates poolte lepinguliste suhete algusest 01.06.2010, kui poolte vahel sõlmiti serveriruumi pinna rendileping. Elektroonikaseadmete kasulikuks elueaks loetakse reeglina kolm aastat. Seega on tänaseks serverite väärtus null. Balitc Digital Archive AS palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Atea AS kanda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659). Tsiviilasi tuleb saata ajutise halduri määramise otsustamiseks samale maakohtule. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata põhjusel, et võlausaldaja nõue vaidlustamata osas on täielikult pandiga tagatud. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 305 lg-st 1 tuleneva ja hindamata võlausaldaja väite, et 2012 aasta arvetest tulenev võlgnevus on pandiga tagamata. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane ja kostja 01.06.2010 serveriruumi pinna rendilepingu, mille alusel osutas hageja IT infrastruktuuri majutusteenust. Maakohus leidis seega õigesti, et tegemist on üürilepinguga ja hagejal on õigus kasutada üürileandja kaitseks mõeldud pandiõigust üüritud pinnal asuvate seadmete suhtes. Määruskaebuse väidetest hoolimata märgib ringkonnakohus, et lisaks on pooled sõlminud 01.09.2011 IT-süsteemide hoolduse ja majutuse lepingu (tl 13-32), mille p-d 2.2.1-2.2.4 vastavad teenuse osutamise lepingu tunnustele, mitte üürilepingu tunnustele. Ka avalduses on võlausaldaja esile toonud, et igakuistel arvetel on kajastatud serveriruumi rent 460.16 eurot, aga ka majutus- ja tugiteenus ja litsents 300 eurot, lisaks tasu täiendava kettapinna eest 16 eurot kuus. Vaidlustamata asjaolude kohaselt ei tasunud võlgnik võlausaldaja esitatud arveid alates oktoobrist 2012. VÕS § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded. Maakohus jättis tähelepanuta, et võlausaldaja nõuded olid osaliselt tekkinud mitte üürilepingust, vaid teenuste osutamise lepingust. Tegemist ei ole hüvitisnõuetega VÕS § 305 lg 1 I lause mõttes. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et pandiga on tagatud jooksva aasta (2014 aasta) ja sellele eelnenud aasta (2013 aasta) üürilepingust tulenevad nõuded. Seega ei hõlma

3(4)

üürileandja pandiõigus 2012 aastal tekkinud nõudeid ja pole võimalik väita, et nõue on pandiga täielikult tagatud. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et võlausaldaja tugines avalduses muuhulgas ka 18.12.2013 esitatud pankrotihoiatusele, mille maakohus jättis tähelepanuta. Nimetatud ei ole siiski oluline käesoleva määruskaebuse lahendamisel, kuivõrd maakohus ei ole tuginenud asjaolule, et ei esine PankrS § 15 lg 2 p 3 aluseid. Seetõttu ei oma ajutise halduri määramisel tähendust kas ja kuivõrd avaldaja oma nõuet suurendas. Samuti ei oma tähendust PankrS § 15 kohaldamisel võlgniku maksejõuetus, sest selle põhistamist kontrollib kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisel PankrS § 14 alusel. Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas vaidlustamata 12 500 piiri ületavas osas (PankrS § 15 lg 2 p 3) on nõue ebaselge või mitte. Ajutise halduri nimetamise määrus ei ole lahend, millega loetaks võlausaldaja nõue vaidlustamata tunnustatuks. Seetõttu jätab ringkonnakohus hindamata võlausaldaja määruskaebuse vastavasisulised väited (alates p 3.5). Kuna tegemist pole lõpplahendiga, otsustab maakohus menetluskulude jaotuse lõpplahendi tegemisel.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.