5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.01.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 236.92 eurot. Hageja oli 2010. aasta juunist kuni 2013. aasta augustini kostja revisjonikomisjoni esimees. Revisjonikomisjon koostas vene keeles 13-l lehel (trükitekst) juhatuse majandustegevuse kontrollaruande. Kuigi komisjoni kuulusid inimesed, kes valdasid eesti keelt piisavalt hästi, otsustati lasta aruanne professionaalsel tõlgil tõlkida, et olulise dokumendi eestikeelne tekst oleks maksimaalselt täpne. Vastav otsus fikseeriti komisjoni koosoleku protokollis. 08.08.2013 sai hageja kätte tõlke ja arve, mis tuli 5 päeva jooksul tasuda.
2.Lisaks sellele tegi hageja aruandest koopiad, et panna need tutvumiseks kõigi korteriühistu liikmete postkastidesse. Tõlke ja koopiate eest tasus hageja oma vahenditest. Maksjana on kõikides arvetes esitatud kostja. Juhatuse esimees Ljudmilla Bariševski lubas hagejale need kulutused hüvitada hiljem, kui on asjaajamise eelmise juhatuse esimehelt üle võtnud. Hageja esitas juhatusele kaks avaldust: 2011. aastal ja 2012. aasta detsembris, samuti maksedokumendid, kuid siiani ei ole hüvitist saanud. 2013. aasta lõpus teatas L.Bariševski, et juhatus otsustas hüvitise maksmisest keelduda. Samas aga tasus juhatus 2012. aastal ilma viivituseta tõlketeenuste eest tõlkijale, kes tõlkis hageja poolt koostatud revisjonikomisjoni kontrollaruande juhatuse 2011. aasta tegevuse kohta.
3.Poolte vahel tekkinud käsundisuhete (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 619) kohaselt olid hageja ja teised revisjonikomisjoni liikmed kohustanud teostama järelevalvet kostja juhatuse 2010. aasta tegevuse üle. Valides hageja, IB ja DN revisjonkomisjoni liikmeteks, oli kostja teadlik, et nad ei valda eesti keelt ulatuses, mis võimaldaks koostada aruande vahetult eesti keeles. Aruande tõlkimine eesti keelde oli vajalik, arvestades seda, et 50% ühistu liikmetest on eestikeelsed korteriomanikud. Tõlkija teenuste kulud summas 212.98 eurot (Tamos Grupp OÜ arve nr 160) on mõistlik kulu, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks (VÕS § 628 lg 2). Samuti on hageja täitnud kostja kohustuse (korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2) väljastada enne koosolekut aruanne igale ühistu liikmele. Hageja tegi aruandest koopiad ja pani need kõigi liikmete postkastidesse. Koopiate kulud on 23.94 eurot. Hageja ja teiste revisjonikomisjoni liikmete poolt koostatud aruanne on arutatud ja kinnitatud kostja 11.08.2011 üldkoosolekul punkti 1 all. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Revisjonikomisjoni otsus tõlketööde tegemiseks ja nendega seotud kulutuste kandmiseks ei ole kostjale siduv ning kostja jaoks on tegemist põhjendamatu kuluga. Kostja asjaajamiskeeleks on eesti keel (ka keeleseadusest (KeeleS)
lähtuvalt), mistõttu see, kuidas revisjonikomisjon sellist nõuet täitis, ei oma kostja jaoks tähtsust. Olukorras, milles revisjonikomisjon tellib tõlketeenust, et täidetud saaks eestikeelse asjaajamise nõuded, ei pea kostja sellist kulutust põhjendatuks ega hüvitatavaks. Poolte vahel puudub kokkulepe (üldkoosoleku otsus) nõutavate kulutuste hüvitamiseks. Revisjonikomisjoni liikmed valiti üksnes teadmisega, et viimaste poolt täidetakse korrektselt kõik seadustest ja põhikirjast tulenevad ülesanded. Revisjonikomisjoni liige DN valdab eesti keelt kõrgtasemel. Revisjonikomisjoni aruanne koostamise ja esitamise kohustus on revisjonikomisjonil (MTÜS § 34 lg 3). Kostja põhikiri ei näe ette juhatuse kohustust esitada revisjonikomisjoni aruanne enne üldkoosolekut kostja liikmetele. Seetõttu on ka põhjendamatud kulutused, mida hageja kandis seoses koopiate tegemisega. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus 07.04.2014 otsusega rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 236.92 eurot ning jättes menetluskulud kostja kanda.
