OÜ Elex Music Group (RK xxx, registrijärgne aadress Outokumpu 19-4, Kohtla-Järve; Tegevuskoha aadress: Ööklubi Night Club 33- Keskpuiestee 33, 43125 Kiviõli; e-post: [email protected])
Kostja seaduslik esindaja:
D. M. (juhatuse liige) (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Eesti Fonogrammitootjate Ühing rahuldada.
MTÜ ja Eesti Esitajate Liit MTÜ hagi
2.Välja mõista OÜ Elex Music Group solidaarselt Eesti Fonogrammitootjate Ühing MTÜ ja Eesti Esitajate Liit MTÜ kasuks AutÕS § 72 sätestatud tasu ajavahemiku 01.09.2011 – 31.03.2014 eest 2 394 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend neli) eurot 04 senti ja viivis seisuga 06.03.2014 212 (kakssada kaksteist) eurot 19 senti – kokku 2 606 (kaks tuhat kuussada kuus) eurot 04 senti.
3.Kohustada OÜ Elex Music Group hoiduma Eesti Fonogrammitootjate Ühing MTÜ ja Eesti Esitajate Liit MTÜ õiguse rikkumisest, st kasutamast fonogramme hagejate nõusolekuta ja AutÕS §-s 72 nimetatud tasu maksmata.
Menetluskulud jätta kostja OÜ Elex Music Group kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FKATILISED ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud AutÕS § 72 tulenevat tasu maksmise kohustust, esitades avalikult ärilisel eesmärgil avaldatud fonogramme ilma selle eest tasu maksmata. Hagejad nõuavad fonogrammide avaliku esitamise eest tasu alates 01.09.2011 – 31.03.2014.a 2 394, 04 eurot ning viivist nimetatud perioodi eest 212, 19 eurot ja kostja edaspidist hoidumist rikkumise toimepanemisest (AutÕS § 81 7 lg 1 p 2).
2.Eesti Fonogrammitootjate Ühing (edaspidi EFÜ) on AutÕS § 76 alusel loodud kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eestis kokku üle 4 000 fonogrammitootja üle kogu maailma. Eesti Esindajate Liit (edaspidi EEL) on samuti AutÕS § 76 alusel loodud kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab Eestis kokku üle 300 000 esitaja üle kogu maailma. Tulenevalt AutÕS § 77 lg 1 p 2 ja 3 otsustavad kollektiivse esindamise organisatsioonid muuhulgas litsentsi- ja esitajatasude suuruse üle ning koguvad ja maksavad välja tasu autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide (sealhulgas) fonogrammide ) kasutamise eest. Hagejatel on AutÕS § 77 lg 4 alusel õigus autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ilmse rikkumise korral õigus esindada ka kõiki autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma vastava volituseta.
3.Kostja on äriühing, kellele kuulub alates 15.06.2010.a ööklubi Club 33. Klubi avati külastajatele 16.09.2011.a. Hageja märgib, et on üldteada asjaolu, et ööklubides mängitakse muusikat fonogrammidelt või nende koopiatelt. Vastavalt AutÕS § 72 lg 1 on teose esitajatel ja fonogrammitootjatel õigus saada ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutamisel üldsusele suunamiseks selle eest õiglast tasu.
Kostja ei ole vaatamata hageja meeldetuletustele oma tegutsemise ajal maksnud ei teose esitajatele ega fonogrammitootjatele tasu fonogrammide üldsusele suunamise eest. Kostja ei ole ühelegi hageja kirjale reageerinud. Hagejad leiavad, et kostja on rikunud hagejate kui autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi seejuures olukorras, kus: - ööklubide äritegevus põhinebki just fonogrammide või nende koopiate õldsusele suunamises ning sellest tulu saamises; - fonogramm on valmistoode, mille tootmiseks ei ole ööklubi pidanud tegema mingisuguseid kulutusi; - fonogrammitootjad ja esitajad on teinud kulutusi fonogrammi tootmiseks ning kandnud sellega seotud risski; - esitajatele ja fonogrammitootjatele makstavat tasu kasutatakse eelkõige uute esituste loomiseks ja fonogrammide tootmiseks.
