Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-15014 Kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, aruanne „13“maist 2014.a. võlgniku A R majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, A R, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.maist 2014.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, tasuks 540.00 eurot (viissada nelikümmend eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa mõista välja A RJeweLex Advokaadibüroo OÜ (konto nr XXX) kasuks. Määrata ajutise halduri, vandeadvokaat Hillar Villersi kulutuste katteks 24.00 eurot (kakskümmend neli eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa mõista välja A R Advokaadibüroo OÜ (konto nr XXX) kasuks. Kuna võlgnikul A R puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, siis PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, ajutise halduri tasu ning kulutuste katteks hüvitamisele riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti), milline summa maksta välja Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXX Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“.

ametlikus

väljaandes

„Ametlikud

Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Saata ärakiri käesolevast määrusest võlgnikule, A R, aga samuti saata käesolev määrus täitmiseks Viru Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pankrotihaldurile vandeadvokaat Hillar Villersile ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste keskusele.

2-14-15014 Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord:

Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Alexander Romanov esitas kohtusse pankrotiavalduse A R kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 7 222.24 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas A R kohtule ka avalduse tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on A R maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. A R pankrotiavalduse kohaselt tekkisid A R võlad selle tõttu, et A R kaotas korteri seoses hüpoteegi realiseerimisega võlausaldaja poolt. Töökoha kaotas A R 2005.a ning tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension. A R kinnitas avalduses, et kohustuste võtmise ajal olid A R sissetulekud piisavad. Palus avalduse rahuldada. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, poolt kohtule esitatud A R majandusliku olukorra aruande „13“maist 2014.a. kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele. Ajutise halduri kogutud andmetel on seisuga 02.05.2014.a. võlgnikul järgnevad pangakontod: XXX kontojääk seisuga 02.05.2014.a. oli 0,00 EUR (konto arestitud 11.04.2014.a. ajutise halduri taotlusel, eelnevalt arestitud kohtutäiturite poolt); XXX, kontojääk seisuga 27.04.2014.a. oli 0,00 EUR (konto arestitud 11.04.2014.a. ajutise halduri taotlusel, eelnevalt arestitud kohtutäiturite poolt). XXX ja XXX, mõlema kontojääk seisuga 28.04.2014.a. oli 0,00 EUR (kontod arestitud 11.04.2014.a. ajutise halduri taotlusel, eelnevalt arestitud kohtutäiturite poolt). Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 13.05.2014.a. 0,00 eurot. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr.XXX, konto saldo on 11.04.2014.a. seisuga 264,369 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Pensionikeskuse elektroonilise andmebaasi (www.pensionikeskus.ee) andmetel oli osakute puhasväärtus 12.04.2014.a. seisuga 282,42 EUR.

2-14-15014 Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. EVK andmetel võlgnikul teisi väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallas asju ei ole. Maanteeameti andmetel võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on teatanud, et tal puuduvad sissetulekud (va pankrotiavalduses nimetatud töövõimetuspension 140,00 eurot) ja ta on töötu. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgniku varaline seis pankrotimenetluse seisukohast olulisel määral 2014 aprilli-maikuu jooksul muutunud. Arvestades, et TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt riiklikele pensionitele sissenõuet pöörata ei saa ning TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 palga alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgnik on töötu, elab munitsipaalkorteris ja tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension 140,00 eurot. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab A R vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR. Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused. Võlgnikul teadaolevalt krediidiasutustega kehtivaid laenulepinguid ja käenduslepinguid ei ole. 16.04.2014.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlgu (saldo on 0,00 EUR). MTA andmetel on kohtutäituri arestinõudeid summas 7 921,60 EUR. Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): 1) nr 169/2012/717 06.05.2012 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET IDA PREFEKTUUR, 28.00, Terje Tšapis; 2) nr 169/2009/1975 11.08.2009, IDA POLITSEIPREFEKTUURI NARVA POLITSEIOSAKOND, 19.17, Terje Tšapis; 3) nr 169/2007/1166 30.10.2007, PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR PÕHJA POLITSEIOSAKOND, 38.35, Terje Tšapis; 4) nr 169/2007/782 16.10.2007, PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR PÕHJA POLITSEIOSAKOND, 38.35, Terje Tšapis; 5) nr 167/2011/47 05.01.2011, IDA PREFEKTUUR, 90.37, Krista Järvet; 6) nr 167/2010/2800 17.12.2010, IDA PREFEKTUUR, 76.69, Krista Järvet; 7) nr 167/2010/2790 16.12.2010, IDA PREFEKTUUR, 19.17, Krista Järvet; 8) nr 140/2012/1886 04.12.2012, RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS, 417.17, Kairi Laiõun; 9) nr 066/2010/898 17.05.2010, KAGU INVEST AS, 6,249.55, Andrei Krek; 10) nr 008/2008/11904 17.12.2008, PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR, 38.35, Mati Kadak; 11) nr 008/2008/10793 30.10.2008 PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR, 49.85, Mati Kadak; 12) nr 008/2008/8302 24.07.2008, PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR, 26.84, Mati Kadak; 13) nr 008/2008/8293 24.07.2008, PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR, 115.04, Mati Kadak; 14) nr 008/2008/1848 07.02.2008, TALLINNA TRANSPORDIAMET, 15.34, Mati Kadak. Kokku 7 222,24 EUR. Pooleliolevad kohtuvaidlused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Kokkuvõtteks on ajutise haldur välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 7 222,24 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, täituritasude, vms. arvelt. Ajutine haldur on seisukohal, et välja on selgitatud võlgniku kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2). Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku

