Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 30.01.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 11. juuni 2013 kohtumäärusega välja XXX OÜ pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Terje Eipre. XXX OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28. juunil 2013. 9. detsembril 2013 toimus XXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nimetatud koosolekul jäi hageja ning pankrotihalduri vastuväidete tõttu muuhulgas tunnustamata XXX OÜ nõue summas 1 500 000 eurot (nõue väidetavalt omandatud XXX OÜ-lt pankrotimenetluse ajal). 20. detsembril 2013 toimus XXX OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikmete valimiseks. Nimetatud koosolekul vaidlustas hageja XXX OÜ-le antud hääled (526 häält) ning XXX OÜ-le antud hääled (1500 häält). Kuna XXXOÜ ning XXX OÜ neile antud häälte vaidlustamisega nõus ei olnud ning koosolekul ei osalenud kohtunikku, katkestas pankrotihaldur koosoleku. Koosolek pidi jätkuma pärast kohtu poolt võlausaldajatele häälte määramist ning häälte vaidluse lõppu.

XXX).

Kui hageja poolt 20. detsembril 2013 vaidlustatud hääli (isegi ainult XXXOÜ või ainult XXX OÜ hääli) ei oleks arvestatud, siis oleksid hääletustulemused ja otsused olnud teistsugused. Pankrotitoimkonda ei oleks moodustatud ja kui pankrotitoimkond isegi oleks moodustatud, olnuks suurte ja väikeste võlausaldajate piir määratud teistsuguseks ning pankrotitoimkonda oleks valitud XXX, XXXja XXXvõi XXX(viimased 2 oleks saanud võrdselt hääli). Hageja leiab, et vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsused ei vasta seadusele ning nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, sest 20. detsembril 2013 toimunud koosolekul tekkinud vaidlus häälte arvu määramise üle ei olnud koosoleku toimumise ajaks nõuetekohaselt lahenenud. Kuna võlausaldajatele XXXOÜ ja XXX OÜ ei määratud hääli PankrS-s sätestatud korras (hääled oleks pidanud määrama kohus) ning 20. detsembril 2013 tekkinud häälte vaidlus oli

Kohtule 28.02.2014. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esiteks on ebaõige Hageja väide, mille kohaselt kohus ei olnud lahendanud häälte toimumise ajaks tekkinud vaidlust häälte jagunemise üle. Kostja pankrotihaldur on käesolevas tsiviilasjas kohtule esitanud halduri poolt häälte määramise taotlusele vastusena saadud Kostja pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku Hannes Olev ́i e-kirja, millest nähtub kohtu seisukoht seoses häälte jaotumise üle tekkinud vaidlusega. Nimetatud kohtu seisukohta (olenemata asjaolust, et see oli edastatud ekirjana), ei ole Hageja Kostjale teada olevalt vastavasisulise määruskaebuse esitamise teel vaidlustanud, vaid on pidanud vajalikuks pöörduda kohtusse üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise hagiavaldusega. Teiseks on Kostja seisukohal, et Hageja subjektiivsete õiguste rikkumine Hageja poolt vaidlustatud Kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisega ei ole võimalik. Nähtuvalt esitatud hagiavaldusest põhineb Hageja huvi hagi esitamisel Hageja töötajate XXX ja XXX määramiseks Kostja pankrotitoimkonda. Kostja pankrotihalduri poolt kohtule esitatud Kostja 28.06.2013 toimunud esimese üldkoosoleku ning 02.12.2013 toimunud nõuete kaitsmise protokollist ja nende lisadest nähtub, et: a) Hageja poolt vaidlustatud XXX XXXOÜ hääleõigus oli muutumatu võrreldes 28.06.2013 toimunud esimese üldkoosolekul kinnitatud ning 01.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekul kinnitatud häälte arvuga. Seega olid 20.12.2013 ja 20.01.2013 toimunud koosoleku toimumise ajaks hääled määratud ning nende nö ümbermääramiseks kooskõlas PankrS § 82 lg 7 oleks pidanud esinema mõni uus asjaolu, mis häälte jaotust seniseks jätta ei oleks võimaldanud, mida aga ei ole esinenud ning millele hageja ei ole ka viidanud. b) Hageja poolt vaidlustatud XXXOÜ hääleõigus põhines tunnustatud nõuete nimekirjal Kostja pankrotimenetluses, millest nähtub, et XXXOÜ nõue oli juba 20.12.2013 toimunud üldkoosoleku toimumise ajaks tunnustatud. Kooskõlas PankrS § 82 lg-ga 6 on nõude kaitstuse korral võlausaldaja nõude suurus võrdeline tema nõude suurusega ning seda ei ole võimalik enam vaidlustada. Pankrotihalduri seisukoht