4.Hagejad on AutÕS § 77 lg 1 p 2 ja 3 alusel kehtestanud tasu suuruse ööklubides fonogrammide kasutamise eest ning vastavad hinnakirjad on avaldatud Eesti Fonogrammitootjate ühingu kodulehel (www.efy.ee). AutÕS § 72 nimetatud õiglast tasu tasuvad hagejatele juba aastaid hagejatega vastav lepingu sõlminud ööklubide omanikud üle vabariigi. Ööklubide tasumääraa arvutamise puhul lähtutakse kahest põhikriteeriumist: - ööklubi külastajatele avatud pinna suurus ruutmeetrites ning - tantsmiste arv nädalas. Kostja ei ole hagejale avaldanud ööklubi „Club 33” külastajatele avatud pinna suurust ruutmeetrites. Seepärast lähtub EFÜ tasu arvestamisel tasu miinimummäärast, mis rakendub külastajatele avatud kuni 100 m 2 avatud pinnaga ööklubidele. Kostja facebooki lehel avaldatud info kohaselt mängitakse ööklubis muusikat 1-2 korda nädalas. Analüüsinud facebooki lehel olevat ürituste infot perioodil 01.09.2011 – 31.03.2014.a., leiab hageja, et 11.09.2011 – detsember 2013 oli klubi avatud kokku 23 kalendrikuul. Hinnakirja ja väljakujunenud praktika kohaselt on 2011-2013 aastate eest makstava tasu suurus 89, 48 eurot kuus ning alates 2014. aastast 112 eurot kuus. Nimetatud makstele lisandub käibemaks. Hageja arvestab tasu järgmiselt: - 01.09.2011 -31.12.2013 23 x 89, 48 = 2058, 04 eurot; - 01.01.2014 – 31.03.2014 3 x 112 = 336 eurot Kokku 2 394, 04 eurot. Hageja arvestab ka viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 järgmiselt: Hageja tasu kogumise arvestuslik alus on kalendrikuu, siis iga kalendrikuu tasu on muutunud sissenõutavaks järgneva kuu 01. kuupäeval ning kokku on viivis 06.03.2014.a seisuga 212, 19 eurot.
5.Tulenevalt AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 võib autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muuhulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS § 1055 sätestatule. Vastavalt VÕS § 1055 lg 3 võib isik, kelle autoriõigusega kaasnevaid õigusi rikuti nõuda rikkumisest hoidumist tulevikus. Käesoleval juhul seisneb kahju õigusvastane tekitamine fonogrammide avalikus esitamises ilma tasu maksmata so fonogrammide õigusvastases kasutamises. Hageja nõuab, et kostja hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest.
Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustu.
6.1 Asjaolu, et kostjal on sõlmitud muusikaesitamisleping autorite ühinguga ei mõjuta kuidagi käesolevat vaidlust ega hagejate nõudeid. Kostja esitatud lepingust tulenevalt on kostja saanud Eesti Autorite Ühingul loa teoste avalikuks esitamiseks. Hagejad on esitanud nõude tasu saamiseks fonogrammide või nende koopiate üldsusele suunamise eest. Fonogramm ei ole teos. Tegemist on täiesti erinevate õigustega. Autoriõiguse ja nende sisu on toodud AutÕS