2-14-15014 tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ja ei ole seoses alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku ajutine töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente, võlgniku vara realiseerimise aega ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2008 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur asus seisukohale, et PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul vara puudub, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Eeltoodu alusel ajutine haldur palub: - kuulutada välja A R (XXX) pankrot; - määrata A R (XXX) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.

VÕLGNIKU

VÄITED

KOHTUISTUNGIL

NING

AJUTISE

PANKROTIHALDURI

SEISUKOHT

Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Hillar Villers, jäi kohtuistungil oma ettekande juurde. Raha

võlgnikul ei ole. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Vara ei ole. 140 eurot moodustab võlgniku pension. A. R elab munitsipaalkorteris. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab A. R vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 eurot. Ajutise halduri aruandes p. 4.2 on märgitud võlgniku teadaolevad kohustused. Tänaseks võlg on suurenenud. Võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Peamine võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on see, et ta on töötu, alalise sissetuleku puudumine. Võlgnik ei ole suhteline täitma kohustusi võlgade maksmiseks. Palju kohustusi on riigi ees. Kui võlgniku käitumine ja distsipliin oleks parem, siis seda ei oleks. Võlgnik on pankrotis. Palun välja kuulutada pankrot. Annan nõusoleku pankrotihalduri määramiseks. Maikuus 2014.a oli tehtud pankrotihalduri tasutaotlus. Võlgnik, A R, palus kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldamist ja A R väljakuulutamist. A R avaldas kohtuistungil, et ta on nõus ajutise halduri tasuga. Palus kuulutada välja oma pankroti. Võlgade kustutamiseks lubas A R, et otsib tööd ja soovib kõik kiiremini tasuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-15014 Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. A R pankrotiavaldusega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik A R soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna A R on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 13 lg 1 ja lg 2, võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, A R, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks töö ja korteri kaotamise laenukohustuste tõttu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse võlgadest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, aruandega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et A R on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku ajutine töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et võlgniku, A R, pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Hillar Villersi, taotlused on põhjendatud ja kuulvad rahuldamisele. Kohus luges tuvastatuks, et füüsilisest isikust võlgniku, A R, pankrotiavaldus A R pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 7 222.24 eurot, tuleb rahuldada. Kohus pidas vajalikuks jätta kehtima Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega „10“aprillist 2014.a., füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, A R, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus määras kuulutada välja PankrS §171 lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, A R XXX pankrot „22“augustil 2014.a. kell 16.00, kuna: 1) A R suhtes esines PankrS §29 lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) A R on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) A R suhtes ei esine PankrS §171 lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek „16“septembril 2014.a., algusega kell 10.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas. Nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku A R pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond, e-post: XXX). Kohus pidas vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, aruanne „13“maist 2014.a. võlgniku A R majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, A R, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.maist 2014.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Samuti avaldada pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

2-14-15014 alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES PankrS §23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS §23 lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Kohus pidas vajalikuks määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, tasuks 540.00 eurot (viissada nelikümmend eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa mõista välja A R JeweLex Advokaadibüroo OÜ (konto nr XXX) kasuks. Samuti määrata ajutise halduri, vandeadvokaat Hillar Villersi kulutuste katteks 24.00 eurot (kakskümmend neli eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa mõista välja A R Advokaadibüroo OÜ (konto nr XXX) kasuks. Kohus luges tõendatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta, aga samuti arvestades võlgniku A R majandusliku olukorda ning asjaolu, et A R puudub vara, siis pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Hillar Villersi, ajutise halduri tasu ning kulutuste katteks hüvitamisele riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti), milline summa maksta välja Advokaadibüroo OÜ kontole nr XXX PankrS §23 lg.4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS §65 lg.11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS §31 lg.7 ja lg.8 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud

2-14-15014 täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.