Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. august 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-16277
Tsiviilasi
XXXA/S (Eesti filiaali kaudu) hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1898,17 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja XXXA/S (Eesti filiaali kaudu) (filiaali registrikood
esindajad
11299485, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn) hageja esindaja Eero Link kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXXA/S (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 06.06.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. 25.06.2013 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.01.2013 Harjumaal Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee ristmikul liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse põhjustas sõidukit Ford Focus (reg nr XXX) juhtinud kostja, kes ei veendunud möödasõidu ohutuses ja riivas vastassuunas liikunud Kia Ceed’i (reg nr XXX) ja pärisuunas liikunud Honda CR-V’d (reg nr XXX). Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja juhtimisõigus peatunud. Sõiduki Ford valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu õigus esitada tagasinõue, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõiduki juhtimise õigus oli peatunud. Hageja hüvitas sõiduki Kia omanikule tekitatud kahju summas 1676,17 eurot ning väljastas sõiduki Honda remondiks garantiikirja summas 1127,42 eurot. Sõiduki Honda remont on teostamata. Hageja nõuab kostjalt sõiduki Kia remondikulude hüvitamist summas 1676,17 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt kahjukäsitluskulude hüvitamist summas 168 eurot. Kahjukäsitluskulu on 6 % kahju kogusuurusest summas 2803,59 eurot (1676,17 eurot + 1127,42 eurot). Kahjukäsitluskulule lisandub XXX OÜ poolt teostatud tagasinõude esitamise kulu 54 eurot. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 1898,17 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli juhtimisõigus, lõppenud oli üksnes juhiloa kehtivus. Asjaolu, et kostja liikles ilma kehtiva juhiloata, ei mõjutanud kuidagi liiklusõnnetuse toimumist. Formaalse rikkumise (s.o kehtiva juhiloa puudumise) ja toimunud liiklusõnnetuse vahel ei ole põhjuslikku seost. Ei ole tõendatud, et teostatud remonttööd olid vajalikud just liiklusõnnetuse tagajärjel saadud kahjustuste parandamiseks. Arvestades, kuidas liiklusõnnetus toimus, ei ole hageja poolt väidetud kahjustuste tekkimine võimalik. Hageja ei ole tõendanud sõiduki Kia kahjustuste ulatust. Remonttööd oleks saanud teha odavamalt. Kahjukäsitluskulu ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks tema õigus esitada LkindlS § 48 lg 2 p 4 alusel tagasinõuet kostja vastu.
Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 16.01.2013 toimus Harjumaal Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas sõidukit Ford Focus (reg nr XXX) juhtinud kostja, kes ei veendunud möödasõidu ohutuses ja riivas vastassuunas liikunud Kia Ceed’i (reg nr XXX) ja pärisuunas liikunud Honda CR-V’d (reg nr XXX). Seega rikkus kostja liiklusseaduse (LS) § 51 lg 3 p 3 sätestatud, mille kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Kindluspoliisi andmebaasi väljatrükist nähtub, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt (t lk 24). Kostja juhiloa koopiast selgub, et juhiluba kehtis kuni 07.11.2012 (t lk 25). LS § 124 lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Seega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja juhtimisõigus peatunud. LkindlS § 48 lg 2 p 4 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-10 p 12 leidnud, et selle sätte mõttes on omanik või valdaja isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu, st lepingupool. Järelikult saab selle sätte järgi esitada tagasinõude üksnes lepingupoole vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LkindlS § 5 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kaasomandis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaasomanikest. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli kindlustuslepingu pool. Kindlustuspoliisi andmebaasi väljatrükist ilmneb, et sõiduki Ford omanikuks oli XXX(t lk 24). Sama nähtub ka sõiduki Ford tehnilisest passist (t lk 25). Seega järeldub eelnimetatud tõenditest, et kindlustusvõtjaks (kindluslepingu pooleks) oli XXX, mitte kostja. Kuna LkindlS § 48 lg 2 p 4 alusel saab kindlustusandja esitada tagasinõude üksnes kindlustuslepingu poole vastu, ning esitatud tõendite põhjal kostja kindlustuslepingu pooleks ei ole, siis ei saa hageja kostja vastu tagasinõuet esitada. Seega ei saa hageja nõuda ka kahjukäsitluskulude ja tagasinõude esitamise kulude hüvitamist. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Arvestades, et hagi jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, siis puudub kohtul vajadus võtta seisukohta poolte muude väidete suhtes.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.