15.august 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-68305
Tsiviilasi
S. V. hagi OÜ T. A. 1999,08 euro (31 278,81 krooni) nõudes
Hagi hind
1999,08 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S. V. , registrikood xxxxxxxx , asukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Lepinguline esindaja: K. E. , postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx E-post: Kostja: OÜ T. A. , registrikood xxxxxxxx, asukoht, xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja: juhatuse liige M. O. E-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. V. hagi OÜ T. A. .
2.Välja mõista OÜ-lt T. A. . V. kasuks 1999 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) eurot 08 senti.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt T. A. . V. kasuks 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 34 senti menetluskulude katteks.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o. 15.08.2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui apellatsioonkaebuse esitamiseks taotletakse riigipoolset menetlusabi, peab menetlusabi taotleja apellatsioonitähtaja järgimiseks esitama kaebuse apellatsioonitähtaja kestel. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. I. Hageja nõue ja selle põhjendus
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 26.11.2008.a. Põlva maakonnas Põlva linnas, xxxxx tn.xxx kahjujuhtum, kus nimetatud aadressil asuva hoone katuselt langes lumi hoone juurde pargitud sõiduki Citroen C3, registrimärgiga 283MLL (edaspidi sõiduk) katusele ja kapotile, tekitades sõidukile kahjustusi. Juhtum on registreeritud politsei ühtses infosüsteemis ning vastavalt Lõuna Politseiprefektuuri teatisele kukkus lumi sõidukile xxxxx 16D hoone katuselt. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu, asukohaga xxxxx tn.16D omanikuna kantud kinnistusregistrisse OÜ T. A. , s.t kostja. Kannatadasaanud sõiduk kuulus Swedbank Liising AS-le ning oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuslepingu alusel hageja juures. Kahjujuhtumi tagajärjel sai kahjustusi sõiduki katus ja kapott. C. O. keskus esitas eelkalkulatsiooni sõiduki juhtumieelsesse seisundisse viimiseks, mille kohaselt remondi maksumus oli 39 648 krooni. Hageja luges remondi kalkuleeritud maksumuse põhjendatuks ning arvestades sõiduki vastutava kasutaja lepingujärgset omavastustuse määra (3000 krooni), remondiettevõttele sõiduki taastustööde teostamise hüvitamise 35 369 krooni ulatuses. Hageja on sõiduki omanikule C. O. alusel hüvitanud 15.12.2008.a. taastusremondi maksumuse summas 29973,73 krooni ning tasunud 23.12.2008.a. F. A. -le sõiduki avariipaigast teisaldamise kulud summas 1305,08 krooni. Seega on hageja poolt hüvitatud kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju kokku 31 278,81 krooni.
2.Kostja vastutuse aluseks on asjaolu, et ta on rikkudes majaomaniku kohustusi jätnud hoone katuse lumest puhastamata, mille tagajärjel kukkus lumi xxxxx tn.16 d kinnistul asuva hoone ette pargitud sõidukile ning kahjustas seda. Nõuet esitades on hageja toetunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1059 ja 492 lg 1 II. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja ei vaidlusta asjaolusid, et Põlvas, xxxxx t 16D kinnistul asuva hoone katuselt langes lumi sõidukile Citroen C3 ning OÜ T. A. nimetatud hoone omanik. Kostja ei nõustu, et tema on olnud kahjujuhtumi põhjustajaks. Hageja poolt kindlustatud sõidukit juhtinud isik oli parkinud sõiduki mitte selleks ettenähtud kohta, vaid haljasalale. Antud haljasala eesmärgiks oli muuhulgas tagada, et sõidukeid ei pargitaks hoonele lähemale kui 4 meetrit ning säilitada vabana vajalik territoorium katuselt alla lükatava või sealt ise alla langeva lume jaoks. Kostja oli sõlminud kõnealuse hoone kasutamiseks üürilepingu OÜ-ga Autosturm, kelle töötajad pidid olema teadlikud, et hoone katuselt võib langeda lund ning seetõttu tuleb pidada kinni parkimise korrast. Iga isik, kes pargib talvisel ajal sõiduki hoone vahetusse lähedusse, peab olema teadlik sellega kaasnevatest riskidest ning vastavalt sellele ka olema valmis vastutama tekkiva kahju eest. Haljasalale sõitmise keelab liikluseeskirja (kahju tekkimise ajal kehtinud, LE) § 119, haljasalal peatumise ja parkimise keeld on sätestatud LE §-des 151 p 12 ja 152 p 1. Parkimisnõuete eiramine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, sest juhul, kui kindlustatud sõidukit juhtinud isik ei oleks neid rikkunud, ei oleks sõiduk lume alla jäänud. Haljasala, kuhu sõiduk oli pargitud, oli parklast eraldatud äärekivi abil. Liikluseeskiri ega üksi muu õigusakt ei sätesta haljasala märgistamise nõuet.