6.Puudub vaidlus, et kostja revisjonikomisjon, kuhu kuulus ka hageja, koostas kostja 2010. aasta majandustegevuse kontrollaruande, s.o MTÜS § 36 lg-s 2 sätestatud dokumendi. Nimetatud arvamus koostati vene keeles ning hageja korraldas selle tõlkimise eesti keelde. Tõlketööde eest tasus hageja 212.98 eurot (t lk 10). Tõendamist on leidnud, et hageja valiti 28.06.2010 üldkoosoleku otsusega nr 1.8 kostja revisjonikomisjoni liikmeks (t lk 55). MTÜS § 34 lg 1 kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Võttes arvesse, et hageja nimetati 28.06.2010 üldkoosolekul kostja revisjonikomisjoni liikmeks, sõlmiti sellega hageja ja kostja vahel VÕS §-le 619 vastav käsundusleping.
7.MTÜS § 36 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud korras. MTÜS § 36 lg-st 2 tulenevalt esitab juhatus aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Lähtuvalt MTÜS § 36 lg-test 1 ja 2 oli hagejal kohustus lisada kostja majandusaasta aruannetele revisjonikomisjoni koosseisus oma arvamus. Vastava arvamuse esitamise kohustuse näol oli hagejal kohustus kostja käsundi täitmiseks VÕS § 619 mõttes.
8.Revisjonikomisjon on koostanud oma arvamuse esmalt vene keeles ning lasknud selle hiljem ametlikult tõlkida, et tagada dokumendi maksimaalne täpsus ja asjatundlikkus. Isikuid komisjoni liikmeks valides pidid kostjale hageja teadmised ja oskused, sealhulgas eesti keele tase, teada olema. Valides revisjonikomisjoni koosseisus, mille eesti keele oskused ei võimaldanud ametlike dokumentide koostamist piisava täpsuse ja põhjalikkusega, võttis kostja riisiko, et oma kohustuste igakülgsel täitmisel võib komisjonil tarvis minna tõlketeenust. Ametlike dokumentide maksimaalse täpsusega eesti keelde tõlkimine pidi olema kostja enda huvi. Lähtuvalt eeltoodust on tõlketeenusele kulunud summade näol tegemist käsundi täitmiseks läinud mõistlike kuludega VÕS § 628 lg 2 mõttes ning kostjal on kohustus need hagejale hüvitada.
9.Antud juhul on hageja täitnud kostjale KÜS § 15 lg-st 2 tuleneva kohustuse ning edastanud aruande koopiad kõigi kostja liikmete postkastidesse. Hageja on tõendanud, et koopiate tegemisele kulus 23.94 eurot (t lk 9). Ka nimetatud kulutuse näol on tegemist käsundi täitmiseks vajalike kulutustega VÕS § 628 lg 2 mõttes ning kostjal tuleb need hagejale hüvitada. Apellatsioonkaebus
10.07.05.2014 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
11.Maakohus jättis kohaldamata asjakohased KÜS-i ja MTÜS-i sätted. Tõlkekulude kandmise risk oli hageja kanda. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt revisjoniliikmete valimisel ei ole võimalike kulude hüvitamise küsimust tõstatatud. Majandamiskulude (KÜS § 151) tegemist saab otsustada ainult üldkoosolek. Riigikohus on oma korduvalt toonitanud üldkoosoleku otsuse olemasolu vajalikkust majandamiskulude väljamõistmisel. Seda enam on antud juhul üldkoosoleku otsus möödapääsmatu. Kostja nõude saaks rahuldada üksnes liikmetele täiendava maksekoormuse panemisega, kuid selleks puudub alus, sest puudub üldkoosoleku otsus.
12.Revisjonikomisjoni aruande tõlkimise küsimuse ja paljundamise kulude osas on maakohus kohaldanud asjassepuutumatuid sätteid (KÜS § 15 lg 2, MTÜS § 36). Revisjonikomisjoni aruande üldkoosolekule esitamise kohustus on revisjonikomisjonil (MTÜS § 34 lg 3). Juhatusel ei ole kohustust lisada majandusaasta aruandele revisjonikomisjoni aruannet. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
15.Maakohus on oluliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise nõudeid. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 628 lg 2 esimest lauset, mille kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel.
