Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
AS-i DNB Pank hagi KingOil OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-4764
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i DNB Pank kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS DNB Pank (registrikood 11315936), esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja KingOil OÜ (pankrotis, registrikood 12286800), pankrotitoimkonna esimees Kaspar Kamsakann
Asja läbivaatamise kuupäev
23. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-144764 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
1.Harju Maakohus kuulutas 11. juuni 2013 määrusega välja KingOil OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-13865, tl 10). 28. juunil 2013 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalesid võlausaldajad Astro Baltics OÜ, Soldina Õlibaas OÜ (pankrotis), AS DNB Pank, Nunne Kinnisvara OÜ ja OK Oiltrade OÜ. Pankrotihaldur määras nõuete suurustest lähtudes hääled kõigile neile võlausaldajatele, sealhulgas määras haldur OK Oiltrade OÜ-le 1500 häält ja Nunne Kinnisvara OÜ-le 526 häält (tl 17).
9.detsembril 2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, mille päevakorras oli muuhulgas protokollija
valimine ning Maksu- ja Tolliameti nõudeavalduse tähtaja ennistamine (tl 19). Koosolekul osalesid nii AS DNB Pank 672 häälega, Nunne Kinnisvara OÜ 526 häälega kui ka Aabron OÜ 1500 häälega (tl 25). Keegi võlausaldajatest ei vaidlustanud ei talle endale ega mõnele teisele võlausaldajale antud häälte arvu (tl 18–19). Koosolekul tunnustati üksnes Nunne Kinnisvara OÜ nõuet ning vaidlustati kõik ülejäänud (tl 26). 20. detsembril 2013 toimus võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikmete valimiseks. Sellel osales neli võlausaldajat: Soldina Õlibaas OÜ (pankrotis) 1250 häälega, AS DNB Pank 672 häälega, Nunne Kinnisvara OÜ 526 häälega ja Aabron OÜ 1500 häälega (tl 32). Haldur katkestas koosoleku ning seda jätkati 20. jaanuaril 2014, mil valiti pankrotitoimkond (tl 29– 30, 35–38). Võlausaldajatele antud häälte arvu ei muudetud.
2.AS DNB Pank esitas 30. jaanuaril 2014 hagi KingOil OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate
20.jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt vaidlustas hageja 20. detsembri 2013 koosolekul Nunne Kinnisvara OÜ-le antud hääled (526 häält) ja Aabron OÜ-le antud hääled (1500 häält). Kuna kohtunik koosolekul ei osalenud, katkestas haldur koosoleku ja pöördus e-kirjaga kohtuniku poole, paludes määrata hääled. Kohtunik vastas e-kirjaga (tl 95–96), et hääli saab üldjuhul vaidlustada vaid esimesel koosolekul, kui võlausaldajad kokku tulevad. Mõeldav oleks veel häälte vaidlustamine järgmisel üldkoosolekul, kuid vaid nende võlausaldajate poolt, kes esimesel üldkoosolekul ei osalenud, või nende nõuete osas, mida esimesel üldkoosolekul ei olnud esitatud. 20. jaanuaril 2014 koosolek jätkus. Kuna kohus ei olnud teinud kirjalikku määrust häälte määramise kohta, vaid teatas haldurile e-kirjaga, et ei pea vajalikuks hääli määrata, siis lubas haldur hääletada ka võlausaldajatel, kelle hääled olid vaidlustatud. Hageja esitas koosolekul vastuväite, leides, et koosolekut ei saa pidada, kuna kohus ei ole 20. detsembri 2013 koosolekul tekkinud häälte vaidlust lahendanud. Hageja on hagis vaidlustanud üldkoosoleku otsuse põhjendusega, et koosoleku pidamisel ja otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna kohus ei lahendanud määrusega üldkoosolekul tekkinud vaidlust häälte üle. Ebaõige on seisukoht, nagu minetaks võlausaldaja teisele võlausaldajale häälte määramise vaidlustamise õiguse siis, kui ta ei ole häälte määramist vaidlustanud esimesel üldkoosolekul. Hagejal tekkis võimalus tutvuda nõuete aluseks olevate dokumentidega alles enne
