Hageja: XXX Ltd. (XXX, esindaja XXX (endine esindaja XXX) Kostja: XXX(XXX, XXX)
Kohtuistungi aeg, osalenud isikud
16.06.2014, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja esindaja T. Vologžanina, kostja XXX
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXX Ltd hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks OÜ-le XXX (likvideerimisel) 250 000 € ning jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
1.Hageja ja OÜ XXX vahel oli sõlmitud laenulepingud: XXXning XXX. Hageja kandis nende lepingute järgi laenusaajale üle 350 000 € ja 150 000 USD perioodil 01.10.200831.12.2009. Võlgnik ei ole hagejale tagastanud 100 000 € ja 150 000 €. Võlgnik pidi maksma võla tagasi märtsis 2013 (II kd lk 2), kuid likvideerimismenetluse teate
avaldamisega muutus laen koos intressidega sissenõutavaks.
2.Kostja otsustas ainuisikuliselt, et XXX OÜ annab XXXlaenu 100 000 € ning 150 000 USD (eelnevalt EEK-desse konventeeritud) ning kandis vastavad summad üle: 10.12.08 1 400 000 kr, 11.12.08 1 150 000 kr ja 28.12.2008 37 200 kr. Kostja oli 50% osalusega OÜ-s XXX ja samas ainuosanik ja ainujuhatuse liige OÜ-s XXX. Lastes kanda raha OÜ XXX kontolt XXX OÜ kontole, on kostja käitunud juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkudes, sest ei teinud midagi, et tagastada OÜ XXX poolt laenuks saadud raha OÜ-le XXX. Laen oli antud ilma, et oleks seatud mingeid tingimusi, tagatisi, tähtaegu. XXX OÜ ei maksnud mingeid intresse, XXX pole seda ka nõudnud. Sellise tehingu tegemine ei vasta korraliku ettevõtja hoolsuskohustusele. Kostja oli laenusaaja ja – andja ainuisikuline esindaja, esines huvide konflikt (TsÜS § 131 lg 1), kostja pidi saama tehingu tegemiseks osanike otsuse ja tagama XXX nõudeid XXX vastu. Huvide konflikti tõttu kostja seda ei teinud, sest laenusaajaks oli kostja enda äriühing, laenuandjaks oli aga ühing, milles osalusest 50% kuulus kostjale ja 50% kuulus XXX. Kui XXX sai 2009.a. alguses sellisest laenuandmisest teada ja nõudis laenu tagastamist, hakkas kostja venitama ja asus 2011. OÜ-d XXX ja XXX likvideerima. Kostja käitumine oli selline, et mitte tagastada XXX laenu. Tegemist oli kahjuliku tehinguga. Sellega tekitas kostja, olles huvide konfliktis, kahju hagejale kui võlausaldajale ja OÜ-le XXX. Kokku kandis kostja OÜ XXX kontolt 21.10.08-28.12.08 4149700 kr ehk 265214,17 €. XXX OÜ vastu nõudeid XXX OÜ esitada ei saa, sest XXX OÜ on registrist kustutatud.05.11.12. Mõlema äriühingu likvideerija oli XXX, kohus asendas 05.12.12 selle XXX. XXX tegutses sisuliselt XXXu juhtimise järgi. XXX oli teadlik OÜ XXX 2008.a. suurtest kahjudest: 31.12.09 oli see -533336 kr, ilma XXX saadud summadeta oleks see kahju veelgi suurem, kostja teadis, et XXX on sisuliselt pankrotiseisus. Kiri 19.12.2008, mille saatis XXX XXX OÜ-le, on võltsitud, kuna see on esitatud aasta pärast menetlust. Võltsitud on raamatupidamise eeskirjad, on absurd, et saadeti dokumente eesti keeles XXX, kes elas Venemaal.
3.Kahju on hagejal saamata jäänud raha laenulepingute järgi: 100000+150000 USD ehk 214 504 €. Laenulepingute järgi (p 3.6) järgi on intress 15% aastas laenult: intress kokku on 128 702,40€, kokku on põhivõlg ka intress 343206,40€, 4 aasta eest oleks intress 01.01.09-31.12.2012 128702,40€ (15%*4 aastat, 214504*60/100=128702,40). Hageja vähendas intresse ning võlg ja intress on kokku 250 000 €.