16.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt, valides revisjonikomisjoni koosseisus, mille eesti keele oskused ei võimaldanud ametlike dokumentide koostamist piisava täpsusega ja põhjalikkusega, võttis kostja riisiko, et komisjonil võib tarvis minna tõlketeenust, on põhjendamatu. Maakohus on õigesti pidanud vajalikuks, et revisjonikomisjoni arvamus oleks eestikeelne. MTÜS § 36 lg 2 teise lause kohaselt, kui mittetulundusühingul on revisjonikomisjon, peab aruandele lisama revisjonikomisjoni arvamuse majandusaasta aruande kohta. KeeleS § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele Eestis registreeritud mittetulundusühingus. Ringkonnakohus leiab, et kui korteriühistu põhikirjast ei tulene teisiti, on nimetatud õigus korteriühistu suhtes ka korteriühistu liikmel liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmisel, antud juhul majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel ja selleks ette nähtud revisjonikomisjoni arvamusega tutvumisel, sest isiku liikmelisus korteriühistus ei sõltu KÜS § 3 lg 1 esimese lause ja § 5 lg 1 esimese lause järgi iseenesest sellest, kas isik on teinud tahteavalduse korteriühistu asutamiseks või liikmeks astumiseks. Toodust lähtuvalt tuli majandusaasta aruandele lisada revisjonikomisjoni arvamus eesti keeles. Selline järeldus on kooskõlas hagiavalduse väidetega, millest nähtub, et hageja pidas vajalikuks eestikeelse revisjonikomisjoni arvamuse olemasolu. Kuid maakohus on ebaõigesti põhjendanud seisukohta tõlketeenuse kasutamise vajalikkuse kohta. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt oli vajalik algselt koostada revisjonikomisjoni aruanne vene keeles, on põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt valdasid revisjonikomisjoni liikmed eesti keelt piisavalt hästi.
Hageja ei ole millegagi põhjendanud revisjonikomisjoni arvamuse koostamist algselt vene keeles ega seda, miks võis hageja nimetatut vajalikuks pidada. VÕS § 90 kohaselt kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Maakohus ei ole tuvastanud ning hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada nimetatud sätte asemel VÕS § 628 lg 2 esimest lauset. Esitatud asjaolud ei anna alust pidada revisjonikomisjoni arvamuse koostamist algselt vene keeles ning seetõttu selle tõlkimist eesti keelde liikmete kohustuse kohaseks täitmiseks vajalikuks.
17.Hagiavalduses esitatuga võrreldes on hageja 28.02.2014 muutnud väiteid, mille kohaselt revisjonikomisjoni liikmed ei valda eesti keelt ulatuses, mis võimaldaks neil koostada arvamuse eesti keeles, ja liikmed täitsid oma kohustuse revisjoni aruande vene keeles koostamisega (t lk 40), ei ole kostja omaks võtnud ning hageja ei ole muudetud väidete tõendamiseks tuginenud ühelegi tõendile. Revisjonikomisjoni 08.08.2011 koosoleku protokollist nr 2 (t lk 12, 5) ei saa teha järeldust, et revisjonikomisjon oleks kinnitanud venekeelse arvamuse.
18.Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud oma seisukohta revisjonikomisjoni arvamuse paljundamise kulu väljamõistmisel. Maakohus on ekslikult viidanud KÜS § 15 lg-le 2, mis sätestab ühistu juhatuse kohustuse anda liikmetele majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruanne ja bilanss. Majandustegevuse aastakava sisu on sätestatud KÜS § 15 lg-s 1 ja majandusaasta aruande sisu RPS § 14 lg-s 1. Seevastu hagi aluse kohaselt on paljundamiskulu seotud revisjonikomisjoni arvamuse paljundamisega. KÜS § 15 ei reguleeri revisjonikomisjoni arvamust. MTÜS § 36 lg 2 teisest lausest tulenevalt lisatakse revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta aruandele. Seadus ei näe ette revisjonikomisjoni arvamuse esitamist eraldi eksemplarina igale korteriühistu liikmele. Hageja ei ole esile toonud ka tehingut, millest selline kohustus tuleneks. Kuna revisjonikomisjoni arvamuse paljundamine selle jagamiseks liikmetele ei vastanud ette nähtud korrale, ei saa paljundamiskulu pidada vajalikuks kuluks revisjonikomisjoni liikme ülesannete täitmisel.
19.Asjas puudub alus kohaldada käsundita asjaajamise sätteid, sest hageja ei ole esile toonud VÕS § 1018 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Alusetu rikastamise sätteid puudub alus kohaldada muu hulgas põhjusel, et kostjal ei olnud VÕS §-s 1041 nimetatud kohustust, mille hageja oleks täitnud. Hagiavalduses toodud asjaolu, mille kohaselt maksjana on kõikides arvetes nimetatud kostja, on asjakohatu. Revisjonikomisjoni liikme tegevus ei saanud tekitada kostjale kohustust kolmanda isiku ees. Hagiavalduses toodud väited, mille kohaselt juhatuse esimees lubas hagejale kulud hiljem hüvitada, on tõendamata.
20.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta vastustaja kanda.
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.