lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-4764/15

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-4764/15
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2433
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal 27.08.2014, Tallinn 2-14-4764

Aktsiaseltsi DNB Pank hagi KingOil OÜ (pankrotis) vastu 20.01.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 13.05.2014 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi DNB Pank apellatsioonkaebus 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts DNB Pank (rk 11315936), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja KingOil OÜ (pankrotis; rk 12286800), esindaja pankrotitoimkonna esimees Kaspar Kamsakann, pankrotihaldur Terje Eipre Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 13.05.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi Aktsiaseltsi DNB Pank kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.01.2014 esitas Aktsiaselts DNB Pank (hageja) Harju Maakohtule hagi KingOil OÜ (pankrotis; kostja) vastu 20.01.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 11.06.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-865 välja KingOil OÜ pankrot. 28.06.2013 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 9.12.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus jäi hageja ja halduri vastuväidete tõttu
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

tunnustamata OÜ Aabron nõue 1 500 000 eurot (nõue väidetavalt omandatud OK Oiltrade OÜlt). 20.12.2013 toimus pankrotitoimkonna liikmete valimiseks kostja võlausaldajate üldkoosolek, kus hageja vaidlustas Nunne Kinnisvara Osaühingule antud hääled (526 häält) ja OÜ-le Aabron antud hääled (1500 häält). Kuna Nunne Kinnisvara Osaühing ja OÜ Aabron häälte vaidlustamisega nõus ei olnud ning koosolekul ei osalenud kohtunikku, katkestas pankrotihaldur koosoleku kuni kohtu poolt häälte määramiseni. 10.01.2014 avaldati Ametlikes Teadaannetes teade, et 20.12.2013 üldkoosolek jätkub 20.01.2014. 20.01.2014 üldkoosolekul esitas hageja vastuväite, et koosoleku läbiviimine ei ole võimalik, kuna kohus pole 20.12.2013 koosolekul tekkinud häälte vaidlust lahendanud. Vaatamata sellele viis haldur koosoleku läbi. Nunne Kinnisvara Osaühing ja OÜ Aabron osalesid koosolekul halduri poolt 20.12.2013 antud häältega. Koosolekul otsustati moodustada pankrotitoimkond ja lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on väiksem kui 600 000 eurot ja suurema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on suurem, kui 600 001 eurot, ning valida pankrotitoimkonda 3 liiget (K.Kamsakann, S.Soeson ja H.Luksepp). Kui hageja poolt vaidlustatud hääli ei oleks arvestatud, siis oleksid hääletustulemused ja otsused teistsugused. Isegi kui pankrotitoimkond oleks moodustatud, olnuks suurte ja väikeste võlausaldajate piir määratud teistsuguseks ning toimkonda oleks valitud I. Vilms, M. Ilves ja K. Kamsakann või H. Luksepp. Vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsused ei vasta seadusele, sest 20.12.2013 üldkoosolekul tekkinud vaidlus häälte arvu määramise üle ei olnud koosoleku toimumise ajaks lahenenud. Kohus ei olnud määrusega Nunne Kinnisvara Osaühingu ja OÜ Aabron hääli kindlaks määranud. Haldur ei oleks tohtinud koosolekut läbi viia või vaidlustatud häältega otsuste tegemisel arvestada. Seega tuleb koosolekul tehtud otsused kehtetuks tunnistada. Kostja vastuväited