4.Hageja poolt 2008.a. OÜ-le XXX üle katud summad olid antud laenuks ja osa raha on oli kasutatud ära kokkuleppel OÜ-ga XXX ja hageja neid ei nõua, kuid summad, mille XXX OÜ tasus XXX-ile 100 000 € +150 000 USD, muutusid sissenõutavaks hageja poolt OÜle XXX likvideerimisavalduse esitamisest.
5.Lepingud on alla kirjutatud 13.03.08 ja tähtsust pole, et kas 01.10.08-31.12.2008 oli XXX hagejat õigustatud esindama või ei, 13.03.08 oli XXXõigus hagejat esindada ja vaidlusaluseid lepinguid sõlmima.
6.Kostja tegutses vastuolus TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1, 4. Äriregistrile esitatud OÜ XXX 2008.majandusaasta aruande järgi oli OÜ-l XXX nõuded ja ettemaksud 31.12.08 15 646 152 kr, sj muud nõuded ja antud laenud 15 398 627 kr, järgmises majandusaasta
aruandes neid polnud, kuid laen ei ole tagasi makstud hagejale ja XXX OÜ pole maksnud võlga OÜ-le XXX. Seega oli XXX varad viidud nn nulli, mis on pahatahtlik ja OÜ-le XXX kahju tekitamine.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ-le XXX (likvideerimisel) viimasele tekitatud kahju hüvitamiseks 250 000 eurot ja menetluskulud palub jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Hagejal ei ole nõuet OÜ XXX vastu 250 000 €. Laenulepingutele, mille alusel on raha väidetavalt OÜ-le XXX kantud 01.10.08-31.12.08, on alla kirjutanud hageja esindajana XXX(direktor), kuid registreerimistõendis on direktor XXX. Mingeid tõendeid pole, et XXXoleks ettevõtte direktor, laenulepingud ei ole ehtsad, on võltsitud.
10.Hageja ei ole tõendanud, et XXX OÜ oleks jätnud OÜ-le XXX raha tagastamata, nendevahelised tehingud olid seaduspärased, kehtivad, kasumlikud. OÜ XXX bilansi maht oli 31.12.2009 seisuga 39787 € ja seega polnud tal nõudeid teiste isikute vastu summas 100 000 € ja 150 000 USD või muus valuutas. Seega ei olnud OÜ-l XXX OÜ-le XXX tagastamata laenu 2008.a.
11.Kostja pole oma kohustusi rikkunud ega OÜ-le XXX kahju tekitanud. Kostja täitis oma kohustusi tavaliselt juhatuse liikmelt nõutava hoolega.
12.OÜ XXX majandusaasta aruanded on kinnitatud, koostatud hea raamatupidamistava kohaselt, märkusi selle kohta pole esitatud. 2010.a. oli omakapital negatiivne ja äriühing tuli lõpetada. Lõpetamise otsusesse oli kaasatud kõik osanikud, notar kontrollis seda. Oü XXX ja XXX OÜ vahelised tehingud on dokumenteeritud ja kinnitatud, majanduslikult põhjendatud, kasumlikud pooltele. Kostja tegi pangaülekandeid OÜ-s XXX, kuna pank oli väljastanud talle vastavad kasutajatunnused. Ülekannete teostamine ei tähenda juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmist. 03.03.08.-09.05.11 oli OÜ-l XXX teine juhatuse liige XXX, kes tegi igapäevaseid tehinguid äriühingu nimel ja mis olid igapäevase majandustegevusega kooskõlas, ka tema pidi üles näitama hoolsuskohustust, et hoida ära väidetavat kahju. Kostja pole ainuisikuliselt tehingute tegemise üle otsustanud. Äriühingu likvideerimine pole vahend kohustuste mittetäitmiseks. XXX OÜ likvideerimisteade avaldati AT-s 18.03.11 ja üksi võlausaldaja nõuet ei esitanud. OÜ XXX raamatupidamise sise-eeskirjade p 4.4 järgi pidas kreeditoride ja deebitoride arvestust XXX, tehes seda nõutava hoolega ja kui XXX’l oleks olnud kohustusi OÜ XXX ees, oleks ta ka OÜ XXX nimel sellise nõude ka esitanud. 