1.Lõpetada XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu.
2.Pankrotimenetluses tunnustatud, kuid rahuldamata nõuded: Rahuldamata Võlgniku Jrk Tunnustatud nõude nõude suurus vastuväide nr Võlausaldaja suurus eurodes eurodes nõudele Eesti Vabariik (Riigi Võlgnik ei
1.Tugiteenuste Keskuse 878,52 878,52 esitanud nõudele kaudu) vastuväidet Pärnu kohtutäitur Kersti Võlgnik ei
6.Võlgnik ei Eesti Vabariik (Maksu- ja 348,35 348,35 esitanud nõudele Tolliameti kaudu) vastuväidet
1 (7)
Kokku
Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväidet XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu põhjus. Vabastada XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726). Algatada XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada XXX(X, isikukood XXX, elukoht XXX) täitma usaldusisiku kohustusi. Avaldada teated pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile. 2619,53
9.Määrata pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) tasu suuruseks 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot.
10.Välja mõista XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks pankrotihalduri tasu 864 (kaheksasada kuuskümmend neli) eurot.
11.Rahuldada pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726) menetlusabi taotlus ja anda XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) menetlusabi pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot hüvitamiseks.
12.Hüvitada osaühingule XXX(registrikood XXX) pankrotihalduri tasust 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) antud menetlusabi arvel riigi vahenditest ning kanda hüvitatav summa osaühingu XXX(registrikood 11008111) pangakontole nr XXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja menetluse lõpetamise avaldusele vastavalt pankrotiseaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite esitanud võlausaldaja. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse kulude kohta tehtud osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohtumääruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse § 171 lõikele 1. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). 2 (7)
I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 19.11.2013 määrusega kuulutati välja XXX(võlgnik) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo (haldur). Haldur esitas 15.04.2014 taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus tegi 10.05.2014 haldurile ettepaneku esitada kohtule jaotusettepanek kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 03.06.2014. 01.07.2014 kinnitas haldur, et jääb 15.04.2014 lõpparuandes esitatud taotluse juurde.
2.15.04.2014 aruande kohaselt ei jätku võlgniku varast pankrotimenetluses vajalike väljamaksete tegemiseks edasiste massikohustustes ja pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel puudus võlgniku arvelduskontodel raha. 15.04.2014 seisuga on pankrotivarasse laekunud 239,07 eurot. Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid tulenevalt vara välistamisest ja tagasivõitmisest, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole makstud elatist. Ajutise halduri tasu ja kulutused on kaetud 202 euro ulatuses pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu 864 eurot on pankrotivarast tasumata. Pankrotihalduri tasu saab katta 36,91 euro ulatuses pankrotivara arvelt. Võlgniku pankrotimenetluses ei tunnustatud pandiõigusi, mistõttu puuduvad laekumised pandiesemet müügist. Võlgnikul puuduvad 15.04.2014 seisuga muud teadaolevad varad ja nõudeõigused. Pankrotimenetluses on puudunud võimalus teha võlausaldajatele jaotiste alusel väljamakseid. Kuue võlusaldaja nõuded on tunnustatud kokku summas 2619,53 eurot. Võlgnik nõutele vastuväiteid esitanud ei ole. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid ega osalenud nõude tunnustamisega seotud kohtuvaidlustes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Haldur ei vaidle vastu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele, kuid leiab, et võlgnikul on võimalik kohustused täita ka tõenäoliselt tööle asudes ilma, et selleks oleks vaja algatada kohustustest vabastamise menetlus (II kd, tl-d 26-35, 73).
3.Võlgnik esitas 19.08.2013 kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks (I kd, tl 1). Võlausaldajate üldkoosolek on teinud ettepaneku nimetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlgniku usaldusisikuks XXX(II kd, tl 39). XXX andis oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks (II kd, tl-d 43-44). II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur koostas ja esitas kohtule aruande, millest nähtuvalt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. Aruande kohaselt pankrotivara puudub. Kohus tuvastab halduri aruande põhjal, et pankrotivara puudub, Seetõttu ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur tegi kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur on teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks. Asjast huvitatud isikutel oli võimalik kuni 26.05.2014 tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu 3 (7)
deposiiti raha ei tasutud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 158 lg-des 5 ja 6 märgitud menetluse lõpetamise piirangud. Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.