eeldada, et tegemist on võlausaldajaga, kellel on nõudeõigus. Vastasel juhul kaotaks see võlausaldaja igasuguse võimaluse vastavas menetlusetapis oma õigusi üldkoosolekul kaitsta. PankrS § 82 lg. 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. PankrS § 80 lg. 3 Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Kohus võttis järgmise kirjaliku seisukoha, millest tulenevalt on pankrotihaldur määratud hääled: Kohtu arvates ei ole pankrotimenetluse antud staadiumis võimalik enam PankS § 82 lg 4 alusel üldkoosolekul teisele võlausaldajale antud hääli DNB Pank esindajal vaidlustada. PankrS § 82 lg 1-4 mõtte ja ka kehtiva praktika kohaselt saab hääli vaidlustada üldjuhul esimesel üldkoosolekul, kui võlausaldajad kokku tulevad. Kui võlausaldaja ei kasuta oma õigust vaidlustada teise võlausaldajale antud hääli esimesel võimalusel (st. esimesel koosolekul, kus hääled on antud), siis ta minetab edaspidi selle õiguse. Seega XXX OÜ-le antud hääli (varasem XXX nõue I üldkoosolekul) DNB Pank esindaja enam vaidlustada ei saa. XXXOÜ nõue on suuruse osas summas 525 879,13 eurot ka kaitstud. Sellisel juhul tuleneb tema häälte arv PankrS § 82 lg 6-st ja ta häälte arv on võrdeline kaitstud nõude suurusega ning neid hääli enam vaidlustada ei saa. Pankrotihaldur leiab, et olukorras, kus kohtus on menetlemisel enamike võlausaldajate hagid nõuete tunnustamiseks, k.a. Hageja nõue, ei ole kohtul võimalik PankrS §-s 82 lg 4 sätestatu kohaselt talitada ning võlausaldajatele hääli määrata. Nimelt selgub iga võlausaldaja nõude suurus alles pärast nõude kaitsmist (XXXOÜ) või kohtuvaidluste lõppu (XXX OÜ) ning enne seda on üldkoosoleku jaoks häälte määramisel võimalik lähtuda ainult võlausaldajate poolt esitatud tõendatud nõuete suurusest. Halduril ei ole ka võimalik oodata pankrotimenetluses üldkoosolekute korraldamisega kuni võlausaldajate nõudeid puudutavate kohtuvaidluste lõpuni (mis võivad kesta aastaid), sest see ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ega seadusest tulenevate menetlustähtaegadega. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihaldur seisukohal, et enne kohtus peetavate nõuetevaidluste lõppu ei olegi võimalik võlausaldajatele teisiti hääli määrata, kui nende nõudeavaldustest tuleneb, mida pankrotihaldur ka kohtu nõusolekul Kostja pankrotimenetluses tegi. Kahjuks ei ole praeguses menetlusstaadiumis ka kohtul teistsugust valemit häälte määramiseks, millest tulenevalt oleks antud olukorras kohtuniku osalemine üldkoosolekul olnud sisutu. Ka määruse vormistamine häälte määramiseks ei oleks muutnud tulemust, sest kohtul puudub võimalus hetkel menetlemisel oleva XXX OÜ nõuete suurust hinnata. Lisaks toob pankrotihaldur välja, et olenemata XXX OÜ-le määratavate häälte arvust, ei muuda see võlausaldajate poolt 20.01.2014 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsust sisuliselt. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Harju Maakohtu 11.06.2013. a määrusega kuulutati välja XXX OÜ (pankrotis) pankrot. 20.01.2014. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond, lugeda väiksema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on väiksem kui 600 000 eurot ning suurema nõudega võlausaldajaks isikud, kelle nõue on suurem, kui 600 001 eurot. Võlausaldajate üldkoosolekul osutusid pankrotitoimkonna liikmeteks valituks Kaspar XXX, XXX ja XXX(tl 38).

Hageja leiab, et koosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, kuivõrd kohus ei ole määrusega lahendanud 20.12.2013. a üldkoosolekul tekkinud häälte vaidlust. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks XXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 20.01.2014. a üldkoosolekul tehtud otsused. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kostja vastuse kohaselt ei ole 20.01.2014. a. võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimisel ja otsuste tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda. Kohus on võtnud seisukoha häälte jaotumise vaidluses ning selle 06.01.2014. a haldurile e-kirjaga edastanud (tl 6, 157-158). Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 83 lõikes 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Kohtule on esitatud kohtunik Hannes Olevi kiri pankrotihaldurile, kus kohus on leidnud, et olukorras, kus nõuded on kaitstud ja ühe võlausaldaja nõue ka tunnustatud ei ole enam häälte vaidlustamine võimalik ning PankrS § 82 lg 6 tulenevalt on võlausaldaja häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega (tl 61). Võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et haldur on kohtu seisukoha üldkoosolekule teatavaks teinud ning määranud hääled arvestades kohtu seisukohta (tl 36). Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust asjaolu, et kohus ei lahendanud häälte vaidlust määrusega. Kohus pidas selles menetlusetapis häälte vaidlustamist perspektiivituks ning tunnustatud nõudega võlausaldajal olid hääled PankrS § 82 lg 6 tulenevalt. Kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p 2 mõtte kohaselt kohus ei pea perspektiivitud avaldusi menetlema, ei pidanud kohus vajalikuks ka määruse koostamist. Õige on halduri märkus selle kohta, et ka teistsuguse häälte määramise puhul ei oleks see muutnud võlausaldajate 20.01.2014. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid sisuliselt. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt on tunnustatud nõue üksnes XXXOÜ-l ning PankrS § 82 lg 6 alusel oleks haldur saanud määrata nõude eest summas 525 879,13 eurot 526 häält. XXXOÜ on hääletanud Kaspar XXX , XXX ja XXX toimkonna liikmeks valimise poolt (tl 38). Kuivõrd hageja hagiavalduses esitatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.