9.detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekut. Võrreldes esimese üldkoosolekuga olid ilmnenud uued asjaolud – oli toimunud muudatus võlausaldajate ringis (OK Oiltrade OÜ oli oma nõude väidetavalt loovutanud Aabron OÜ-le). Et vaidlus häälte üle oli lahendamata, ei oleks haldur tohtinud koosolekut läbi viia või vaidlustatud häältega otsuste tegemisel arvestada. Seega tuleb koosolekul tehtud otsused kehtetuks tunnistada.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. KingOil OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees leidis, et häälte üle tekkinud vaidluse lahendamine ei ole hagis toodud viisil võimalik. Õige ei ole väide, et kohus ei olnud lahendanud häälte üle peetud vaidlust. Hageja ei ole kohtuniku e-kirjas avaldatud seisukohta häälte määramise üle määruskaebuse esitamise teel vaidlustanud. Samuti ei ole hageja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidlustatud otsuste vastuvõtmisega võimalik. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja huviks, et tema
töötajad Indrek Vilms ja Martin Ilves oleksid valitud kostja pankrotitoimkonda. Aabron OÜ hääleõigus oli muutumatu, võrreldes 28. juunil 2013 toimunud esimesel üldkoosolekul ja 9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekul kinnitatud häälte arvuga. Nunne Kinnisvara OÜ hääleõigus põhines pankrotimenetluses tunnustatud nõudel. Pankrotitoimkonna esimees ühineb ka pankrotihalduri seisukohaga.
4.Maakohus küsis arvamust pankrotihaldurilt, kes leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Pankrotihaldur lähtus häälte määramisel kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb nõude olemasolu kohta tehtavate kohtuotsuste jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus. Seega ei ole enne kohtus nõuete tunnustamise üle peetavate vaidluste lõppemist võimalik võlausaldajatele hääli teisiti määrata. Aabron OÜ-le määratavate häälte arv ei muuda võlausaldajate
20.jaanuari 2014 koosolekul vastu võetud otsuseid sisuliselt, sest kui jätta häälteta võlausaldajad, kelle nõudeid ei tunnustatud, siis oleksid otsused samad.
5.Harju Maakohus jättis 13. mai 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole. Otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Kohtule esitati kohtuniku kiri pankrotihaldurile, kus kohus leidis, et olukorras, kus nõuded on kaitstud ja ühe võlausaldaja nõue ka tunnustatud, ei ole enam häälte vaidlustamine võimalik ning PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt on võlausaldaja häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et haldur tegi kohtu seisukoha üldkoosolekule teatavaks ning määras hääled kohtu seisukohta arvestades. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust määrusega. Kohus pidas selles menetlusetapis häälte vaidlustamist perspektiivituks ja tunnustatud nõudega võlausaldajal olid hääled PankrS § 82 lg-st 6 tulenevalt. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi ei pea kohus perspektiivituid avaldusi menetlema.
