2-14-19517/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-14-19517 muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge (EMTAK kood: XXX), perioodil 26.06.2009 kuni 22.06.2013 nõupidamiste ja messide korraldamine (EMTAK kood: XXX). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik kinnitanud, et on töölepingud töötajatega lõpetanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku poolt ega vastu algatatud ning hetkel menetluses olevaid täitemenetlusi ei ole, samuti ajutisele haldurile teadaolevalt ning võlgniku kinnitusel OÜ-ga XXX seoses pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Ajutise halduri aruande kohaselt on 20.06.2014 ajutine haldur saatnud OÜ XXX juhatuse liikmele XXX järelepärimise, kus palus esitada teabenõudes küsitud andmed ja anda kirjalik seletus OÜ XXX majandusliku olukorra kohta ning teavitada ajutist haldurit muudest asjaoludest, mis aitaksid välja selgitada OÜ XXX varad ja kohustused. Samuti andis ajutine haldur võimaluse esitada täiendavaid seletusi või materjale võlgniku senise majandustegevuse kohta. Võlgnik on ajutise halduri teabenõudele vastanud vaid osaliselt. Võlgnik lubas puudolevad dokumendid esitada esimesel võimalusel. Aruande esitamise seisuga võlgnik puuduolevaid dokumente ajutisele haldurile esitanud ei olnud, samuti on jäänud vastusteta kõik ajutise halduri poolt esitatud täiendavad küsimused. Varad ja kohustused Ajutise halduri aruande järgi ajutisel halduril puudus täielik ülevaade võlgniku senisest majandustegevusest ja tehingute alusdokumentidest, mistõttu ülevaade võlgniku varadest ja kohustustest on esialgne ja toetub võlgniku poolt esitatud ning kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Raha ja pangakontod: Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank andmetel seisuga 08.07.2014 võlgniku arvelduskontodel rahalised vahendid puudusid. Võlgniku kinnitusel kassas rahalised vahendid puuduvad. Muu vara: •Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi registreeritud ei ole. •AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgniku nimele väärtpaberikontot avatud ei ole, mistõttu ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. •Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on varasemalt kuulunud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX ). Nimetatud kinnistu on võõrandatud 14.04.2011 XXX OÜ-le (registrikood XXX ). Müügilepingust nähtuvalt on kinnistu müüdud hinnaga 275 000,00 eurot, millest 125 000,00 eurot on lepingu sõlmimise hetkeks tasutud pangaülekandega, 6 000,00 eurot on tasutud sularahas ning 144 000,00 eurot tasutakse pangaülekandega hiljemalt 25.04.2011. Ajutine haldur on tuvastanud, et lepingus kokkulepitud summasid võlgniku arvelduskontole tasutud ei ole. •Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval hetkel registreeritud ei ole.

2-14-19517 Raamatupidamise andmete kohaselt moodustab võlgniku kohustus endiste töötajate ees 476,00 eurot. Kohustus AS SEB Pank ees: AS-i SEB Pank poolt edastatud informatsiooni kohaselt moodustab võlgniku kohustus AS-i SEB Pank ees 4,16 eurot, s.o kaardi hooldustasu 2,88 eurot ning võlgnevus väljavõtete/teatiste eest 1,28 eurot. Kohustus Swedbank AS ees: Swedbank AS-i poolt edastatud informatsiooni kohaselt moodustab võlgniku kohustus Swedbank AS-i ees 62,68 eurot, s.o konto miinusest tekkinud võlgnevus 1,98 eurot ning üüriterminali rendiarvete võlgnevus 60,70 eurot. Muud kohustused: Raamatupidamise andmete kohaselt moodustavad muud kohustused kokku 37 576,00 eurot. Kohustuste aluseks olevad dokumente võlgnik ajutisele haldurile esitanud ei ole. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 147 521,01 eurot. Võlgniku senise majandustegevuse analüüs 2011 on võlgnik teeninud tulu 87 869,00 eurot, millest müügitulu moodustas 55 773,00 eurot. Kulud olid kokku 90 534,00 eurot ning majandusaasta lõpetati 2 665,00 euro suuruse kahjumiga. 2012 moodustasid tulud kokku 26 865,00 eurot, millest müügitulu oli 26 146,00 eurot. Kulud moodustasid kokku 26 146,00 eurot, millest tulenevalt lõppes majandusaasta 719,00 euro suuruse kasumiga. 