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja väide, et kohus ei lahendanud vaidlust häälte jagunemise üle, oli ebaõige. Pankrotihaldur esitas häälte määramise taotlusele vastusena saadud kostja pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku e-kirja, millest nähtus kohtu seisukoht, mida hageja ei vaidlustanud. Hageja subjektiivsete õiguste rikkumine ei olnud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisega võimalik. Hageja huvi põhines hageja töötajate I. Vilmsi ja M. Ilvese määramiseks kostja pankrotitoimkonda. Halduri poolt esitatud 28.06.2013 üldkoosoleku ja 02.12.2013 nõuete kaitsmise protokollist ja lisadest nähtus, et OÜ Aabron hääleõigus oli muutumatu võrreldes 28.06.2013 ja 01.12.2013 koosolekutel kinnitatud häälte arvuga. Seega olid 20.12.2013 ja 20.01.2014 koosoleku toimumise ajaks hääled määratud ning nende ümbermääramiseks kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 7 oleks pidanud esinema mõni uus asjaolu. Nunne Kinnisvara Osaühingu hääleõigus põhines tunnustatud nõuete nimekirjal kostja pankrotimenetluses, millest nähtus, et nõue oli juba 20.12.2013 üldkoosoleku toimumise ajaks tunnustatud. PankrS § 82 lg 6 järgi on nõude kaitstuse korral võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega ja seda ei ole võimalik enam vaidlustada. Pankrotihalduri seisukoht
3.9.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati vaid Nunne Kinnisvara Osaühingu nõuet 525 879 eurot 13 senti. Lahendamata olid vaidlused, millistel võlausaldajatel on nõuded võlgniku vastu. Hageja vastu esitas haldur tagasivõitmise hagi. Haldur lähtus häälte määramisel kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb nõude olemasolu kohta tehtavate otsuste jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kel on nõudeõigus.

Haldur lähtus häälte määramisel kohtu hinnangust, et hagejal ei olnud pankrotimenetluse antud staadiumis võimalik enam PankS § 82 lg 4 alusel üldkoosolekul teisele võlausaldajale antud hääli vaidlustada. Seega OÜ-le Aabron ja Nunne Kinnisvara Osaühingule antud hääli enam vaidlustada ei saa. Olukorras, kus kohtus on menetlemisel enamike võlausaldajate hagid nõuete tunnustamiseks, ei ole kohtul võimalik PankrS §-s 82 lg 4 kohaselt hääli määrata. Iga võlausaldaja nõude suurus selgub pärast nõude kaitsmist või kohtuvaidluste lõppu. Halduril ei ole võimalik oodata üldkoosolekute korraldamisega kuni nõudeid puudutavate vaidluste lõpuni ja nõudeavaldustest erinevalt hääli määrata. Ka määruse vormistamine häälte määramiseks ei oleks muutnud tulemust, sest kohtul puudus võimalus menetlemisel oleva OÜ Aabron nõuete suurust hinnata. Olenemata OÜ-le Aabron määratavate häälte arvust, ei muuda see võlausaldajate poolt 20.01.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsust sisuliselt. Maakohtu otsus

4.13.05.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu 11.06.2013 määrusega kuulutati välja kostja pankrot. 20.01.2014 võlausaldajate üldkoosolekul otsustati moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond (K. Kamsakann, S. Soeson ja H. Luksepp), lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on väiksem kui 600 000 eurot ning suurema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on suurem, kui 600 001 eurot. Hageja leidis, et koosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna kohus ei lahendanud määrusega 20.12.2013 üldkoosolekul tekkinud häälte vaidlust. Hageja palus tunnistada kehtetuks 20.01.2014 üldkoosolekul tehtud otsused (PankrS § 83 lg 1). Kostja väitel ei rikutud 20.01.2014 koosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel seadusest tulenevat korda ning kohus võttis seisukoha häälte jaotumise vaidluses ja edastas selle 6.01.2014 haldurile e-kirjaga. Kohtu hinnangul ei esinenud PankrS § 83 lg-s 1 toodud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjaoludest ei nähtunud, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Kohtule esitati kohtunik H. Olevi kiri pankrotihaldurile, kus kohus leidis, et olukorras, kus nõuded on kaitstud ja ühe võlausaldaja nõue ka tunnustatud, ei ole enam häälte vaidlustamine võimalik ning PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt on võlausaldaja häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtus, et haldur tegi kohtu seisukoha üldkoosolekule teatavaks ning määras hääled arvestades kohtu seisukohta. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei andnud alust ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust määrusega. Kohus pidas selles menetlusetapis häälte vaidlustamist perspektiivituks ja tunnustatud nõudega võlausaldajal olid hääled PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt. Kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p 2 mõtte kohaselt kohus ei pea perspektiivitud avaldusi menetlema, ei pidanud kohus vajalikuks määruse koostamist. Ka teistsuguse häälte määramise puhul ei oleks see muutnud 20.01.2014 üldkoosolekul vastuvõetud otsu seid sisuliselt. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt oli tunnustatud nõue üksnes Nunne Kinnisvara Osaühingul ning PankrS § 82 lg 6 alusel oleks haldur saanud määrata nõude eest 526 häält. Nunne Kinnisvara Osaühing hääletas K. Kamsakanni, S. Soesoni ja H. Luksepa toimkonna liikmeks valimise poolt. Kuivõrd hageja esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, tuli see jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

