Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Esimese astme kohtu määrus 07.07.2014 määrusega jättis Harju Maakohus hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 000 eurot menetlusse võtmata. Kohus leidis tuginedes TsMS § 371 lg 2 p-le 2, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, s.o mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist saada. Hageja esitas hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise väljamõistmisega põhjusel, et hageja hinnangul on kostja elektrikaablite paigaldusega rikkunud tee ja sellega on hagejale tekkinud moraalne kahju summas 300 000 eurot. Maakohus leidis, et hageja hagis esiletoodud asjaoludel tuleb hinnata hageja nõuet perspektiivituks. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla esmalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. See võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt (lepinguväliselt) tekitatud kahju hüvitamist, st esitada delikti üldkoosseisul põhineva nõude. Selle nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Maakohtu hinnangul on hageja nõue talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks õiguslikult põhjendamatu selle tõttu, et seadus piirab lepinguväliselt tekitatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise võimalusi, sätestades ammendavalt juhtumid, millal tuleb mittevaraline kahju hüvitada. Seadus ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamist asja kahjustamise korral. Erandina võib omandi rikkumine tuua kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohutuse, kui on täidetud VÕS § 134 lg 4 toodud eeldused. Eriline huvi on eelkõige asjaga seonduv mälestusväärtus. Praegusel juhul ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kohus selgitas, et määrus ei piira hageja õigust esitada nõue varalise kahju hüvitamiseks. Määruskaebus 16.07.2014 esitatud määruskaebuses juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et oma hagis nõudis ta mitte ainult kompensatsiooni moraalse kahju eest, vaid esikohal oli uue tee ehitamine Eesti Energia AS-i poolt. Hageja leiab, et kuna juurdesõidutee tema talule on kaablipaigaldusega rikutud, nõuab ta Eesti Energia AS-ilt uue juurdesõidutee ehitamist. Hageja hinnangul oleks Eesti Energia AS pidanud tööde lõppedes taastama endise olukorra, mida aga pole suudetud teha, sest paiga looduslik tasakaal on rikutud. See on hageja arvamuse kohaselt loogiline, kuigi seadused, mille järgi tuleks endine olukord taastada, on salastatud ja kolmandatele isikutele neid ei avaldata, mis seab hageja ebasoodsasse olukorda ja hageja ei saa enda eest seista. Seoses tee rikkumisega on seatud ohtu hageja, tema lapse ja vara heaolu, kuna vihmasel ajal ei saa päästeteenistus enam sinna ligi sõita. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.07.2014 määrus tuleb jätta muutmata, kuid arvestades maakohtu poolt kõigi hagiavalduse nõuete käsitlemata jätmist, tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduse käsitlemata nõude osas seisukoha võtmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Selles osas ei ole hageja ka määruskaebuses vastuväiteid esitanud ja vastavas osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus jätta muutmata. Küll aga on maakohus jätnud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähelepanuta selles sisalduva hageja nõude uue tee ehitamiseks, millele on hageja juhtinud tähelepanu ka määruskaebuses. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on elektrikaabli paigaldusele eelneva olukorra taastamata jätmisel rikutud hageja õigusi, mistõttu tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja nimetatud nõude osas. Kuivõrd hagiavaldusest ei selgu kõik hageja nõude kvalifitseerimiseks vajalikud asjaolud, tuleb maakohtul paluda hagejal nõuet täpsustada osas, milles see on vajalik nõude menetlemise otsustamiseks. Eeltoodut arvestades tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduses sisalduva uue tee ehitamise nõude osas seisukoha võtmiseks.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.