2011.a. ei olnud osaühingute vahel pooleli mitte ühtegi majandustehingut, tehingud olid lõppenud ja kohustused täidetud. XXX OÜ likvideerimise tingis negatiivne omakapital ja kostja oli nõus tegema täiendavaid sissemakseid, millega polnud nõus teine osanik XXX. Ebaõige on, et majandusaasta aruanded on valed. OÜ XXX ja XXX kirjavahetusest nähtub, et 10.12.08 oli OÜ-l XXX kohtused OÜ XXX ees – 37 200 kr, 2008.a. oli kasum XXX , mingit kahju pole ettevõtte juhtumisel kostja teinud. XXX OÜ ja OÜ XXX vaheliste 2008.a toiminud tehingute ja likvideerimismenetluse
läbiviimiseni ja registrist kustutamise vahel jäi enam kui 2 aasta, mis oleks olnud piisav nõuete esitamiseks, kuid seda ei tehtud. XXX OÜ 2008.a aruande kohaselt oli omakapital plussis vaatamata kahjumile 554177 kr ja ettevõtte likviidsed varad ületasid 1,2 korda kohustusi, seega on alusetu on väide, et kahjum oleks olnud suurem, kui laenu poleks antud. Tegelikult vahendas OÜ XXX OÜ XXX laenusi, OÜ XXX majandustegevus seisnes laenude vahendamises.
13.Kostja pole dokumente võltsinud.
14.Hageja ei ole üritanud oma nõuet sisse nõuda võlgnikult, sj sundtäitmist võimaldavat täitedokumenti. Hageja on esitanud vaid nõudeavalduse likvideerimismenetluses.
15.Tõendamata on, et OÜ XXX oleks nõuet täitnud või seda tunnustanud ja et hageja oleks üritada täitemenetluses nõuet rahuldada võlgniku vara arvelt.
16.OÜ XXX sulges oma konto Danske Bank AS-s 29.12.2008 ja seega ei oma tähtust konto väljavõte alates 01.01.09. Likvideerija L. Müürsool ei ole ülevaadet OÜ XXX varadest, hageja ja OÜ XXX vaheline koostöö sihtfinantseerinute osas jätkus 2009-2011 samade lepingute alusel. Seega ei saanud 2008.a. tehtud tehingud kuidagi kahjustada XXX , muidu poleks hageja ja XXX koostöö jätkuda.
17.Hageja nõue tuli üllatuslikult, OÜ XXX vastu oli nõue vaid OÜ-l XXXja selle nõude võttis kostja üle, tegutsedes äriühingu huvides. Hageja nõue võis tekkida pärast 2009.a. kuna 2009.a. majandusaasta aruandes neid pole. Ajavahemikul 11.01.2010-01.03.11 on XXX kandnud raha üle Tai ettevõttele XXXLtd-le laenulepingu alusel 20 08-0112-1 959 000 USD (695000€), mis on tagastamata, seega on tal nõue välismaise äriühingu vastu, et olla tegutsev. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks nõudeõigus üle läinud ja kui oleks käinud, siis kuulunuks need nõuded tasaarvestamisele: nõudeõiguse summas 695000€ üleminekuga on kaetud hageja laenulepingutest tulenev võlg ja intressid XXX OÜ vastu.
18.Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Vaidlustamata asjaolud: •
•
•
XXX Ltd. (hageja) ja OÜ XXX vahel on sõlmitud laenulepingud: XXXning XXX, laenulepingutes ei ole määratud laenu ja intresside tagasimaksmise tähtaega, lepingute järgi oli saadud laenult intress aastas 15% Hageja kandis OÜ-le XXX üle 350 000 € ja 150 000 USD järgmiselt: lepingu XXXjärgi 21.10.08 300 000 € ja 10.12.2008 50 000 € ning lepingu XXX järgi 10.12.2008 summas 150 000 USD (I kd lk 5), laen on kokku 214504 € ja intress oleks 128702,40 eurot (hageja on piiranud intresse 35496 €-ga, sest nõue kokku on 250 000 €) OÜ XXX ei ole maksnud hagejale märgitud laenusummasid ega intressi tagasi.