6.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kostja pankrotitoimkonna esimees ja pankrotihaldur vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. augusti 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohus leidis, et pankrotimenetluse selles staadiumis ei olnud hagejal enam võimalik PankrS § 82 lg 4 alusel teistele võlausaldajatele antud hääli vaidlustada. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte arvu määramist ei vaidlustatud. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Sellist alust ei olnud. Kuigi pankrotihaldur võttis kohtunikult kirjaliku seisukoha, ei olnud selleks vajadust, sest hageja ei saanud enam vaidlustada
teistele võlausaldajatele esimesel üldkoosolekul antud hääli. Nunne Kinnisvara OÜ nõue on kaitstud ja temale on kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 6 määratud võrdeliselt kaitstud nõudega 526 häält. Ringkonnakohus nõustus pankrotihalduriga selles, et Aabron OÜ-le määratavate häälte arv ei muudaks sisuliselt võlausaldajate 20. jaanuari 2014 üldkoosolekul vastu võetud otsust, kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb nõude olemasolu kohta tehtavate kohtuotsuste jõustumiseni eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus. Muidu kaotaks see võlausaldaja võimaluse vastavas menetlusetapis oma õigusi üldkoosolekul kaitsta. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust vormikohase määrusega. See ei ole menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa hageja soovitud tagajärje. Ka ei saavuta apellant esitatud hagiga soovitud eesmärki, milleks on valida pankrotitoimkonda talle meelepärased liikmed, sest puudub alus arvata, et kohus jaotaks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise korral hääled teisiti, kui seda tegi pankrotihaldur.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Võlausaldajale määratud hääli saab vaidlustada ka pärast esimest üldkoosolekut, mistõttu oleks kohus pidanud tegema selle kohta määruse. Esimese üldkoosoleku toimumise ajaks ei pruugi võlausaldajatele olla veel teada need asjaolud, mis võiksid õigustada häälte vaidlustamist. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud PankrS § 82 lg-d 4 ja 7 ning § 80 lg-t 3. Kui on võimalus määrata hääli teistsuguses suuruses, siis saab ka varem määratud hääli vaidlustada. Ka kohtupraktika on seda seisukohta kinnitanud. Praegusel juhul olid võrreldes esimese üldkoosolekuga ilmnenud uued asjaolud – võlausaldaja OK Oiltrade OÜ (pankrotis) oli oma nõude väidetavalt loovutanud Aabron OÜ-le, mistõttu häälte määramine sellele isikule sõltus ka nõude loovutamisega seotud asjaoludest. Kassaator vaidlustas Nunne Kinnisvara OÜ ja Aabron OÜ hääled selleks, et takistada neil võlausaldajatel põhjendamatute nõuete kaudu omandada kontrolli pankrotimenetluse üle. PankrS § 82 lg 4 kohaselt tuli kohtul lahendada 20. detsembri 2013 üldkoosolekul tekkinud vaidlus häälte üle määrusega. Seega isegi kui kohus pidas häälte vaidlustamist perspektiivituks ja nõustus halduri määratud häältega, pidi ta oma seisukoha vormistama määrusega. Et praegusel juhul ei lahendanud kohus vaidlust Aabron OÜ-le ja Nunne Kinnisvara OÜ-le antud häälte üle määrusega, siis ei saanud võlausaldaja häälte arvu määramist ka vaidlustada. Nii on häälte vaidluse lahendamisel igal juhul rikutud seadusest tulenevat korda. Et Nunne Kinnisvara OÜ nõue on tunnustatud, siis talle määratud hääli enam muuta ei saa. Seda, kas häälte üle tõstatatud vaidluse lahendamise korral oleks Aabron OÜ-le hääli määratud, ei ole praeguses asjas võimalik sisuliselt hinnata. Kui Aabron OÜ-le ei oleks hääli määratud, oleksid hääletamise tulemused olnud teistsugused. Ringkonnakohus ei ole vastanud kõigile hageja väidetele.
9.Kostja pankrotitoimkonna esimees ja pankrotihaldur vaidlevad kaebusele vastu ja leiavad, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
Kostja pankrotitoimkonna esimees rõhutab, et hageja tõi võlausaldajate ringis muudatuse toimumise kui häälte teistsuguse määramise aluse välja alles kohtumenetluses ja esitas faktilised asjaolud Nunne Kinnisvara OÜ ja Aabron OÜ nõude põhjendamatuse kohta selgituse vormis alles Riigikohtule.