4.Kostja on vaidlustanud ka tekkinud kahju suuruse, seades kahtluse alla hageja poolt tõenditena esitatud kahjustatud sõidukist tehtud fotode asjakohasuse. Fotodel olevad vigastused ei vasta hagiavalduses kirjeldatutele. Näha olevad teravad mõlgid ei saa olla tekkinud lumest, vaid üldteadaolevalt tekivad sellised mõlgid sõidukite rataste alt paiskuvatest kividest. Fotodel paistavad taustaks lehtedega puud, kuid kahjujuhtumi toimumise ajal, detsembrikuus ei ole üldteadaolevalt Eestis lehtpuudel lehti. C. O. esitatud arvel on kajastatud ka katusepleki, kapoti ja laepolstri vahetus, kuid hageja ei ole tõendanud selliste kahjustuste esinemist, mis tinginuks nimetatud detailide vahetuse vajalikkuse. Ka keretööde 19 262 krooni ulatuses ning tagatiibade vahetuse vajalikkus kõnealuse õnnetuse tagajärjel on kaheldav. Kahju hüvitamise kohustuse tuvastamisel kostja poolt tuleks hüvitise suurust vähendada. Hüvitise suuruse vähendamise aluseks on ka VÕS § 139 lg 1 alusel kannatanu osa kahju tekkimisel.
5.Kostja palub väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist ka VÕS § 132 lg 3 alusel, mis sätestab, et asja kahjustamisel hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Antud juhul on hageja valinud kahjustuste likvideerimiseks kõrgemate teenustasudega autoremondiettevõtte, mistõttu on kahju hüvitamise kulud ebamõistlikult suured. Kõigi hageja poolt esitatud kulutuste hüvitamine ei vastaks kahju hüvitamise eesmärgile ning kahjustaks kostjat ebamõistlikult. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel mõistliku suuruseni, arvestades, et kostja ei pidanud ette nägema, et tema omandis oleva kinnistu haljasalale pargitakse parkimisnõudeid rikkudes sõiduk ning hageja puhul realiseerus tema ettevõtlusvaldkonna tüüpiline äririsk. Arvestades hageja ettevõtlusvaldkonda ei ole kõnealune kahju hageja jaoks märkimisväärne. III. Hageja kohtumenetluses esitatud seisukohad
6.Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid ei esine. Katuselt langeva lume näol ei ole tegemist vääramatu jõuga, kuna vääramatuks jõuks saab pidada olukorda, mis ei ole võlgniku poolt mõjutatav. Hageja hinnangul on ehitiselt langev lumi ehitise omaniku mõjusfääris, sest ehitise omanikul on võimalik hoonelt lumi koristada. Samuti on võimalik piirata ehk sulgeda hoone ümbrus. Riskivastustuse puhul, mida reguleerib VÕS 53.peatüki 2.jagu, sealhulgas § 1059, on kohustatud isikuks suurema ohu allika valitseja, kes vastutab suurema ohu allika valitsemisega põhjuslikus
seoses oleva kahju eest sõltumata oma süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks peab kannatanu tõendama kahju olemasolu, selle suurust ja põhjuslikku seost suurema ohu allika toime ja kahju vahel, vastutava isiku tegu kahju põhjusena ei ole vaja tuvastada. Hageja hinnangul on kostja vastutuse kohaldamiseks vajalikud eeldused tuvastatud. Ka kannatanu tegevus ei põhjustanud antud juhul kahju tekkimist. Talvisel ajal ei kehti haljasalale parkimise keeld. Hoone kõrvale parkides ei mõjutanud kannatanu mingilgi moel lume kukkumist. Kannatanu tegevusena, mis välistaks VÕS § 1059 kohaldamise, saab tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-06 p.16 käsitleda vaid kannatanu tahtlikku enesekahjustamist.
