2-13-61537/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule hagi MR (kostja) vastu võla 144,35 euro ja viivise 144,35 euro saamiseks. 02.06.2014 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kohus kohustas hagejat põhistama hageja esindaja esindusõiguse, kuna kohtule esitatud hagiavalduse on allkirjastanud hageja lepingulise esindajana PlusPlus Inkasso OÜ (registrikood 12058513) nimel Tarvo Ilves. Äriregistri andmete kohaselt on PlusPlus Inkasso OÜ seaduslikuks esindajaks (juhatuse liikmeks) Karl Mitt. Hagiavaldusele on lisatud volikiri, millega hageja volitab Tarvo Ilvest esindama hagejat maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses, I ja vajadusel II astme kohtus, täitemenetluses ja pankrotimenetluses ning tegema volitaja nimel kõiki toiminguid seoses eelloetletud ülesannetega; volikiri on antud tähtajatult ja edasivolitamise õiguseta. Kohus leidis, et hagiavaldusele ei ole lisatud volikirja, millest nähtuks nii PlusPlus Inkasso OÜ kui PlusPlus Inkasso OÜ nimel esindaja Tarvo Ilvese esindusõigus. Hageja esindaja sai määruse kätte 02.06.2014 AET-is. Määruses selgitas kohus hagejale, et tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast, kui hageja ei kõrvalda avalduses sisalduvaid puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks saabus 07.06.2014. 03.06.2014 esitas hageja esindaja kohtule 27.05.2013 dateeringuga volikirja, mille kohaselt hageja volitas PlusPlus Inkasso OÜ juristi Tarvo Ilvest esindama volitajat maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses, I ja vajadusel II astme kohtus, täitemenetluses ja pankrotimenetluses ning tegema volitaja nimel kõiki toiminguid seoses eelloetletud ülesannetega; volikiri on antud tähtajatult ja edasivolitamise õiguseta, volikiri on digiallkirjastatud 03.06.2014. Esimese astme kohtu määrus 11.06.2014 määrusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega hagejale ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg-tele 1 ja 2 ning § 371 lg-le 12, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 217 lg 4 järgi kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Juriidilise isiku lepinguline esindaja saab oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul juhatuse liikmelt. TsÜS § 120 lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav. Kohus leidis, et 02.06.2014 määruses toodud puudused on jäetud kõrvaldamata – volikirja (volikirju), millest nähtuks nii PlusPlus Inkasso OÜ kui PlusPlus Inkasso OÜ nimel esindaja Tarvo Ilvese esindusõigus, kohtule puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul ei ole esitatud. Kohus on hagejat hoiatanud, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hageja esitatud avalduse koos lisadega hagejale. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Määruskaebus 25.06.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 11.06.2014 määruse ja ennistada tsiviilasja menetluse ja tagastada määruskaebuse rahuldamisel vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv vastavalt maksekorralduses märgitud andmetele. Hageja ei nõustu maakohtu väitega, et hageja esindaja ei ole esitanud hagiavalduse lisana esindusõigust tõendavat dokumenti. TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks olla kohtus muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava hariduse. Samuti sedastab TsMS § 222 esindaja õiguse esindatava nimel teha menetluses kõiki toiminguid, juhul kui see õigus ei ole piiratud TsÜS 120 lg 2 ja TsMS §-s 223 sätestatult. Antud juhul esitas hageja lepinguline esindaja kohtule volikirja, millega hageja volitas teda teostama toiminguid volikirjas näidatud ulatuses. Kohtule tekitas küsimust üksnes asjaolu, kuidas on seotud Tarvo Ilves PlusPlus Inkasso OÜ-ga. Nimetatud asjaolu aga ei saa omada tsiviilõiguslikult muud tähendust, kui menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, sest tsiviilasjas saab menetluspoole esindajaks olla üksnes füüsiline isik, mitte äriühing. Antud asjaolu kinnitab ka TsMS § 218, sest sisuliselt ei saa õigusteadmisi omandada juriidiline isik PlusPlus Inkasso OÜ, vaid Tarvo Ilves, kes füüsiliselt hagejat menetluses esindab. 03.06.2014 hageja seadusliku esindaja Karl Mitti poolt täiendavalt allkirjastatud volikiri kinnitas taaskordselt, et Tarvo Ilvesel oli volikirjast tulenev esindusõigus. PlusPlus Inkasso OÜ volikiri menetluses oleks olnud vajalik vaid juhul, kui menetluses oleks pooleks olnud PlusPlus Inkasso OÜ. 03.06.2014 täiendava volikirja edastamisega kõrvaldas hageja lepinguline esindaja puuduse esindusõiguse tõendamise osas. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse ringkonnakohtule edastamise kirjas on maakohus selgitanud, et kuna hagiavalduse 09.05.2014 esitamise ajal PlusPlus Inkasso OÜ-l hageja nimel hagiavalduse esitamiseks esindusõigus puudus ja mida ei saanud kõrvaldatuks lugeda ka 03.06.2014 hageja nimel juhatuse liikme Karl Mitti poolt Tarvo Ilvesele antud volikirjaga, sest kohtule ei esitatud kohtupoolse esindusõiguse kontrollimise käigus lisaks hageja otsust hageja esindajana esinenud PlusPlus Inkasso OÜ poolt 09.05.2014 tehtud menetlusõigusliku toimingu tagantjärele heakskiitmise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.06.2014 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata Harju Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu järeldused hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kontrollimisel on ekslikud. Ringkonnakohus selgitab, et volituse andmine on ühepoolne tehing, milleks on vajalik üksnes esindatava tahteavaldus, millest tuleneb esindatava tahe anda esindajaks nimetatud isikule õigus teha menetlustoiminguid esindatava nimel. Hagiavaldusele lisatud volikirjas (tl 60), mis on hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud 27.05.2013, on hageja andnud volituse enda esindamiseks jurist Tarvo Ilvesele, kes on hageja nimel 09.05.2014 esitanud ja allkirjastanud hagiavalduse. Asjaolu, et hagiavalduses on hageja esindajaks märgitud ka juriidiline isik PlusPlus Inkasso OÜ, kus Tarvo Ilves juristina töötab, ei tähenda vastupidiselt maakohtu käsitlusele, et hagiavalduse esitamisel esines hageja esindajana PlusPlus Inkasso OÜ, kes pidanuks omakorda andma volituse enda esindamiseks Tarvo Ilvesele. Tomikus olevatest materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse hageja nimel esitanud Tarvo Ilves. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu hageja poolt õigesti märgitule, mille kohaselt saab menetlusosalise lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, mitte juriidiline isik. Kuivõrd nii hagiavaldusele lisatud 27.05.2013 volikirja ja haridust tõendava dokumendi koopiaga kui ka 03.06.2014 esitatud volikirjaga on tõendatud hageja nimel hagiavalduse esitanud Tarvo Ilvese esindusõigus, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 1 p-i 12 alusel ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada määruskaebuses sisalduv hageja taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25 eurot tuleb hagejale tagastada, kandes selle PlusPlus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.