3.ptk-s, autoriõigusega kaasnevad õigused ja nende sisu AutÕS § 8. ptk-s Kui toimub muusikateose avalik esitamine fonogrammilt, siis tulebki selle eest maksta tasu nii autoritele, esitajatele kui fonogrammitootjatele. Kostja esitatud lepingust ei nähtu, et see hõlmaks esitajate ja fonogrammitootjate õigusi. 6.2 Tõele ei vasta ka väide, et tegemist pole ööklubi vaid kohvikuga. Asjaolud, et 2010. aastal registreeriti nimetatud tegevuskoht kohvikuna ei tähenda ega tõenda, et aastatel 2011-2014 on Club 33 tegutsenud ööklubina. Hagejad on hagis märkinud, et ööklubina avati Club 33 16.09.2011. Hagejad on tõendanud, et Club 33 tegutseb ööklubina, üritused toimuvad üldjuhul 2 korda nädalas ja lahtiolekuajad. Kostja seevastu pole tõendanud, et tegemist ei ole ööklubiga. Isegi kohvikuna päevasel ajal tegutsemine ei välista hagejate nõuet kostjalt tasu saamiseks ööklubis Club 33 fonogrammide üldsusele suunamise eest. Ka toitlustuskohtades fonogrammide üldsusele suunamise eest tuleb hagejatele AutÕS § 72 alusel tasu maksta. Erinevus seisneb vaid tariifides. Kostja ei väida kordagi, et ta muusikat kohvikus ei mängi. 6.3 Hagejate puhul on tegemist kollektiivse esindamise organisatsioonidega, mis tegutsevad AutÕS alusel, AutÕS § 77 lg 4 alusel on hagejal õigus esindada ka ilma volituseta kõiki esitajaid ja fonogrammitootjaid juhul, kui tegemist on nende õiguste ilmse rikkumisega. Hagejate arvates on alusetu nõuda hagejatelt, et nad külastaksid iga päev Eesti tuhandeid restorane, kohvikuid jm toitlustusasutusi ning fikseeriksid kõik muusika avaliku esitamise juhud. Isegi kui nõustuda, et kostja ei ole kätte saanud hagejate poolt edastatud kirjavahetust, lepingute projekte jms, ei vabasta see kostjat täitmast talle AutÕS § 72 alusel pandu kohustust. Kostja kohustus maksta hagejatele tasu tuleneb seadusest, seetõttu on kohatud kostja arutlused sellest, et pole võtnud endale kohustust maksta tasu vastavalt tariifidele. AutÕS § 72 lg 1 p 2 kohaselt on hagejatel ühepoolselt kehtestada makstava tasu suurus. Tasumäärad on kehtestatud kõigile konkreetses valdkonnas tegutsevatele isikutele ühtsed ning see on ka kooskõlas võrdse kohtlemise ning ausa konkurentsi põhimõtetega. Hageja märgib, et kuivõrd tasu maksmise kohustus tuleneb seadusest ning tasu määrad on kogu aeg olnud avalikult kättesaadavad EFÜ kodulehel, ei pea tasu maksmiseks ka mingit arvet väljastama. Tasu muutub sissenõutavaks koheselt peale fonogrammide üldsusele suunamist.
Hagejad paluvad hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
9.Kostja selgitab, et kostja ja Eesti Autorite Ühingu (edaspidi EAÜ) vahel on 15.06.2010.a sõlmitud muusika - esitamisleping nr VRE-013, mille alusel tasub kostja igakuiselt EAÜ-le 99, 47 eurot. Vastavalt lepingu p 3 mõistavad pooled teoste avaliku esitamise all teoste kas osaliselt või tervikuna ette kandmist kas vahetult (elav muusika) või kaudselt mistahes tehnilise vahendi või protsessi (televiisor, raadio) sõltumata sellest, kas üldsus teoseid tegelikult tajus või mitte
ning kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, kus viibib oluline arv isikuid peale perekonna ja lähimat tutvusringkonda. Kostja ei ole rikkunud AutÕS § 72 sätteid, kuna tasub tasu EAÜ-le muusika avaliku esitamise eest.