5.PankrS § 158 lg 4 sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmine toimus 05.03.2014 (II kd, tl-d 36-40). Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid II järgus kokku summas 2619,53 eurot. Võlgnik ei esitanud vastuväidet ühegi tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajatel on raha saamata, sest puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, nõuete rahuldamata osa suurus ja võlgniku vastuväited nõuetele on märgitud alljärgnevas tabelis: Võlgniku Rahuldamata vastuväide nõude suurus Jrk Tunnustatud nõude nõudele eurodes nr Võlausaldaja suurus eurodes Eesti Vabariik (Riigi Võlgnik ei
1.Tugiteenuste Keskuse 878,52 878,52 esitanud nõudele kaudu) vastuväidet Pärnu kohtutäitur Kersti Võlgnik ei
2.Kaljula (isikukood 202,79 202,79 esitanud nõudele 45603204210) vastuväidet Pärnu kohtutäitur Eha Võlgnik ei
3.Nikker (isikukood 61,59 61,59 esitanud nõudele 45808214226) vastuväidet Võlgnik ei Eesti Vabariik (Politsei- ja
6.Võlgnik ei Eesti Vabariik (Maksu- ja 348,35 348,35 esitanud nõudele Tolliameti kaudu) vastuväidet Kokku Võlgnik ei 2619,53 esitanud nõudele vastuväidet Kohus märgib vastavalt PankrS § 158 lg-le 4 eelnimetatud andmed nõuete kohta kohtumääruse resolutsiooni. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 163 lg 4 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Nähtuvalt aruandest ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Aruande kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes, milleks on eelkõige võlgniku poolne ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja riskide hindamine, s.h sissetulekute puudumisest tekkinud võimetus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et maksejõuetust ei toonud kaasa kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seega on pankrotihalduri arvamuse kohaselt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. 4 (7)
7.PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu. Füüsilisest isikust võlgnikul puuduvad takistused tegeleda tulutoova tegevusega, et täita pankrotimenetlusest tulenevad raha tasumise kohustused. Puuduvad alused võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluse kulude kandmisest. Kohus jätab pankrotimenetluse kulude võlgniku kanda.
8.PankrS § 65 lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks üheksa tundi ning palub määrata halduri tasuks 864 eurot. Pankrotimenetluse jooksul on haldur ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud protokollid, kontrollinud nõudeid, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud jaotusettepaneku ja raugemise aruande. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata halduri tasuks 864 eurot. Halduri tunnitasu jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on põhjendatud ja määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 864 eurot. Kohus mõistab pankrotihalduri tasu 864 eurot välja võlgnikult. Vastavalt PankrS § 193 lg-le 4 ei lisa kohus halduri tasule käibemaksu.
9.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Haldur esitas kohtule menetlusabi taotluse. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulusid ette ei tasunud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse ja määrab võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Kohus annab menetlusabi halduri tasu 397 eurot hüvitamiseks. Vastavalt PankrS § 193 lg-le 4 ei lisa kohus menetlusabina antud summale käibemaksu.
10.PankrS § 169 sätestab: „Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas peatükis sätestatud alustel ja korras.“ Võlgnik esitas 21.08.2013 avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega. 5 (7)
Võlausaldajate 05.03.2014 üldkoosolek tegi PankrS §-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepaneku määrata võlgniku usaldusisikuks XXX, kes andis selleks vastava nõusoleku. PankrS § 71 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõike 2 punktides 2-5 nimetatud aluseid menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on 26.01.2010 süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 386 lg-s 1 nimetatud kuriteos. Eeltoodust tulenevalt esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud alus menetluse algatamata jätmiseks. Kohus kaalub, kas aluse esinemine välistab käesoleval juhul menetluse algatamise. Maksualane kuritegu ei too kohtu hinnangul vältimatult kaasa seda, et teo toime pannud isik kaotab pöördumatult õiguse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlgniku vastu ei ole esitatud nõuet maksualase kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või maksunõuet vastutusotsuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei too võlgniku kohustustest vabastamine kaasa võlgniku vabanemist kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest või maksu tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on PankrS § 171 lg 2 p 1 eesmärk välistada olukord, kus võlgnik tekitab oma õigusvastase käitumisega enda alalise maksevõimetuse ja pankrotimenetluse lõppemise järel vabaneb õigusvastase käitumisega tekitatud kohustuste täitmisest kohustustest vabastamise menetluse läbi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta menetluse algatamine PankrS § 171 lg 2 p 1 eesmärki, sest kohustustest vabastamine ei too kaasa maksualase kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise või maksunõude tasumise kohustustest vabanemist. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral on suurem tõenäosus pankrotimenetluses esitatud nõuete täitmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine välistab selle, et kõik tunnustatud nõuetega võlausaldajad pööravad oma nõuded samaaegselt täitmisele, mis ilmselt välistaks kõigi nõuete tervikuna täitmise. Kohustustest vabastamise menetluse kestust arvestades on aga tõenäoline, et võlausaldajate kohustused täidetakse osade kaupa kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab XXX täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja 6 (7)
maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.