7.Kahju suurus on hageja hinnangul tõendatud autoremondiettevõtte poolt esitatud kalkulatsiooniga ja esitatud arvega. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega ekslikult valed fotod kahjujuhtumist, koos arvamusega kostja vastuse kohta on esitatud õiged fotod (tl.71-76). Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus on määranud tsiviilasja läbivaatamise TsMS § 404 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses(tl.85-86). Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 on tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga (varalise nõudega hagi, mille hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole). Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Vastuseks kostja vastuväidetele peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. VÕS § 1059 alusel vastutab ehitisealuse maa omanik muuhulgas ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue üle kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses.
9.Käesolevas asjas ei esine vaidlust selle üle, et Põlvas, xxxxx tn.xxx asuva hoone katuselt langes hoone kõrvale parkinud sõidukile Citroen C3, registrimärgiga 283MLL lumi ning sõiduk sai selle tagajärjel kahjustusi. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kostja on kinnistu, asukohaga xxxxx 16D, Põlva omanik. Esile ei ole toodud asjaolu, et tegemist oleks olnud vääramatu jõuga , s.t erakordse sündmusega, mis on antud asjaolude juures objektiivselt vääramatu ning väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hagejale on kindlustusandjana üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue.
10.Kostja poolt menetluses esitatud vastuväited puudutavad kannatanu tegevust kahju tekkimise põhjusena (sõiduki parkimine selleks mitte ettenähtud kohta) ning kahju suurust. Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei saa sõiduki parkimist hoone lähedusse käsitleda VÕS § 1059 järgi vastutust välistava asjaoluna, kuna nimetatud tegevus iseenesest ei mõjutanud lume langemist. Hüvitatava kahju suurus on käesolevas asjas tõendatud sõiduki kahjuteatega (tl.10), milles on kirjeldatud sõidukile tekkinud kahjustusi (katus ja kapott mõlkis); remondi kalkulatsiooniga (tl.12), millises on kirjeldatud vajalikud varuosad, nende hinnad, remonditööd ja hinnad, arvega sõiduki remondi eest tasumiseks (tl.17), maksekorraldusega AS-le Hansa Liising Eesti sõidukile tekitatud kahju hüvitamise kohta (tl.16) ning F. A. arvega (koondarve koostöölepingu raames osutatud
autoabiteenuste kohta,( tl.15). Kostja on vaidlustanud keretööde vajalikkuse 19 262 krooni suuruse summa ulatuses, sealhulgas tagatiibade värvimise vajaduse, kuivõrd kahjuteatises on märgitud, et kahjustada said sõiduki kapott ja katus.
11.Asja kahjustamise korral hüvitamisele kuuluv kahju on määratletud VÕS § 132, mille lg 3 sätestab, et kahjuhüvitis hõlmab eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid kahjuhüvitist vähendada. Kui remondikalkulatsioonis on leitud, et esineb vajadus tagatiibade värvimiseks, siis oleks kostja pidanud selle asjaolu omapoolsete tõenditega ümber lükkama. Käesolevas asjas on kohtu käsutus vaid tõend, et selline töö on tehtud. Samuti on paljasõnalised ehk tõendamata kostja väited enda majandusliku seisundi kohta võrrelduna hageja seisundiga. Seega tuleb rahuldada S. V. hagi T. A. vastu 1999,08 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
12.Lihtsustatud korras menetletavas asjas võib kohus TsMS § 405 lg p 3 kohaselt näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus on kirjalikku menetlust määrates andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja on taotlenud juba hagiavalduses menetluskuluna kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 7500 krooni ( 479,34 eurot) väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl.36). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 479,34 eurot.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.