10.Hageja väide selle kohta, et kostja näol on tegemist äriühinguga, kellele kuulub ööklubi Club 33, ei ole õige. Tegelikult on tegemist kohvikuga nimetusega Club 33, mida tõendab kohviku registreerimine 15.06.2010 Kiviõli Linnavalitsues. Eelöeldut kinnitab ka muusikaesitamisleping nr VRE-013. Asjaolu, et reklaamikuulutustel on osutatud Night Club 33, ei tähenda veel iseenesest seda, et tegemist on ööklubiga. Hagejad ei ole kordagi kohvikut külastanud, ega mingil moel kontrollinud, mil moel tegutseb. Kostja leiab, et põhjendamatu on hageja seisukot, et üldteada asjaolul mängitakse ööklubides muusikat üksnes fonogrammidelt või nende koopiatelt. Ööklubides mängitakse ka elavat muusikat, samuti muusikat raadio, televiisori või interneti vahendusel. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale kuuluvas kohvikus mängitakse muusikat fonogrammidelt või nende koopiatelt. Hagejad ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, milliseid konkreetseid fonogramme või koopiaid kostja kohvikus kasutas ja samuti seda, et hagejatel on õigus esindada selliste fonogrammide tootjate huve, sh tasu saamiseks.
11.Kostjal puudub igasugune informatsioon selle koha nagu oleks hagejad soovinud kostjaga lepingut sõlmida. Kui hagejad seda tõepoolest oleksid soovinud teha, oleks seda saanud teha kohviku asukohajärgsel aadressil. Lepingu sõlmimiseks tuleks sel juuhul eelnevalt välja selgitada, kui suur on kohviku pind, kui palju on kohvikus kohti, kui tihti on kohvik avatud. Sellest sõltub tasu suurus. Kostja vaidleb vastu ka hageja väidetele tasu arvestamise tava ja tariifide kohta. Kostja ei ole võtnud endale kohustust maksta tasu vastavalt hageja poolt esitatud tariifidele. Kostja ei ole esitanud tahteavaldust tehingu tegemiseks (TsÜS § 67 lg 1). Kostjal ei ole teada, kas üksnes hagejad esindavad Eesti Vabariigis fonogrammitootjaid või mitte. Hagejad selle kohta tõendeid esitanud ei ole. Nõude suuruse arvestamisel facebookis kogutud infole, on põhjendamatu ja alusetu, sealne info ei kinnita veel ürituste toimumist. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille alusel oleks võimalik viivist arvestada ja arvutada. Kuna hageja ei ole esitanud kostjale arvet tasumiseks, ei ole alust väita ka seda ei kohustus tasu maksmiseks on sissenõutavaks muutunud.
12.Kostjale jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel hagejad kostja vastu nõude esitavad. Hagejad on viidanud nii VÕS § 1055 lg 3 p 1 kui § 1037 lg 1. Hageja ei ole tõendanud et kostja oleks hagejatele kahju tekitanud või ta on sellise kahju tekitamises süüdi.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, poolte esile toodud asjaoludega ning esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Hagejad on esitanud maakohtule autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 72 rikkumisest tuleneva kohustuse täitmise nõude. Samuti nõuavad hagejad kostjalt edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 lg 3. 15.1 AutÕS § 1 lg 2 p 3 sätestab õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele (autoriõigusega kaasnevad õigused) ning nende õiguste teostamise garantiid ja kaitse (§ 1 lg 2 p 5). Eeltoodu tähendab seda, et autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstakse muuhulgas ka teose esitust ja helisalvestist ehk fonogrammi. 15.2 Teose esitajaks AutÕS § 64 mõistes loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklukud ja varalised õigused (AutÕS § 65). Fonogrammi (helisalvestise) tootja AutÕS § 69 tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine. 15.3 Kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu (AutÕS § 72 lg 1) ja tasu maksab isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab (lg 2). Vastavalt AutÕS § 10 lg 1 tähendab fonogrammide üldsusele suunamine üldsusele kättesaadavaks tegemist tehnilise vahendi või protsessi abil. Ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunajaks on kostja. Vastavalt AutÕS § 817 lg 1 võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt VÕS §-le 1055; 3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt VÕS §-dele 1037 ja 1039.
16.Hagejad on nõuded esitanud autorite kollektiivse esindamise organisatsioonina autorite kollektiivse huvi kaitseks, AutÕS § 76 ja 77 ning TsMS § 3 lg 2 mõttes. Tulenevalt AutÕS § 77 lg 4 on autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma volituseta.