5.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme (TsMS § 371 lg 1 ja lg 2 p 2 ning PankrS § 82 lg 4), leides, et kohtul puudus kohustus 20.12.2013 üldkoosolekul häälte üle tekkinud vaidlust lahendada määrusega. Võlausaldajale üldkoosolekul antud häälte arvu vaidlustamisel saab koosolekuga edasi minna üksnes siis, kui kohus on häälte määramise kohta teinud määruse. Haldur aktsepteeris häälte vaidlustamist, katkestades 20.12.2013 koosoleku ja selgitades, et koosolek jätkub pärast kohtu poolt häälte määramist. Kuna kohus ei ole määrusega hääli kindlaks määranud, siis ei oleks haldur tohtinud 20.01.2014 koosolekut läbi viia või ei oleks tohtinud häältega otsuste tegemisel arvestada. Hagejal puudus seadusest tulenev võimalus oma õigusi kaitsta, vaidlustades häälte arvu määramise määruskaebuses. Isegi kui kohus pidas 20.12.2013 üldkoosolekul häälte vaidlustamist perspektiivituks, pidi kohus vastava seisukoha lahendama määrusega (TsMS § 371 lg 1 ja lg 2 p 2), millele hageja saanuks esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5). Maakohtu järeldus, et teistsugune häälte määramine ei oleks 20.01.2014 koosoleku otsuseid sisuliselt muutnud, oli ebaõige. Koosolekul vaidlustati tunnustamata nõuetest vaid OÜ Aabron hääled. Seega oli ebaõige, et OÜ-le Aabron häälte andmata jätmisel ei oleks hääli saanud anda mitte ühelegi võlausaldajale, kelle nõue oli jäänud tunnustamata. OÜ-le Aabron ja Nunne Kinnisvara Osaühingule ebaõigesti määratud häälte tõttu võeti koosolekul vastu otsused, millele hageja vastu hääletas. Seega rikuti hageja õigusi. Küsimus, kas juhul, kui kohus oleks häälte vaidluse nõuetekohaselt lahendanud, oleks OÜ-le Aabron ja Nunne Kinnisvara Osaühingule hääli määratud, oleks tulnud sisuliselt lahendada enne 20.12.2013 koosoleku lõpule viimist. Seega on 20.01.2014 koosolek ja sellel vastu võetud otsused ebaseaduslikud. Maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 80 lg-t 3 ning 82 lg-eid 4 ja 7, leides, et 20.12.2013 üldkoosolekul esitatud häälte vaidlustamise avalduse menetlemine on perspektiivitu. PankrS § 82 järgi ei ole võlausaldaja õigus hääli vaidlustada piiratud sellega, kas ja millal on ta häälte vaidlustamise õigust varem kasutanud ja millistel koosolekutel on ta osalenud. Võlausaldajale ei pruugi olla esimeseks üldkoosolekuks veel teada asjaolud, mis võiksid õigustada häälte vaidlustamist. Kuna võlausaldajal tekib seadusega tagatud juurdepääs häälte määramise aluseks olevatele dokumentidele alles vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut (PankrS § 100 lg 4 kolmas lause), peab tal olema võimalus hääli vaidlustada ka pärast nõudeavaldustega tutvumist. Kohtu seisukoht, et üldjuhul ei saa pärast esimest üldkoosolekut võlausaldajale määratud hääli vaidlustada, on vastuolus PankrS § 82 lg-ga 7. Kui esineb võimalus määrata hääli teistsuguses suuruses, siis on võimalus ka varasemalt määratud hääli vaidlustada. Võrreldes esimese üldkoosolekuga ilmnesid ka uued asjaolud, kuna võlausaldaja OK Oiltrade OÜ loovutas väidetavalt oma nõude OÜ-le Aabron. Kohtu seisukoht ei ole ka kooskõlas PankrS § 80 lg-ga 3, mis viitab, et häälte vaidlus saab tekkida pankrotimenetluse igas etapis. Isegi kui pidada vastupidist järeldust sisuliselt õigeks, on küsimus määrusega lahendamata. Vastused apellatsioonkaebusele