• •
• • • • • •
OÜ XXX on likvideerimisel Kostja XXX oli 21.10.08.-10.12.2008 (kui laen OÜ-le XXX anti) OÜ XXX 50% ulatuses osanik ja juhatuse liige, teine osanik 50 %ulatuses oli XXX, kes oli samuti juhatuse liige (registriandmed) OÜ XXX kandis 10.12.08 1 400 000 kr, 11.12.08 1 150 000 kr ja 28.12.2008 37 200 kr üle XXX OÜ-le Kostja oli XXX OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ajal kui OÜ XXX kandis eelviidatud summad XXX OÜ kontole Raha ülekanded tegi XXX, kellel olid selleks vajalikud kasutajatunnused OÜ XXX on registrist kustutatud OÜ XXX likvideerimise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 13.08.2012 (I lk 18) Hageja esitas oma nõudeavalduse summas 217000 € OÜ XXX likvideerimismenetluses (I kd lk 29), suurendas seda hiljema intressidega 250 000 eurole
20.TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed ja § 37 lg 1 järgi vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, solidaarselt juriidilise isiku ees. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele ning lg 2 alusel võib kahju hüvitamist lg 1 alusel nõude juriidilisel isikule ka tema võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku arvalt. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ning lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hagejal on võlasuhe OÜ-ga XXX mitte OÜ-ga XXX, saab vaadelda seda, kas kostja on OÜ XXX juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi OÜ XXX ees TsÜS § 37 lg 1, 2 ja ÄS § 187 lg 1, 2 järgi ja kas see on põhjustanud äriühingule kahju ja kas hagejal on kahju seetõttu, et ta ei saa oma nõuet rahuldada võlgniku arvel. Selle tõttu ei oma tähtust hageja väited, kas kostja rikkus oma kohustusi OÜ XXX ees.
Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja kui juhatuse liikme vastutuse eelduseks olevad asjaolud on tõendatud. Kõigepealt vaatleb kohus kahju tekkimist hagejale.
21.Vaidlus puudub selles, et hageja antud laenud OÜ-le XXX ei ole raha tagasimaksmisega rahuldatud. Hageja on esitanud oma nõude laenu ja intresside tagastamiseks vaidlusaluste laenulepingute järgi OÜ XXX likvideerimismenetluses. Hageja poolt kohtule esitatud likvideerija XXX12.03.2013 vastusest (I kd lk 28) nähtub, et hageja on esitanud nõudeavalduse 10.12.2012 lepingutest nr 2008-0313-1 ja 2008-313-2 summas 217 000 € ning 07.01.2013 e-kirjaga on nõuet suurendanud intresside võrra 250 000 € -ni ning et OÜl XXX /likvideerimisel/ puudub likvideerijale teadolev vara. Seega on hageja tõendanud
eelmärgitud tõenditega, et ta on võlgniku suhtes soovinud oma nõuet nõudeavaldust esitades maksma panna ning nõudnud kohustuse täitmist. Samas on kostja tuginenud ka likvideerija vastusele ning vastusest nähtuvalt ei ole likvideerija esitanud selliseid andmeid, millest saaks järeldada, et hageja nõuet on tunnistanud. Samas nähtub tema vastusest, et likvideerijale ei ole teada OÜ –le XXX kuuluv vara. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostjaga, et likvideerija vastusega pole tõendatud, et hageja nõuet oleks tunnistatud ning et OÜ-l XXX poleks vara, mille arvalt nõuet võiks rahuldada. Kostja taotluse alusel tõendite kogumise korras likvideerijalt saadud OÜ XXX pangakonto XXXXXXXXXXXXX väljavõttest perioodi kohta 01.01.08-02.01.2013 nähtub, et ajavahemikul 11.01.2010- 01.03.2011 on OÜ XXX kandnud raha üle XXXLtd kokku 959 600 USD ehk ca 695 000 € ja selgistuste kohaselt on raha üle kantud laenulepingute alusel. Mõlema konto väljavõttest (konto nr XXXXXXXXXXXXX ja nr EE24330033280834000, III kd lk 11-23) ei nähtu, et need summad oleksid OÜ-le XXX tagastatud. Kostja esitatud Tai Kuningriigi Kaubandusministeeriumi juures Asuva Ettevõtluse Arendamise osakonna andmebaasist nähtuvalt (III lk 95), on XXXLtd tegutsev äriühing. Mingeid tõendeid, et XXXLtd laenatud raha oleks tagastatud OÜ-le XXX või kellelegi teisele, või et hageja oleks märgitud nõude XXXLtd. vastu omandanud, ei ole esitatud. Seega nõustub kohus kostjaga, et eelviidatud pangkontodest nähtuvalt ja XXXLtd laenatud raha ca 659 000 €, mis on tagastamata, on selline nõue, raha, mida saab pidada OÜ XXX varaks TsÜS § 66 (vara on isikule kuulvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisti) järgi. Asjaolu, et kostja või endine likvideerija XXX on märkinud mingil hetkel seda, et võib olla puudub OÜ-l XXX vara, ei tähenda tegelikult sellise vara puudumist ja selle vara puudumine pole menetluses leidnud tõendamist. Arvestades eeltoodud vara suurust, on see oluliselt suurem kui hageja laenulepingutest tulenev nõue OÜ XXX vastu 250 000 € ning hageja kahju hüvitamise nõue 250 000 € kostja vastu ning võimaldab rahuldada hagejal oma nõuet põhivõlgniku vastu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väide, et ta ei saa oma nõuet rahuldada põhivõlgniku suhtes, on kostja poolt ümber lükatud, ja selle tõttu ei ole hagejal seni saamata jäänud tagastamata laenu ja intresside näol kokku 250 000 € tekkinud kahju. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähtsust, milline on XXX OÜ majandusaasta tulemid ja kohus tema majandusaasta aruannetele hinnangut ei anna, aga samuti ei ole tähendust OÜ XXX ühe osaniku ja juhatuse liikme XXXi arvamusel 14.03.2013 (I kd lk 25) sellest, et tema arvates pole OÜ-l XXX vara. Kuna kahju tekkimine hagejale ei ole tõendatud, tuleb hagi jätta kohtu arvates juba ainuüksi seetõttu XXX vastu rahuldamata.
Järgnevalt vaatleb kohus, kas kostja on kohustusi rikkunud ja OÜ-le XXX kahju tekitanud. Kostja kohustuse rikkumiseks peab hageja seda, et OÜ XXX laenas ilma igasuguste tingimusteta ja tagatisteta raha XXX OÜ-le, ja et OÜ XXXpole seda tagasi maksnud ning kostja pole midagi ette võtnud selle summa tagasisaamiseks, tegutsedes konfliktsituatsioonis.
22.TsÜS § ÄS § 181 lg 1 järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see
on kantud äriregistrisse. Sama seaduse § 181 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
23.Registriandmeist ei nähtu, et XXX oleks olnud OÜ XXX esindamiseks mingeid piiranguid (I kd lk 22) ajal, kui OÜ XXX andis OÜ-le XXX laenu, samuti ei nähtu esindusõiguse piiranguid XXX OÜ registriandmeist (I kd lk 19-23). Seda, et piirangud tuleneksid põhikirjast või muudest osanike otsusest, ei ole hageja väitnud. Seega võis kostja OÜ XXX esindada laenu andmisel XXX OÜ-le ÄS § 181 lg 1, lg 2 järgi. OÜ XXX majandusaasta aruannetest 2008, 2009 nähtub, et tema põhitegevusalaks on finantsteenuste osutamine. Seega on laenu saamine, andmine kui finantsteenus OÜ XXX igapäevane majandustegevus ning kostjal kui OÜ XXX juhatuse liikmel oli õigus laenulepinguid sõlmida, laenu anda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kui