Hagejate õigus esindada välisriikide õiguste omajaid tuleneb AutÕS § 77 lg 5 ja rahvusvahelistest lepingutest (Rooma 1961 .a konventsioon, TRIPS-leping, WIPO esitus- ja fonogrammileping 1996). Autoriõiguses kehtiva rahvusliku režiimi põhimõtte kohaselt tuleb välisriigi autoreid ja autoriõigustega kaasnevate õiguste omajaid kohelda võrdselt selle riigi autoritega ja kaasnevate õiguste omajatega, kelle /mille territooriumil teost või fonogrammi kasutatakse. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagejate hagemisõiguse osas, küll aga on märkinud, et kostjal ei ole teada, kas üksnes hagejad esindavad Eesti Vabariigis fonogrammitootjaid või mitte. Hagejad selle kohta tõendeid esitanud ei ole. Hagejad ei ole kohtule esitanud oma põhikirju, samas peab kohus vajalikuks märkida, et kogu Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevusega seonduv, sh põhikirjad ja liikmelisusega seonduv, on kõigile avalikult kättesaadav ühingute kodulehtedel http://www.efy.ee ja http://www.eel.ee, seega loeb kohus nimetatud asjaolu üldtuntuks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kohus võib üldtuntuks lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
17.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja näol on tegemist äriühinguga, kellele kuulub ööklubi Club 33. Kostja väitel on tegelikkuses tegemist kohvikuga nimetusega Club 33, mida tõendab kohviku registreerimine 15.06.2010 Kiviõli Linnavalitsues. Kohus kostja väitega ei nõustu. Hagejad on hagiavaldusele lisanud arvukad reklaamkuulutusi Night Club 33 üristuste kohta (tl 9-32), millest tulenevalt on kohtu hinnagul ilmselge, et klubi tegutseb ööklubi, mitte kohvikuna (näiteks avatakse alates 22.00 või 23.00 nädalavahetusel ja on avatud üldjuhul kella 05.00 hommikul). Ööklubina tegutsemisele viitab üheselt ka klubi nimetus. Club 33 on tõepoolest 15.06.2010 Kiviõli Linnavalitsuses registreeritud kohvikuna, kuid hagejate esindaja märgib õigesti, et tegevuskoha registreerimine 15.06.2010 kohvikuna ei välista ega lükka ümber hagejate väidet, et ajavahemikus 01.09.2011-31-.03.2014 on Club 33 tegutsenud ööklubina. Kostja väited, et Club 33 tegutseb endiselt kohvikuna ei ole eluliselt usutavad. Õige on hagejate märge, et isegi juhul, kui nimetatud asukohas tegutseks päevasel ajal ka kohvik, ei välista see asjaolu kuidagi hagejate nõuet kostjalt tasu saamiseks ööklubis Club 33 fonogrammide üldsusele suunamise eest AutÕS § 72 alusel, sest ka toitlustuskohtades fonogrammide üldsusele suunamise eest tuleb hagejatele maksta.
18.OÜ Elex Music Group väidab, et ei ole rikkunud AutÕS § 72 sätteid, kuna tasub tasu Eesti Autorite Ühingule (EAÜ-le) muusika avaliku esitamise eest. Kostja ja Eesti Autorite Ühingu vahel on sõlmitud 15.06.2010.a muusikaesitamisleping nr VRE-013, mille alusel tasub kostja igakuiselt EAÜ-le 99, 47 eurot. Vastavalt lepingu p 3 mõistavad pooled teoste avaliku esitamise all teoste kas osaliselt või tervikuna ette kandmist kas vahetult (elav muusika) või kaudselt mistahes tehnilise vahendi või protsessi (televiisor, raadio) sõltumata sellest, kas üldsus teoseid tegelikult tajus või mitte ning kohas mis on üldsusele avatud või ka kohas, kus viibib oluline arv isikuid peale perekonna ja lähimat tutvusringkonda.
