Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2012 võla tasumise kokkuleppe MG-32038 (konstitutiivne võlatunnistus), mille alusel kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 717, 57 eurot ning pidi tasuma iga kuu 1. kuupäevaks hagejale 60 eurot. Kostja rikkus võla tagastamise kokkulepet, kuna jättis osamaksed tasumata. Tulenevalt kokkuleppest MG-32038 leppisid pooled kokku, et vaidluste lahendamiseks pöördutakse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja. Maakohtu määrus Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna leidis, et hagi ei allu Harju Maakohtule. Kohtule esitatud konstitutiivsest võlatunnistusest nähtub, et pooled on lähtudes TsMS §-st 71 kokku leppinud, et vaidluste lahendamiseks pöördutakse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja. Maakohtu hinnangul ei ole võlatunnistuses sisalduv kohtualluvuse kokkulepe kooskõlas Eesti seadustega ning on TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine, kuna praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega (TsMS § 104 lg 1). Maakohtu hinnangul ei välista kohtualluvuse kokkuleppe tühisust praeguses asjas ka TsMS § 104 lg 3 p 2. Selle sätte kohaselt peab kohtualluvuse kokkulepe selle kehtimiseks olema sõlmitud just selles sättes nimetatud juhuks. Konstitutiivse võlatunnistuse kohaselt lahendatakse vaidlused Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Seega ei ole kohtualluvuse kokkulepe sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus kohtuasja nr 3-2-1-123-12 punktis 10. Maakohus märkis, et TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi ning kostja elukohariigiks on rahvastikuregistri andmete kohaselt alates 2006. aastast Soome Vabariik. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja viimase aasta jooksul saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Samas, Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-13-30676 edastatud menetlusdokumendid on kostja 25.02.2014 vastu võtnud, kusjuures väljastusteatest nähtuvalt on kostja elukohaks XXXXXXXXXXXXXX XX XXX, XX-XXXXX XXXXXXX, XXXXXXX. Kohus asus seisukohale, et eeltoodust tulenevalt saab üheselt väita, et kostja elukoht ei ole Eestis. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on rikkunud Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000 määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) art 59 lg-t 2, kui jättis, kontrollides, kas kostja elukoht on Soomes, kohaldamata Soome õiguse. Ka Euroopa Kohus on otsuses C-327/10 selgitanud, et esmalt peab kohus kontrollima Brüssel I määruse art 59 lg 2 järgi riigisisest õigust kohaldades, kas kostja alaline elukoht on selle liikmesriigi territooriumil. Kui kohus jõuab järeldusele, et kostja alaline elukoht ei asu liikmesriigi territooriumil, siis peab ta kontrollima, kas kostja alaline elukoht asub mõnes teises liikmesriigis, milleks kohus kohaldab Brüssel I määruse art 59 lg 2 kohaselt selle teise liikmesriigi seadusi. Lisaks Brüssel I määruse art 26 lg 1 kohaselt, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. Seega pidanuks maakohus hagi menetlusse võtma ning alles juhul, kui selgunuks, et kostja ei soovi menetluses osaleda, saanuks maakohus jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Sellist lähenemist kinnitab ka TsMS § 105.

Hageja hinnangul on Harju Maakohus ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 3 annab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida ka kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, tuleks üldjuhul küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukohta enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas 15.04.2014 kirjaga läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu 10.03.2014 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda ringkonnakohus määruse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Maakohus ei rikkunud seadust, kui leidis, et hageja esitatud hagi ei allu Harju Maakohtule, sest tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p-st 1 on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe tühine. Kohus on seejuures hinnanud ja analüüsinud kõiki teadaolevaid asjaolusid ning põhjendanud, miks ta vastava järelduse tegi. Nõustuda ei saa kaebuse väidetega, nagu poleks kostja tegelik elukoht teada, mistõttu tuleks kohaldada TsMS § 79 lg-t 2. Toimiku materjalist nähtuvalt asub kostja elukoht alates 2006. aastast Soome Vabariigis. Asjaolu, et menetlusdokumente ei saadud kostjale kätte toimetada ei Eesti ega Soome aadressil, ei tõenda tema viimase elukoha asumist Eestis. Maakohus ei lähtunud üksnes rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kohtule oli teada, et teises tsiviilasjas kostjale menetlusdokumendid antud kätte just sellel aadressil, mis on kantud registrisse. Tuvastamaks, et hagi ei allu Harju Maakohtule, ei pidanud kohus hagi esmalt menetlusse võtma ning alles seejärel, kui kostja kohtusse ei ilmu (ei soovi menetluses osaleda), jätma hagi läbi vaatamata (kaebuses märgitud TsMS § 423 lg 1 p 13 ei reguleeri kohtualluvust, vaid pädevust). Ka TsMS § 105 ei pane kohtule sellist kohustust, vaid annab teatud võimaluse. Praegusel juhul oli maakohtule enne hagi menetlusse võtmist selge, et hagi ei allu temale. Asjaolu, et kohus ei küsinud eelnevalt kostja seisukohta, ei võimalda teha kaebuses soovitud järeldust.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.