XXX andis OÜ-le XXX laenu 10.12.2008-28.12.2008 1 400 000 kr, 1 150 000 kr ja 37 200 kr, siis oli tegemist tehingutega, mis jäid OÜ XXX igapäevase majandustegevuse raamidesse. Kostja taotluse alusel kogutud tõendist, so OÜ XXX pangkontode XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest (III lk 19-23) nähtuvalt on perioodil 01.01.2008-02.01.2013 ja 01.01.08-05.02.2013 OÜ XXX saanud raha laenuks ja laenanud raha välja, sj XXX OÜ-le ning muid olulisi rahalisi tehinguid nendel perioodidel ei nähtu (näiteks XXX 15,70 kr dets 2008, lk 13, III kd, mõned pangateenustasud, konventeerimised). Seega on kostja tõendanud viidatud pangkontode väljavõtetega, et OÜ XXX majandustegevuseks oligi laenud vahendamine ja see on nähtav ka tema majandusaasta aruandeist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laenu andmine OÜ XXX poolt OÜ-le XXX ei väljunud OÜ XXX igapäevase majandustegevuse raamest, oli sellega kooskõlas ja vastab ÄS § 181 lg 1, 2, 4 ja kuna hageja pole tõendanud, et selliste laenude andmiseks pidanuks olema osanike otsused või see oleks vastuolus põhikirjaga. Seetõttu ei ole selline laenuandmine vaadeldav kostja poolse kohustuse rikkumisena. Et XXX OÜ jättis oma väidetava kohustuse OÜ XXX ees täitmata ja väidetavalt laenu tagastamata, ei ole aga samastav kuidagi OÜ XXX juhatuse liikme XXX poolse kohustuse rikkumisena. Seetõttu ei oma tähtsust ka kas XXX OÜ tagastas OÜ-le XXX laenu või ei. Hageja on viidanud küll TsÜS § 131 lg 1 II lausele. TsÜS § 131 lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist OÜ XXX poolt laenu andmisega XXX ega sellega, et OÜ XXX oleks asunud laenulepingut tühistama TsÜS § 131 lg 1 järgi. Nii on hageja vastavad väited asjakohatud. Mis puudutab hageja väiteid, et laen oli antud OÜ-le XXX ilma igasuguste lepinguliste tingimusteta (tähtaeg määramata, tagatisteta, intressideta), siis see ei tähenda, et laenu andmine oleks kahjustanud kuidagi OÜ XXX vara. VÕS § 396 tulenevalt ei pea laenuleping olem tähtajaline ega kirjalik ning selles ei pea määratlema intresside suurust (intress võib olla seaduslikus suuruses, mida pole ka vajalik lepingus määratleda) ning seadusest ei tulene kohustust laenulepingut
teatud viisil tagada. Hageja ei ole väitnud ja tõendanud, et sellised nõudmised tuleneksid OÜ XXX mingist sisedokumendist või põhikirjast. Seega on asjakohatu hageja väide, et XXX pole nõudnud OÜ-lt XXX intresside tasumist.
24.Kostja taotluse alusel tõendite kogumise korras likvideerijalt saadud OÜ XXX pangakonto XXXXXXXXXXXXX väljavõttest (III lk 19-25) perioodi 01.01.2008-02.01.2013 kohta nähtub, et hageja ja OÜ XXX koostöö jätkus 2009-2011 (pärast hagis etteheidetavat laenu andmist XXX OÜ-le), kuna hageja andis pidevalt OÜ-le XXX raha (28.07.09 55000 kr, 07.08.09 55000 kr jne kuni märts 2011 99 000 /valuuta märkimata/), sj on XXX samal ajal raha teistele äriühingutele laenanud. Seda, et hageja oleks lepingute p 4.1 järgi OÜ-le XXX antud raha selle mittesihtotstarbelise kasutamise tõttu üles öelnud OÜ-le XXX, ei ole hageja väitnud. Seega ei ole usutav, et kui OÜ XXX andis XXX OÜ-le laenu ja kandis tollele üle 10.12.08 1 400 000 kr, 11.12.08 1 150 000 kr ja 28.12.2008 37 200 kr, siis oleks tegemist oleks olnud sihipäratu laenuga, mis oleks saanud kuidagi kahjustada XXX OÜ-d.
