Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-38366
Tsiviilasi
XXX(XXX) pankrotimenetluse järelevalve
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu, kohustusest vabastamise avalduse lahendamine
võlgniku
Menetlusosalised ja nende esindajad Pankrotivõlgnik
XXX(pankrotis, isikukood XXX, aadress XXX)
Pankrotihaldur
Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726, aadress Roseni 7, 10111 Tallinn, elektronpost [email protected])
Usaldusisik
XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1 (7)
Kokku
Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväidet XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu põhjus. Vabastada XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726). Algatada XXX(pankrotis) (XXX, isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada XXX(X, isikukood XXX, elukoht XXX) täitma usaldusisiku kohustusi. Avaldada teated pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule ning edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile. 2619,53
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
I.
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
deposiiti raha ei tasutud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 158 lg-des 5 ja 6 märgitud menetluse lõpetamise piirangud. Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.
Võlausaldajate 05.03.2014 üldkoosolek tegi PankrS §-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepaneku määrata võlgniku usaldusisikuks XXX, kes andis selleks vastava nõusoleku. PankrS § 71 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid PankrS §-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõike 2 punktides 2-5 nimetatud aluseid menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on 26.01.2010 süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 386 lg-s 1 nimetatud kuriteos. Eeltoodust tulenevalt esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud alus menetluse algatamata jätmiseks. Kohus kaalub, kas aluse esinemine välistab käesoleval juhul menetluse algatamise. Maksualane kuritegu ei too kohtu hinnangul vältimatult kaasa seda, et teo toime pannud isik kaotab pöördumatult õiguse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Võlgniku vastu ei ole esitatud nõuet maksualase kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või maksunõuet vastutusotsuse alusel. Eeltoodust tulenevalt ei too võlgniku kohustustest vabastamine kaasa võlgniku vabanemist kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest või maksu tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on PankrS § 171 lg 2 p 1 eesmärk välistada olukord, kus võlgnik tekitab oma õigusvastase käitumisega enda alalise maksevõimetuse ja pankrotimenetluse lõppemise järel vabaneb õigusvastase käitumisega tekitatud kohustuste täitmisest kohustustest vabastamise menetluse läbi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta menetluse algatamine PankrS § 171 lg 2 p 1 eesmärki, sest kohustustest vabastamine ei too kaasa maksualase kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise või maksunõude tasumise kohustustest vabanemist. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral on suurem tõenäosus pankrotimenetluses esitatud nõuete täitmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine välistab selle, et kõik tunnustatud nõuetega võlausaldajad pööravad oma nõuded samaaegselt täitmisele, mis ilmselt välistaks kõigi nõuete tervikuna täitmise. Kohustustest vabastamise menetluse kestust arvestades on aga tõenäoline, et võlausaldajate kohustused täidetakse osade kaupa kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab XXX täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja 6 (7)
maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta. PankrS § 173 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.