6.Kostja pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 28.06.2013 toimus KingOil OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus pankrotihaldur määras hääled kõigile võlausaldajatele, kelle nõuded olid talle esitatud hiljemalt 21.06.2013 (t.lk 17). PankrS § 82 lg 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kohtunik osales. Häälte määramist sellel koosolekul ei vaidlustatud. 09.12.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus tunnustati Nunne Kinnisvara OÜ nõue 525 879 eurot 13 senti (t.lk 21). 20.12.2013 toimus KingOil OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikmete valimiseks. Sellel koosolekul vaidlustas hageja Nunne Kinnisvara OÜ-le ja Aabron OÜ-le antud hääled. Pankrotihaldur katkestas koosoleku kuni kohtunikult seisukoha saamiseni ja üldkoosolek jätkus 20.01.2014. Hageja vaidlustas selle võlausaldajate üldkoosoleku otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hagejal võimalik pankrotimenetluse selles staadiumis enam PankS § 82 lg 4 alusel 20.01.2014 üldkoosolekul teisele võlausaldajale antud hääli vaidlustada. PankrS § 82 lg 4 mõtte ja kehtiva praktika kohaselt saab hääli vaidlustada üldjuhul esimesel üldkoosolekul, kui võlausaldajad kokku tulevad. Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust vaidlustada teisele võlausaldajale antud hääli esimesel võimalusel (s.t esimesel koosolekul, kus hääled on antud), siis ta minetab edaspidi selle õiguse. Seega Aabron OÜ-le antud hääli (varasem OK Oiltrade OÜ nõue I üldkoosolekul) hageja enam vaidlustada ei saa. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Nunne Kinnisvara OÜ nõue 525 879 eurot 13 senti tunnustati 09.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekul. Sellisel juhul tuleneb tema häälte arv PankrS § 82 lg-st 6 ja ta häälte arv on võrdeline kaitstud nõude suurusega ning neid hääli enam käesolevas menetluses vaidlustada ei saa. Nõustuda ei saa apellandi väidetega, mille kohaselt on vaidlustatud üldkoosoleku otsused kehtetud, kuivõrd kohus ei lahendanud häälte vaidlust vormikohase määrusega. Esimesel võlausaldajate üldkoosolekul, kus pankrotihaldur hääled andis, hageja Nunne Kinnisvara OÜle ja Aabron OÜ-le antud häälte arvu määramist ei vaidlustanud. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Sellist alust käesolevas asjas ei esinenud. Kuigi pankrotihaldur võttis kohtunikult kirjaliku seisukoha (t.lk 61), ei olnud selleks vajadust, kuivõrd hageja oli kaotanud õiguse vaidlustada teistele võlausaldajale esimesel üldkoosolekul antud hääled. Nõustuda saab pankrotihalduriga selles, et olenemata Aabron OÜ-le määratavate häälte arvust, ei muudaks see sisuliselt võlausaldajate poolt 20.01.2014 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsust. Haldur lähtus häälte määramisel kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb nõude olemasolu

kohta tehtavate kohtuotsuste jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus, sest muidu kaotaks see võlausaldaja võimaluse vastavas menetlusetapis oma õigusi üldkoosolekul kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust tunnistada üldkoosoleku otsuseid kehtetuks ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust vormikohase määrusega, sest tegemist ei ole menetlusliku rikkumisega, milline tooks kaasa hageja poolt soovitud tagajärgi. Sisuliselt on kohtunik nõustunud pankrotihalduri poolt võlausaldajatele määratud häältega. Nõustuda saab vastustaja poolt kirjalikus vastuses tooduga, et apellant ei saavuta esitatud hagiga soovitud eesmärki, milleks on valida pankrotitoimkonda tema poolt valitavad ja talle meelepärased liikmed, kuivõrd puudub alus arvata, et kohus ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korral jaotaks hääled teisel viisil kui seda tegi pankrotihaldur. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Kaupo Paal

Jõustunud Riigikohtu otsuses toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-14-4764 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta AS-i DNB Pank kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS-i DNB Pank kanda.
4.Arvata AS-i DNB Pank kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.