20.detsembril 2013 alanud ja 20. jaanuaril 2014 jätkunud koosolekul ei põhjendanud hageja oma vastuväidet halduri poolt häälte määramisele sõnagagi, mistõttu üldkoosolekul ei oleks olnud võimalik kontrollida PankrS § 82 lg 7 kohaldamise eeldusi. Uusi asjaolusid, mille tõttu oleks olnud alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu üle, kassaator ühelgi võlausaldajate koosolekul ei esitanud. Asjaolu, et üks võlausaldaja oli loovutanud oma nõude teisele, ei kätke endas ka iseenesest sellist teavet, mis võiks anda aluse anda nõude eest hääli erinevalt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta otsuse õiguslikku põhjendust. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
11.Võlausaldajate 20. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks esitatud hagi põhjendas hageja väitega, et otsuse tegemisel osalesid võlausaldajad, kellele häälte andmise üle tekkinud vaidlust ei olnud seaduses sätestatud korras lahendatud. Hageja väitel oli lahendamata vaidlus Nunne Kinnisvara OÜ-le (526 häält) ja Aabron OÜ-le (1500 häält) häälte andmise üle. Kolleegium hageja käsitlusega ei nõustu.
12.Võlausaldajate häälte arvu määramine pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 82. Selle sätte lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. PankrS § 82 lg 4 kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. PankrS § 82 lg 6 järgi, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. PankrS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Viidatud sätete süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras määratud häälte arvu on hilisematel koosolekutel küll võimalik muuta, kuid üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda tingivad. Seejuures on PankrS § 103 lg-s 5 ja § 106 lg-s 2 sätestatut arvestades nõuete kaitsmisel tunnustatud nõude alusel antud häälte arvu võimalik vaidlustada üksnes juhul, kui ilmneb, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust.
13.Eespool toodust tulenevalt ei nõustu kolleegium alama astme kohtute seisukohaga, nagu saaks PankrS § 82 lg 4 mõtte ja kehtiva praktika kohaselt võlausaldajale antud hääli vaidlustada üldjuhul esimesel üldkoosolekul ning kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust vaidlustada teisele võlausaldajale antud hääli esimesel koosolekul, kus hääled on antud, siis ta minetab edaspidi selle õiguse.
Kolleegium on eespool selgitanud, et PankrS § 82 lg 7 võimaldab häälte arvu muuta ka hilisemas menetluses. See alama astme kohtute ebaõige järeldus ei muuda aga otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest praeguses asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis oleksid andnud hagejale aluse 20. detsembri 2013 ja selle jätkuna peetud 20. jaanuari 2014 koosolekul häälte uut määramist nõuda. Aabron OÜ-le andis haldur esimest korda hääled (1500 häält) 9. detsembri 2013 üldkoosolekul. Sel koosolekul osales ka hageja, kes häälte määramisele vastuväiteid ei esitanud. Selliseid vastuväiteid ei esitanud ka ükski teine võlausaldaja (tl 18–19, 25). Järgneval, 20. detsembri 2013 üldkoosolekul vaidlustas hageja Aabron OÜ-le antud hääled täies ulatuses, kuid ei põhjendanud oma nõudmist ega esitanud mingeid asjaolusid, millest sellise nõudmise põhjendus oleks võinud tuleneda (tl. 29–30). Ka
20.jaanuaril 2014, mil katkestatud koosolekut jätkati, ei põhjendanud hageja oma jätkuvat nõudmist Aabron OÜ häältest ilma jätta (tl 35–36). Sellest tulenevalt ei olnud 20. detsembri 2013 ega selle jätkuna peetud 20. jaanuari 2014 üldkoosolekul PankrS § 82 lg 7 alusel Aabron OÜ-le häälte uue määramise eeldused täidetud. Kohtud tuvastasid, et 9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Nunne Kinnisvara OÜ nõuet 525 879 eurot 13 senti, ja seda asjaolu ei ole ka hageja kassatsioonkaebuses vaidlustanud. Nunne Kinnisvara OÜ-le vaidlusalusel üldkoosolekul määratud häälte arv 526 on võrdeline tema tunnustatud nõudega ja vastab PankrS § 82 lg-le 6. Asjaoludele, mis võiksid kooskõlas PankrS § 103 lg-ga 5 ja § 106 lg-ga 2 anda alust seda häälte arvu vaidlustada, kassaator ei tuginenud. Samuti ei nõudnud ta, et nõuete kaitsmise koosolek selle võlausaldaja nõude uuesti läbi vaataks. Seega ei saanud pärast nõude tunnustamist kerkida küsimust Nunne Kinnisvara OÜ-le määratud häälte arvu ebaõigsusest ja õige on alama astme kohtute järeldus, et hagejal ei olnud alust sellele võlausaldajale antud häälte arvu vaidlustada ning häälte arvu uut määramist nõuda.
