Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-33540

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TF Bank AB esitas 16.07.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AxxxxKxxxxxxx 2694,65 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2013. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 04.02.2014. a määrusega TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TF Bank AB esitas 28.02.2014. a Tartu Maakohtule oma nõude AxxxxKxxxxx vastu hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja 3000 eurot, millest moodustab 2106,96 eurot laenulepingust tulenev põhivõlg, 702,25 eurot 28.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 190,79 eurot võla sissenõudmise kulu. Kohus võttis hagi 14.02.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostja teadaoleval elukoha aadressil temale kätte toimetada. Kohus otsustas 10.04.2014. a määrusega toimetada kostjale hagi ja kirjaliku vastuse määruse kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 10.04.2014. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 26.04.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-13-33540 Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.10.2008. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 25 000 krooni, mis vastab 1597,79 eurole. 24.04.2010. a sõlmisid pooled lepingu, mille alusel andis hageja kostjale täiendavat laenu summas 6000 krooni, mis vastab 383,46 eurole. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama hagejale osade kaupa vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Kostja rikkus lepingus kokkulepitud maksekohustist ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostjapoolse rikkumise tõttu ütles hageja 10.06.2013. a lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt tasumata laenu põhiosa, sissenõutavaks muutunud viivist ja võla sissenõudmise kulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lauses sätestatule lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 24 % aastas. Hageja nõuab kostjalt 28.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist. Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmise kulusid. Hageja on kostjalt võla sissenõudmiseks sõlminud käsunduslepingu inkassofirmaga ja maksnud teenustasu. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostja ei ole hagile vastanud ja esitanud hageja nõudele, sh võla sissenõudmise kulude hüvitise nõudele vastuväiteid. TsMS § 407 lg 1 alusel saab lugeda, et kostja on võtnud omaks, et hageja sissenõudmise kulud sellises ulatuses on mõistlikud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot, millest moodustab 2106,96 eurot laenulepingust tulenev põhivõlg, 702,25 eurot 28.02.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 190,79 eurot võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 80,84 eurot ja hagi esitamisel

2-13-33540 täiendavat riigilõivu summas 144,16 eurot, kokku 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagi hinnast ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel kohtutäituri tasu summas 36 eurot. TsMS § 144 lg 51 järgi on asja läbivaatamise kuluks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ja TsMS § 138 lg 1 ja § 144 lg 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulud kohtumenetluse kuluks. Seega kuulub hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu kostja poolt hüvitamisele ja kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 260 eurot. Hageja esindaja on selgitanud, et tasu ei sisalda käibemaksu. Hageja esindaja on arvestanud tasu tasumääraga 65 eurot tund kokku 4 töötunni eest, sh 1⁄2 tundi materjalidega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele, 3 tundi hagi ettevalmistamiseks, tõendite tellimiseks ja kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töömaht märgitud ulatuses on olnud vajalik ning arvestades asjaolusid on ka taotletav tasumäär mõistlik. Hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 521 eurot, millest moodustab 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, 36 eurot kohtutäituri tasu ja 260 eurot hageja lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.