Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Ele Liiv, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-34663

Tsiviilasi

KÜ Kiivitaja hagi KK vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lihtmenetluses tehtud 18.06.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kiivitaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KÜ Kiivitaja (RK 80057528), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja KK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Taivo Saks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta KÜ Kiivitaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tagastada apellatsioonkaebus esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. KÜ Kiivitaja menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutud kautsjon 337, 16 eurot arvata riigituludesse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud Harju Maakohus jättis 18.06.2014 otsusega rahuldamata KÜ Kiivitaja hagi KK vastu võla väljamõistmiseks. 08.08.2014 esitas KÜ Kiivitaja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohus 18.06.2014 otsuse peale. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt võttis KÜ Kiivitaja volitatud esindaja Vassili Kosteitšuk vastu Harju Maakohtu 18.06.2014 otsuse, kuid otsust KÜ Kiivitaja juhatusele ei edastanud, vaid sõitis Ukrainasse puhkusele. KÜ Kiivitaja juhatus ning ka Vassili Kosteitšuki tuttavad ei ole saanud temaga kuni käesoleva apellatsioonkaebuse esitamise päevani kontakti ega tea tema tegelikku asukohta, millest tulenevalt KÜ Kiivitaja juhatus võttis tagasi/ lõpetas 31.07.2014 Vassili Kosteitšuki volikirja KÜ Kiivitaja esindamiseks kohtus seoses usalduse kaotusega. 28.07.2014 esitas Vladimir Merkušev taotluse e-toimiku keskkonnas tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ja edaspidiseks toimetamiseks. Materjalidega tutvudes selgus, et arvestades kohtuotsuses nimetatud edasikaebamise 30 päevast tähtaega, on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ületatud. KÜ Kiivitaja volitatud esindaja tõttu puudus hagejal võimalus esitada apellatsioonkaebus tähtajaliselt. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et KÜ Kiivitaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Asjas puudub vaidlus, et KÜ Kiivitaja lasi mööda apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. KÜ Kiivitaja volitatud esindaja Vassili Kosteitšuk kinnitas Harju Maakohtu 18.06.2014 otsuse kättesaamist 19.06.2014 (IV kd. tl. 24). Seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 21.07.2014, kuid hageja esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakuhtule alles 08.08.2014. Samuti nähtub toimikust, et Vassili Kosteitšuki volitus lõpetati/võeti tagasi alles 31.07.2014, mil apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli juba lõppenud. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellant mõjuvat põhjust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks esile toonud. Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 kohaselt eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hageja enda lepingulise esindaja käitumise tõttu, ei saa pidada kolleegiumi arvates mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Tulenevalt TsMS § 217 lõikest 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kui lepinguline esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. KÜ Kiivitaja tasus 08.08.2014 menetlustähtaja ennistamise kautsjoni 337, 16 eurot. Vastavalt TsMS § 149 lõikele 5 arvatakse kautsjon menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata KÜ Kiivitaja taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus käesoleva määruse jõustumisel apellandile tagastada.