2013 moodustasid tulud kokku 153 174,00 eurot, millest müügitulu oli 117 986,00 eurot ning muud finantstulud 35 187,00 eurot. Kulud olid kokku 153 708,00 eurot ning majandusaasta lõpetati 534,00 euro suuruse kahjumiga. OÜ XXX majandustegevus on peatunud alates 2013 lõpust. Peale sisulise majandustegevuse lõppemist on võlgnik võõrandanud ja kandnud maha suure osa oma varast. Kui 2013 lõpu seisuga kajastati võlgniku raamatupidamises varusid summas 135 302,00 eurot, põhivara summas 10 000,00 eurot ning nõudeid summas 8 832,00 eurot, siis 19.06.2014 seisuga koostatud aruandes nimetatud varasid enam ei kajastata. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, mis varadega on olnud tegemist. 2014 tegevusaruande kohaselt põhitegevust enam ei toimunud. Müügitulu on olnud kokku 91 040,00 eurot ning kulud 239 069,00 eurot. Kahjumi suuruseks on 148 029,00 eurot ning omakapital on negatiivne -144 286,00 eurot.

2-14-19517 Maksu- ja Tolliamet on 2014 alguses viinud läbi kontrolli OÜ XXX perioodi 2012 märts kuni 2013 detsember käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kohta. 04.07.2014 kontrollaktist nähtuvalt tuvastati, et OÜ XXX on esitanud kontrollitava perioodi kohta käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsioonides TSD valeandmeid. OÜ XXX jättis deklareerimata maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. Kontrollimise käigus nõustus OÜ XXX Maksu- ja Tolliameti poolt tuvastatud asjaolude ja järeldustega ning esitas 06.03.2014 uued parandustega maksudeklaratsioonid ja käibedeklaratsioonid, deklareerides täiendavalt tasumisele 2012 tulumaksu 13 986,27 eurot ning käibemaksu 12 589,06 eurot ja 2013 tulumaksu 4 708,93 eurot ning käibemaksu 39 649,51 eurot. Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud kontrolli tulemusena on võlgnikul tekkinud seega maksuvõlg ca 70 000,00 eurot, mille tasumine ei ole võlgniku majandustegevuses olnud jõukohane. Tänaseks on nõudele lisandunud ka intressid, mistõttu moodustab võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees kokku 109 064,14 eurot. 12.03.2014, 25.03.2014 ja 14.04.2014 on Maksu- ja Tolliamet edastanud võlgnikule korraldused maksuvõla tasumiseks. Võlgnik on võõrandanud viimased teadaolevad varad 2014 alguses, mistõttu puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks olnud võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada. 13.05.2014 on Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel arestitud võlgniku arvelduskontod. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime kohta Ajutise halduri hinnangul võlgnik käesoleval hetkel turuväärtust omavat vara ei oma. Sealjuures puudub võlgnikul ka vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad seevastu kokku vähemalt 147 521,01 eurot. Võlgnik on teeninud kahjumit nii 2011, 2013 kui ka 2014. 19.06.2014 seisuga koostatud bilansist nähtuvalt on omakapital negatiivne -144 286,00 eurot. Ajutisel halduril puudub informatsioon, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu tegevust edasiselt finantseerima või investeerima osaühingu omakapitali viimaks see äriseadustikus ettenähtud tasemele. Võlgnik ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kõiki jooksvaid kohustusi, s.h maksukohustusi. OÜ XXX maksuvõlg on 19.06.2014 seisuga 109 064,14 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad igasugused arvestatavad rahavood, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Võlgniku arvelduskontod on arestitud Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Võlgniku igapäevane majandustegevus on lõppenud 2013 lõpus, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Seega asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgniku majandustegevust jätkata ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused teadaolevad rahalised vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku osanikul võimalusi teha täiendavaid investeeringuid ettevõtte tegevuse jätkamiseks, puudub tegevuseks vajalik personal, mistõttu ei ole ettevõtte majandustegevuse jätkamine enam võimalik. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. OÜ XXX majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalust tutvuda võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooniga, samuti võimalust tutvuda ja kontrollida võlgniku senise majandustegevusega seotud kõiki asjaolusid, ei ole võimalik käesoleval hetkel maksejõuetuse täpseid põhjuseid välja selgitada. Pankroti väljakuulutamise ning raamatupidamise dokumentide esitamise korral saab haldur esitada täpsema ning analüüsitud aruande maksejõuetuse põhjuste kohta kohtule ja võlausaldajatele PankrS §-s 132 sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt ÄS § 183 vastutab osaühingu raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 6 lg-le 2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ XXX raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest. Võlgniku juhatus pole olnud suuteline väljastama ajutise halduri nõutud raamatupidamisdokumente, mis kajastaksid objektiivselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib ajutise halduri arvamusel pidada hiljemalt 2014 algust, kui võlgnik tegi tingituna Maksu- ja Tolliameti erikontrollist parandused maksudeklaratsioonides, suurendades seeläbi oma maksukohustust ning paralleelselt lõpetades samal ajal ka sisulise majandustegevuse. Olemasolevate andmete põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on jätnud deklareerimata maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu ning esitanud ajavahemikus 2012 märts kuni 2013 detsember käibedeklaratsioonides ja maksudeklaratsioonides TSD valeandmeid. Eeltoodust tulenevalt on Maksu- ja Tolliameti poolt 2014 alguses läbiviidud kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnal suurenenud võlgniku maksukohustus määral, millega võlgnik oma majandustegevuses arvestanud ei olnud ning mille tasumiseks võlgnikul rahalised vahendid on puudunud. Maksuvõlgnevus on suurim võlgniku teadaolev kohustus. Vahetult peale maksukontrolli algust on võlgnik lõpetanud oma majandustegevuse ning võõrandanud kogu oma vara, s.h 8 sõidukit. Antud tegevuses esinevad ajutise halduri hinnangul rasked juhtimisvead, kuna võlgnik ise on nõustunud juurde määratud maksusummaga ning on peale maksukontrolli alustamist lõpetanud oma senise tegevuse ning võõrandanud teadlikult kogu oma vara. 31.12.2013 seisuga kajastab võlgnik bilansis vara kokku veel 155 473,00 eurot ning 19.06.2014 seisuga juba 0,00 eurot.

2-14-19517 Pärast sisulise majandustegevuse lõpetamist 2013 lõpus on võõrandatud võlgnikule kuulunud kogu vara, mille müügist saadud raha saamise ja kasutamise kohta andmed puuduvad, samuti on võetud arvelduskontolt välja sularaha ning tagastatud laenu. Sellise tegevuse tulemusena kahjustas võlgnik ajutise halduri hinnangul võlausaldajate huve ning põhjustas selliste väljamaksetega halduri hinnangul võlgniku maksevõime vähenemise. Ajutise halduri hinnangul esinevad juhatuse käitumises seetõttu juhtimisvea tunnused ning käesolevas menetlusstaadiumis tuleb lugeda maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutise halduri hinnangul võib antud menetluses esineda mitmeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110–114. Täpsemate tagasivõitmise või tagasinõudmise asjaolude väljaselgitamine eeldab pankroti väljakuulutamist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on peale sisulise majandustegevuse lõppemist võõrandanud ja kandnud maha suure osa oma varast. Nimelt kajastati 2013 lõpu seisuga võlgniku raamatupidamises varusid summas 135 302,00 eurot, põhivara summas 10 000,00 eurot ning nõudeid summas 8 832,00 eurot, kuid 19.06.2014 seisuga koostatud bilansis nimetatud varasid enam ei kajastata. Ajutise halduri hinnangul vajavad täiendavat analüüsimist ka võlgniku tegutsemiskohaks olnud Aluse kompleksi 14.04.2011 müügitehinguga seotud asjaolud, kuivõrd müügilepingus kokkulepitud ostuhind ei ole võlgniku pangakontole laekunud ning selgitamist vajavad edasise pankrotimenetluse käigus võlgnikule kuulunud 8 sõiduki võõrandamisega seotud asjaolud. Lisaks eeltoodule märgib ajutine haldur, et võlgniku arvelduskontolt on tagastatud laenu ning võetud välja sularaha. Nii on näiteks üksnes 2014 jooksul võlgniku arvelduskontolt sularahana välja võetud enam kui 14 000,00 eurot ning laenuna tagastatud ca 15 000,00 eurot. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul, kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 2 500 eurot. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata OÜ XXX dokumentide hoidjaks XXX(isikukood

