14. mai 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-38366
Tsiviilasi
T R ( R ) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik
T R (isikukood XXX , aadress XXX, elektronpost XXX)
Usaldusisik
Ü L (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)
Võlausaldajad
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340, aadress Lõkke tn 4, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja Tuuliki Lorvi (elektronpost [email protected]) Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, registrikood 70008747, aadress Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn, elektronpost [email protected]) Lepinguline esindaja Tiina Prunn Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress Lõõtsa tn 8a, 15176 Tallinn) Lepinguline esindaja Mikk Kangro (elektronpost [email protected]) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed M A ja Ü M Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula (elektronpost [email protected]) Pärnu kohtutäitur Eha Nikker (elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340) taotlus keelduda vabastamast T R (isikukood XXX ) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist.
2.Keelduda T R ( R , isikukood XXX ) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
3.Lõpetada T R ( R , isikukood XXX ) kohustustest vabastamise menetlus. 1 (6)
4.Vabastada Ü L (isikukood XXX) usaldusisiku kohustustest.
5.Avaldada teade T R ( R , isikukood XXX ) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 19.11.2013 määrusega kuulutati välja T R (võlgnik) pankrot. Harju Maakohtu 21.08.2014 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati Ü L (usaldusisik) täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus 09.12.2015 määrusega nõudis võlgnikult ja usaldusisikult teavet (sh võlgniku töö- või teenistuskoht või muu tulutoov tegevus (nt ettevõtlus) ning amet või tegevusala, alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest saadud tulu suurus ning omandatud vara, millises ulatuses on usaldusisikule üle antud töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu arvel rahuldatud võlausaldajate nõudeid). Võlgnik ega usaldusisik ei esitanud kohtule nõutud teavet. Kohus pidas asjas 09.06.2017 kohtuistungi, kuhu võlgnik ja usaldusisik kohale ei ilmunud. Kohus selgitas 30.10.2018 elektronkirjas kohustusi kohustustest vabastamises menetluses ja nõudis võlgniku aruandeid perioodi 2014.a kuni 2018.a kohta. Võlgnik vastas 27.11.2018, et pole võimalik ettenähtud ajal kohtule dokumente saata. Võlgnik ega usaldusisik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule nõutud aruandeid. Sealhulgas pole esitatud aruannetes nõutud kõikide pangakontode väljavõtteid, tõendeid töösuhte koha (töölepingud) või töökohtadele kandideerimiste kohta (elektronkirjad, tööportaalidest väljavõtted vms), muid tõendeid.
2.06.05.2019 esitasid võlgnik ja usaldusisik taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks koos põhjendustega. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud kirjalike seisukohtade esitamisega. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 06.05.2019 seisukoha, milles avaldas, et puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveamet kaudu) esitas 06.05.2019 seisukoha, milles avaldas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) leidis 06.05.2019 seisukohas, et põhjendatud on jätta võlgnik kohustustest vabastamata või pikendada kohustusest vabastamise menetluse tähtaega. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 21.08.2014 ning sellest möödub viis aastat 21.08.2019. 06.05.2019 esitasid võlgnik ja usaldusisik taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks.
2 (6)
Ennetähtaegne võlgniku kohustustest vabastamine on pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 11 reguleeritud olukord, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Tegemist on taotlusega, mida võlgnik esitada ei saa. Seejuures võlgniku avaldatust nähtub, et kohustustest vabastamise kestel ligikaudu viie aasta jooksul ei ole võlausaldajatele võlgu tagasi makstud. Kohtu hinnangul ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegseks vabastamiseks. Võlausaldajate nõudeid tuleb rahuldada arvestatavas ulatuses ehk võimalikult suures ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) taotles 06.05.2019 võlgniku kohustustest vabastamata jätmist või pikendada kohustusest vabastamise menetluse tähtaega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (PankrS § 175 lg 51). Kohus lahendab käesolevaga võlausaldaja taotluse otsustada võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine enne viie aasta möödumist.
4.PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Võlgnik ja usaldusisik esitasid kirjalikud seisukohad. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud kirjalike seisukohtade esitamisega.