14.Kohtud leidsid ka põhjendatult, et kohtunik ei pidanud koosolekul osalema ega võlausaldajatele hääli määrama. PankrS § 80 lg 3 järgi osaleb kohtunik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Kolleegiumi hinnangul oleks niisuguse aluse olemasolu saanud eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja oleks häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendanud. Seda hageja ei teinud. Eespool on kolleegium põhjendanud, et hagejal ei olnud võlausaldajate 20. detsembri 2013 ja
20.jaanuari 2014 üldkoosolekul alust nõuda, et haldur määraks Nunne Kinnisvara OÜ-le ja Aabron OÜ-le häälte arvu erinevalt seni määratust. Kuna hageja ei olnud õigustatud neile võlausaldajatele määratud häälte arvu vaidlustama ja häälte uut määramist nõudma, siis ei olnud ka kohtul kohustust teha neile võlausaldajatele häälte arvu määramiseks määrust, nagu hageja on ekslikult leidnud. Kolleegium leiab, et kui jaatataks võlausaldaja õigust vaidlustada häälte määramist taktikalistel kaalutlustel oma suva kohaselt asjakohaseid põhjendusi esitamata talle sobival ajal, nagu hageja on möönnud (tl 182 pöördel), siis kahjustaks see võimalust viia pankrotimenetlus läbi mõistliku aja jooksul ja järgida pankrotimenetluse sujuva korraldamise kaudu kõigi võlausaldajate ühiseid huve.
15.Kuna hagejal ei olnud alust nõuda, et haldur määraks Nunne Kinnisvara OÜ-le ja Aabron OÜ-le
häälte arvu erinevalt seni määratust, siis ei ole alust 20. jaanuari 2014 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagi rahuldada ja vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik tuvastada seda, kas häälte teistsuguse määramise korral oleks koosolek otsustanud teisiti. Vastav põhjendus tuleb ringkonnakohtu otsusest välja jätta.
16.Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et OK Oiltrade OÜ-le, kellelt Aabron OÜ nõude väidetavalt omandas, oli võlausaldajate esimesel üldkoosolekul antud 1500 häält ja sellega oli hageja nõustunud (tl 82–83, 17). Järgmisel, 9. detsembri 2013 koosolekul OK Oiltrade OÜ ei osalenud. Osales Aabron OÜ, kellele haldur määras väidetavalt sama nõude eest samuti 1500 häält ja ka sellega oli hageja nõustunud (tl 18–19, 25). Hageja kinnitas, et ta sai Aabron OÜ nõudeavalduse ja sellele lisatud dokumentidega tutvuda enne 9. detsembri 2013 nõuete kaitsmise koosolekut. Seega ei olnud hageja sellele võlausaldajale häälte andmisega nõustudes teadmatuses sellest, milliste asjaoludega on võlausaldaja oma nõuet põhjendanud. Sellele, nagu oleks pärast 9. detsembri 2013 koosolekut selgunud mingeid uusi asjaolusid, mille tõttu hageja oma arvamust Aabron OÜ-le häälte andmise osas muutis, ei ole hageja tuginenud. Seega oli hagejal võimalus vaidlustada Aabron OÜ-le häälte andmist 9. detsembri 2013 koosolekul pärast nõudeavaldusega tutvumist ja küsimust tema õiguste rikkumisest sellest tulenevalt, nagu ei oleks tal niisugust võimalust olnud, ei saa kerkida.
