Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
12.august 2014.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-60278
Tsiviilasi
P. P. B. OÜ A. U. põhivõlgnevuse 1788,07 euro ja viivise 1788,07 euro nõudes
Hagi hind
3576,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: P. P. B. OÜ – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxx xxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: T. I. I. O. , registrikood xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx e-post Kostja: A. U. xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viibimiskoht teadmata e-post:
esindajad
Kirjalik menetlus
avalikult kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes
Ametlikud
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.05.2014.a. hagiavalduse menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel (tl.61). Teadaandes (tl.62) on teatavaks tehtud, et hagimaterjalid on võimalik kätte saada Põlva kohtumaja kantseleist ning menetlusdokumendid loetakse A.U. kättetoimetataks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates
2 (4)
hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida , et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 275 eurot ning õigusabikulu, summas 288 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses, tõendavad maksekorraldused (tl.2-3;23). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tl. 53 olev arve on esitatud P. P. I. O. poolt P. P. B. OÜ-le selgitusega esindustasu A. U. summas 288 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes dokumentide komplekteerimises ja analüüsis ning hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, samuti asjaolu, et tegemist on tüüpilise hagiga, milliseid hageja esindaja esitab kohtutesse massiliselt, peab kohus põhjendatud kuluks õigusabile 125 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 400 (275+125) eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3 (4)
See tähendab, et kui kostja ei tasu hagejale kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu- 400 eurot, on kostjal õigus nõuda viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,15 % päevas tasumata summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 4 ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale tema registrisse kantud aadressile kätte toimetada ning kohtule ei ole teada tema viibimiskoht. Kohtute Infosüsteemi andmetel on A.U. Tartu Maakohtu 30.05.2014.a. kohtumäärusega kriminaalasjas nr.1-14-2362 kuulutatud tagaotsitavaks(tl.6364), kuni käesoleva ajani ei ole teda tabatud. Neil asjaoludel leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb A. U. toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.