25.Eeltoodud asjaolusid hinnates (laenu andmine oli XXX OÜ igapäevane majandustegevus, XXX oli õigus OÜ XXX nimel laenulepinguid sõlmida ja laenu andmist korraldada, sj OÜle XXX, hageja ei ole käsitlenud laenu andmist OÜ-le XXX kui mittesihtotstarbelist laenuna, sest pole lepinguid sellel alusel üles öelnud, laenuleping võib olla suuline, tähtajatu, tagatiseta, intresse määramata), leiab kohus, et XXX OÜ poolt XXX OÜ-le raha laenamine ja ülekandmine (10.12.08 1 400 000 kr, 11.12.08 1 150 000 kr ja 28.12.2008 37 200 kr), ei kahjustanud XXX OÜ tegevust või varalist seisu ning laenu andmine XXX OÜle ei ole kostja kui juhatuse liikme poolt tema hoolsuskohustuse rikkumine TsÜS § 37 lg 1, ÄS § 187 lg 1, 2 järgi.
26.Mis puudutab hageja väidet, et kostja alustas ärihingute likvideerimist, selleks, et nn varad nulli viia ja tekitada sellega kahju, siis kohus sellega ei nõustu, sest äriühingu likvideerimise eesmärk on sätestatud TsÜS § 41 ning käesoleval juhul ei ole hageja väitnud, et XXX oleks olnud likvideerija ja neid kohustusi rikkunud. Eeltoodu tõttu ei tähenda XXX kiri XXX 07.03.11 (I lk 115), milles ta märgib, et tänase päeva seisuga on kõik ettevõtted null viidud ja XXX suhtes võiks teha eraldi kokkuleppega, hagis väidetud OÜ XXX juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Mis puudutab hageja väiteid, et usutavad (absurdsed) pole kirjad , mis on saadetud XXX ning et eesti keeles talle kirjade kirjutamine on tagajärjetu, kuna XXX elas Venemaal, siis need on asjakohatud, sest XXX oli OÜ XXX juhatuse liige, kelle esindusõigus polnud piiratud ning oli Eestis tegutseva äriühingu 50% ulatuses osanik, millega kaasnes kohustus ja teadmine sellest, et äriühingu asjaajamine võib toimuda eesti keeles. Ka hageja väited sellest, et raamatupidamiseeskirjad on võltsitud, on otsitud ega oma vaidluse seisukohalt üldse mingit tähtsust. Mingeid tõendeid, et majandusaasta aruanne ja sinna juurdekuuluv bilanss ja selle dokumendid ei vasta raamatupidamisseadusele, mistõttu on OÜ XXX majandusaasta aruanne vale, ei ole esitatud. Lisaks pole sellel ka tähtsust, kuna kohus tuvastas, et XXX on nõudeid, mille arvalt on võimalik hagejal oma nõudeid rahuldada ja tõendatud pole vastupidist.
27.Kuna tõendamata on, et hagejal on tekkinud kahju, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ja põhjustanud hageja võlgnikule OÜ XXX kahju TsÜS § 37 lg 1, ÄS § 187 lg 1, 2 siis jääb hageja hagi rahuldamata.
28.Kuna hagi jääb ülaltoodud motiividel rahuldamata, ei oma tähtsust kostja väited sellest, kas XXX oli õigus allkirjastada laenulepinguid XXX Ltd. ja OÜ XXX vahel ja seetõttu puudub vajadus anda sisulist hinnangut hageja esitatud tõenditele (I kd lk 124-138). Samuti puudub vajadus anda hinnangut kostja esitatud AS XXX faksiraportile OÜ XXX kohta, aga ka hageja esitatud tõenditele, mis puudutad OÜ XXX, XXX OÜ-le likvideerijate nimetamist ja vahetamist (III lk 43-51 kostja esitatud OÜ XXX raamatupidamise siseeeskirjadele, teatele XXX ja äriregistrile tehtud avaldusele likvideerijate kohta, kostja diplomile (I 147-160), aga ka kostja poolt kohtule esitatud tema ja OÜ XXX ning OÜ XXX vahelisele kohustuste ülesvõtmise lepingule ja maksekorraldusele (III lk 90-94).
Menetluskulude jaotus, asja hind
29.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. Asja hind on 250 000 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule koos tõenditega hiljemalt 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.