2-14-19517 puuduvad igasugused arvestatavad rahavood, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik käesoleval hetkel turuväärtust omavat vara ei oma. Sealjuures puudub võlgnikul ka vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid. OÜ XXX majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri aruande kohaselt võimalik. Ajutise halduri hinnangul võib antud menetluses esineda mitmeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110–114, kuid mis eeldab pankroti väljakuulutamist. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik ise on nõustunud juurde määratud maksusummaga, kuid vahetult peale maksukontrolli algust on võlgnik lõpetanud oma majandustegevuse ning võõrandanud ja kandnud maha suure osa oma varast, s.h 8 sõidukit. Vara müügist saadud raha saamise ja kasutamise kohta andmed puuduvad, samuti on võetud arvelduskontolt välja sularaha ning tagastatud laenu. Sellise tegevuse tulemusena kahjustas võlgnik ajutise halduri hinnangul võlausaldajate huve ning põhjustas selliste väljamaksetega halduri hinnangul võlgniku maksevõime vähenemise. Antud tegevuses esinevad ajutise halduri hinnangul rasked juhtimisvea tunnused. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 06.08.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, osaühingu XXX võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.08.2014. Seisuga 06.08.2014–27.08.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

2-14-19517 Kohus leiab, et kuna osaühingul XXX ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu XXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Kohus on seisukohal, et Eesti Vabariigi (MTA kaudu) taotlus võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud. Käesolevas menetluses on Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu esitanud taotluse pikendada PankrS § 29 lg 8 alusel osaühingu XXX äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja palunud pikendatud likvideerimistähtaja jooksul keelata XXX OÜ äriregistrist kustutamine. Taotluse põhjenduste kohaselt on pikendamine vajalik seetõttu, et maksuhaldur peab vajalikuks välja selgitada, kas äriühingu maksuvõla tekkimine ning selle mittetasumine võis olla põhjuslikus seoses XXX OÜ juhatuse liikme XXX tegevusega, ning kas juhatuse liikme tegevuses esinevad raskele hooletusele või tahtlusele viitavad asjaolud. Nimetatud asjaolude välja selgitamiseks kavatseb MTA algatada maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse äriühingu juhatuse liikme XXX suhtes. Juhul, kui maksuhaldur tuvastab, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud või kui maksuvõla tasumata jätmine on tingitud XXX raskest hooletusest või tahtliku tegevuse tõttu, on maksuhalduril võimalus vastutusotsuse koostamise kaudu hakata äriühingu maksuvõlga sisse nõudma juhatuse liikmelt ehk XXX . Kuivõrd nimetatud menetluse läbiviimine eeldab arvukaid menetlustoiminguid - isikutelt suuliste selgituste võtmisi, kolmandate isikute poole pöördumisi, dokumentide analüüse jne, peab maksuhaldur vajalikuks likvideerimistähtaja pikendamist maksimaalse seaduses lubatud tähtajani ehk kuue kuuni. Maksuvõla kolmandatelt isikutelt sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on aga juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, st et vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris. Ajutise halduri arvamuse kohaselt ei ole tal vastuväiteid MTA taotlusele OÜ XXX äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. PankrS § 29 lg 8 sätestab üldreegli, mille kohaselt juhul, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Samas sisaldab eelmärgitud säte ka erandi üldreeglist ning annab kohtule õiguse õigustatud isiku taotlusel pikendada üldreeglina kehtestatud likvideerimise tähtaega kuni kuue kuuni. See tähendab, et kohtule on võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamisel antud diskretsiooniõigus, st valikuvabadus otsustada, kas on põhjendatud pikendada seaduses sätestatud 2-kuulist likvideerimistähtaega ja kui on, siis millises ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingul XXX maksuvõlg Eesti Vabariigi ees. Seega on Eesti Vabariik (MTA kaudu) osaühingu XXX suhtes võlausaldaja ja kohtu hinnangul õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes, kellel on õigus esitada taotlus likvideerimise tähtaja pikendamiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 401 lg 1 kohase vastutusotsuse tegemine kolmandalt isikult maksuvõla sissenõudmiseks eeldab selle juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, mille suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-75-09). PankrS § 29 lg 8 kohaselt raugemise korral likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku likvideerimismenetluseta ja seda üldnormi kohaselt 2 kuu jooksul. See tähendab, et ajutine haldur võib võlgniku likvideerida (esitada avalduse võlgniku äriregistrist kustutamiseks) igal ajal seaduses sätestatud likvideerimise tähtaja piires, seega ka kohe pärast käesoleva määruse

2-14-19517 jõustumist. Esitatud taotlusest nähtub, et MTA kavatseb algatada MKS § 40 ja § 96 alusel vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse äriühingu juhatuse liikme XXX suhtes. Juhul, kui maksuhaldur tuvastab, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud või kui maksuvõla tasumata jätmine on tingitud XXX raskest hooletusest või tahtliku tegevuse tõttu, on maksuhalduril võimalus vastutusotsuse koostamise kaudu hakata äriühingu maksuvõlga sisse nõudma juhatuse liikmelt ehk XXX .. MTA taotluse kohaselt nimetatud menetluse läbiviimine eeldab arvukaid menetlustoiminguid - isikutelt suuliste selgituste võtmisi, kolmandate isikute poole pöördumisi, dokumentide analüüse jne. Arvestades, et MTA saab osaühingu XXX maksuvõla osas rakendada MKS § 401 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust vaid ajal, mil osaühingul XXX on olemas õigusvõime, kuid hetkel ta alles kavatseb ja tahab tegutsed võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamisega, on põhjendatud kohtu hinnangul MTA taotluses märgitud asjaoludel vajadus pikendada osaühingu XXX likvideerimismenetlust nelja kuu võrra, s.o kuue kuuni. See tähendab, et osaühing XXX kustutatakse äriregistrist kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Kohus paneb Eesti Vabariigile MTA kaudu kohustuse teavitada kohut ja osaühingu XXX ajutist pankrotihaldurit võlgniku maksuvõla eest vastutavatele isikutele vastutusotsuse esitamisest. PankrS § 29 lg 8 neljanda lause alusel määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Osaühingul XXX puudub vara. Seega pole võlgnikul vahendeid edasise likvideerimismenetluse kulude kandmiseks. Ajutisel halduril on õigus saada tasu ja kulude hüvitamist likvideerija ülesannetes tegutsemise eest. Eeltoodut arvestades peab kohus õigeks ja õiglaseks, et Eesti Vabariik (MTA kaudu) peab maksma pikendatud likvideerimismenetlusega seotud kulude katteks kohtu deposiiti 396,25 eurot. Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tuleb tasuda 7 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu deposiiti osaühingu XXX likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot. 396,25 eurot tuleb tasuda käesolevale määrusele lisatud makseinfo alusel. Kohus juhib tähelepanu, et maksekorralduses oleks märgitud makseinfos genereeritud unikaalne viitenumber. Makse selgitusse tuleb märkida käesoleva tsiviilasja number ning toiming, mille eest 396,25 eurot tasutakse. Kohtule tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul määruse kättetoimetamisest ka 396,25 eurot tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Indrek Lepsoo on taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist ja teinud ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks XXX . Kohus leiab, et osaühingu XXX dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

2-14-19517 jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasuna ja vajalike kulutustena kokku 1 480 eurot (sisaldab käibemaksu), s.o ajutise halduri tasuna 1 440 eurot ja vajalike kulutustena 40 eurot – 397 eurot riigi vahenditest ja 1 083 eurot võlgnikult, kandes selle OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111, a/a XXXXXXXXXXXXXXX). Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 1 440 eurot (sisaldab käibemaksu) ja vajalikud kulutused summas 40 eurot (sisaldab käibemaksu) tuleb välja mõista võlgnikult. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab osaühingu XXX pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole osaühingu XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.