17.Kuigi hilisemas kohtumenetluses esiletooduga ei oleks haldur ega kohus saanud pankrotimenetluses häälte uue andmise vajalikkuse üle otsustamisel arvestada ning sel ei ole asja lahendamiseks seega tähtsust, märgib kolleegium siiski, et esimest korda puudutas hageja Aabron OÜ-le määratud häälte vaidlustamise alust hagiavalduses, kus märkis, et võrreldes esimese üldkoosolekuga oli ilmnenud uus asjaolu – võlausaldaja OK Oiltrade OÜ oli oma nõude väidetavalt loovutanud Aabron OÜ-le (p 2.10). Ka siis ei põhjendanud hageja, kuidas mõjutas nõude loovutamine tema õigusliku arusaamise kohaselt Aabron OÜ-le loovutatud nõude olemasolu või põhjendatust. Kassatsioonkaebuses märkis võlausaldaja lisaks, et häälte määramine Aabron OÜ-le sõltus ka nõude loovutamisega seotud asjaoludest ning et kassaator vaidlustas Nunne Kinnisvara OÜ ja Aabron OÜ hääled selleks, et takistada neil võlausaldajatel põhjendamatute nõuete kaudu omandada kontrolli pankrotimenetluse üle. Praeguseni ei ole kassaator aga esile toonud asjaolusid, millega õiguslikult saaks põhjendada Aabron OÜ-le loovutatud nõude eest häälte andmata jätmist. Seega ei ole senini selge, millistel sisulistel kaalutlustel kassaator Aabron OÜ-le häälte andmist vaidlustab. Kui tunnistataks võlausaldaja õigust jätta teisele võlausaldajale antud häälte arvu muutmise nõude põhjendused enda teada ja esitada need alles kohtumenetluses määruskaebuse lahendamise käigus, nagu kassaator on õigeks pidanud, siis võtaks see haldurilt võimaluse vastuväidet sisuliselt lahendada ega teeniks pankrotimenetluse otstarbeka ja kõigi võlausaldajate huve silmas pidava läbiviimise eesmärki.
18.Ringkonnakohus on menetlusosaliseks otsusesse märkinud pankrotihalduri, siiski täpsustamata, kellena ta on menetluses osalenud. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb kohtus
pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Pankrotivõlgniku vastu ongi hageja hagi esitanud, võlgnikku on esindanud pankrotitoimkonna esimees. Maakohus on pidanud pankrotihaldurit kõrvuti võlgnikuga kostjaks, ilma et oleks tema kostjana kaasamist kuidagi selgitanud. Ringkonnakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ning ringkonnakohtu otsuses märgitust ei olegi võimalik mõista, kas pankrotihaldurit on peetud menetlusosaliseks. PankrS § 83 lg 4 kohaselt teavitab kohus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisest pankrotihaldurit, kuid sellest ei tulene, nagu osaleks pankrotihaldur kohtus pankrotivõlgniku nimel. PankrS § 69 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus haldurilt igal ajal nõuda teavet pankrotimenetluse käigu ja halduri tegevuse kohta, kuid sellise teabe nõudmine hagimenetluses lahendatavas asjas ei muuda haldurit veel menetlusosaliseks (vt Riigikohtu 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 9). Seega ei saa ka praeguses asjas haldurit pidada menetlusosaliseks ja ringkonnakohtu otsust tuleb menetlusosaliste ringi osas täpsustada. Et hageja ei ole oma nõuet halduri vastu esitanud, ei ole vajalik hagi osaliselt läbi vaatamata jätta.
19.Kassatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjale hüvitada. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2; vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Villu Kõve, Malle Seppik, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.