5.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
5.1.06.05.2019 esitasid võlgnik ja usaldusisik taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseks. Võlgnik avaldas, et on alates 2014 tegelenud võimaluste kohaselt tulutoova tegevuse või selle otsimisega. Kuna Eestis ei olnud halvenenud terviseseisundi tõttu võimalik sobivat tööd leida, läks võlgnik elama XXX, kust leidis mõned juhutööd, kuid vahepealsel ajal elatus sealsetest sotsiaaltoetustest. Võlgnik on töövõimetuspensionär, mistõttu ei ole ta suuteline erialasel tööl töötama ning seetõttu oli tal ka keeruline püsivat tööd leida. Hetkel elab võlgnik XXX, kus ta on õpilasena kantud G kooli nimekirja ja omab S õpilase staatust. Võlgniku sissetulekuks on S poolt makstav töövõimetuspension summas 189 eurot, mida on käesoleva ajani üle kantud võlgniku ema arvelduskontole, kuna võlgnikul Eesti arvelduskonto puudub. S laekuvatest sotsiaaltoetustest kulub enamus võlgniku perekonna ülalpidamisele (naine G R , kasulapsed K J , K J , A J ). Võlgnik muid sissetulekuid ei oma. Peretoetused laekuvad otse laste ema G R arvelduskontole. Perioodil 2014-2019 ei ole võlausaldajatele toimunud tagasimakseid, kuna sissetulekud on võlgnikul selleks puudunud või jäänud alla elatusmiinimumi. Usaldusisik on oma kohustusi üritanud parima äranägemise järgi teostada, kuid puudulike teadmiste tõttu ei õnnestunud usaldusisikul oma kohustusi vastavalt nõutule täita. 3 (6)
Sellegipoolest leiab usaldusisik, et võlgnik on oma kohustusi täitnud. Võlgnik on täitnud kohustused ning pole rikkunud võlausaldajate huve. Võlgniku senised sissetulekud on jäänud alla riiklikult kehtestatud elatusmiinimumi. Samuti pole võlgniku süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
5.2.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) on seisukohal, et võlgniku vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat, kelle nõuded on täies ulatuses rahuldamata. Lisaks on võlgniku suhtes 2015.a algatatud uus kriminaalasi, millega võlgnik pani end teadlikult raskesse majanduslikku olukorda ning mille tõttu võib võlausaldaja eeldada kohustuste mittetäitmist ka lähitulevikus. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustust anda teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ehk rikkunud kohustusi. Võlgnik on toonud andmete mitteesitamise ettekäändeks S elamise, mistõttu ei saa ta andmeid kohtule edastada. See rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kuna võlgnik ei ole esitanud nõutud teavet, kuigi kohus on võlgnikule selleks korduvalt andnud tähtaegu, viitab see võlgniku soovile mitte täita võlausaldajate kohustusi ning huvipuudusele käesoleva menetluse läbiviimise suhtes. Selliselt ei vähene võlausaldajate nõuded ning see kahjustab võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Menetluse eesmärgiks on muuhulgas võlgniku „kasvatamine“, vältimaks tulevikus ebamõistlikke krediidiotsuseid, mis võivad viia uue maksejõuetuseni.
5.3.PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud töökoha otsimiseks. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada või tööd otsida. Võlgnik on toonud esile, et on töövõimetuspensionär, mistõttu ei ole ta suuteline erialasel tööl töötama ning seetõttu oli tal ka keeruline püsivat tööd leida. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ja võlgnikul oleksid sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama. Kohus leiab, et võlgniku väited töö leidmise takistuste kohta ei ole asjakohased, kuna võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et võlgnik oleks otsinud töökohta ning tööandja oleks võlgnikust tulenevatel asjaoludel võlgnikule tööd pakkumast keeldunud. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudnud menetluse kestel aruandeid koos tõenditega. Kohtule ei ole esitanud ühtegi tõendit (sh selle kohta, et võlgnik käib koolis ja osaleb õppetöös). Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnik eestkostja ja võlgnikul puuduvad alaealised ülalpeetavad. Võlgniku pahatahtlikkust võlausaldaja nõuete rahuldamisel näitab ka asjaolu, et tehtud ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
6.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 4 (6)
6.1.Kohus nõudis 09.12.2015 määrusega võlgnikult ja usaldusisikult teavet (sh võlgniku töö- või teenistuskoht või muu tulutoov tegevus (nt ettevõtlus) ning amet või tegevusala, alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest saadud tulu suurus ning omandatud vara, millises ulatuses on usaldusisikule üle antud töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu arvel rahuldatud võlausaldajate nõudeid). Võlgnik ega usaldusisik ei esitanud kohtule nõutud teavet. Kohus pidas asjas 09.06.2017 kohtuistungi, kuhu võlgnik ja usaldusisik kohale ei ilmunud. Kohus selgitas 30.10.2018 elektronkirjas kohustusi kohustustest vabastamises menetluses ja nõudis võlgniku aruandeid perioodi 2014 kuni 2018 kohta. Võlgnik vastas 27.11.2018, et pole võimalik ettenähtud ajal kohtule dokumente saata. Võlgnik ega usaldusisik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule nõutud aruandeid. Sealhulgas pole esitatud aruannetes nõutud kõikide pangakontode väljavõtteid, tõendeid töösuhte koha (töölepingud) või töökohtadele kandideerimiste kohta (elektronkirjad, tööportaalidest väljavõtted vms), muid tõendeid.
6.2.Kohtu hinnangul võlgnik rikkus kohtu nõuete täitmata jätmisel ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Mittetäieliku aruande ja tõendite esitamata jätmine kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks.
7.Kuivõrd PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes andmata teave oma tegevuse kohta. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid ja tal puudub huvi oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise osas. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
8.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Antud juhul võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
5 (6)
Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Põhjendatud pole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus rahuldab võlausaldaja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) taotluse keelduda vabastamast võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist (PankrS § 175 lg 5). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetab menetluse.
9.Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus ei vabastanud võlgniku kohustustest. Seetõttu saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.