Hagejate esindaja märgib õigesti, et viidatud muusikaesitamiseping (tl 79-81) ei mõjuta kuidagi hagejate nõudeid käesolevas kohtuvaidluses. Lepingu kohaselt on kostja EAÜ-lt saanud loa teoste avalikuks esitamiseks. Hagejad on esitanud oma nõude tasu saamiseks fonogrammide või nende koopiate üldsusele suunamise eest. Fonogramm ei ole teos. Eesti Autorite Ühing esindab autoreid (nt laulu muusika ja sõnade autor), hagejad aga esitajaid (lauljaid, muusikuid jne) ning fonogrammitootjaid (isikuid, kes on esituse esmakordselt salvestanud). Autoriõigused ja nende sisu on toodud AutÕS 3. ptk-s, autoriõigustega kaasnavd õigused ja nende sisu AutÕS 8 ptk-s. Autori õigus tasu saamiseks on sätestatud AutÕS § 14, seevastu hagejate õigus saada kostjalt eraldi tasu on toodud AutÕS § 72. Kohus selgitab lisaks, et esitajad ja fonogrammitootjad teostavad fonogrammi üldsusele suunamisel tekkivat tasu saamise õigust ühiselt, kuid autoritest eraldi. Teose ja fonogrammi avalikul esitamisel (üldsusele suunamisel) peab kasutaja sõlmima kaks lepingut: ühe EAÜ-ga autori õiguste kasutamiseks ja teise EEL-i / EFÜ-ga esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole EEL-i / EFÜ-ga lepingut sõlminud. Seega ei mõjuta EAÜ-ga sõlmitud autori õiguste kaitseks lepingu sõlmimine esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitseks ja õiguste rikkumisest tulenevat vaidlust.
19.Kostja märgib, et ei ole esitanud tahteavaldust tehingu tegemiseks (TsÜS § 67 lg 1). Väidetavalt puudub kostjal igasugune informatsioon selle koha nagu oleks hagejad soovinud kostjaga lepingut sõlmida. Kui hagejad seda tõepoolest oleksid soovinud teha, oleks seda saanud teha kohviku asukohajärgsel aadressil. Lepingu sõlmimiseks tulnuks seejuures eelnevalt välja selgitada, kui suur on kohviku pind, kui palju on kohvikus kohti, kui tihti on kohvik avatud. Sellest sõltub tasu suurus. Kostja ei ole võtnud endale kohustust maksta tasu vastavalt hageja poolt esitatud tariifidele. Kohus rõhutab, et kostja kohustus maksta hagejatele tasu tuleneb seadusest. AutÕS § 72 lg 1 sätestab teose esitaja ja fonogrammitootja õiguse saada õiglast tasu kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni kasutatakse üldsusele suunamiseks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi maksab tasu isik, kes ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunab. Hageja on tõendanud omapoolset soovi lepingu sõlmimiseks kostjale saadetud meeldetuletustega / kirjavahetusega (tl 35-47) Puuduvad küll tõendid selle kohta, et kostja on saadetised kätte saanud, kuid teisest küljest ei vabastaks eeltoodu kostjat tasu maksmise kohustust. AutÕS § 77 lg 1 p 2 kohaselt on hagejatel õigus ühepoolselt kehtestada makstava tasu suurus. Tasumäärad on kehtestatud kõigile konkreetsemas valdkonnas tegutsevatele isikutele ühtsed ning see on kohtu arvates kooskõlas võrdse kohtlemise ning ausa konkurentsi põhimõtetega. Asjaolu, et poolte vahel puudub leping, kuid sellest hoolimata on kostja autoriõigustega kaasnevate õiguste objekti seadusevastaselt (hagejate loata) kasutanud, ei tähenda ega saagi tähenda seda, et kostja ei peaks fonogrammide kasutamise eest õiglast tasu maksta. Sellisel juhul rikuks ta AutÕS-ga sätestatud esitajate ja fonogrammitootjate varalisi õigusi lisaks mittevaraliste õiguste (loata kasutamine) rikkumisele.
20.Kostjale jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel hagejad kostja vastu nõude esitavad hagejad on viidanud nii VÕS § 1055 lg 3 p 1 kui § 1037 lg 1. Kostja leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejatele kahju tekitanud või ta on sellise kahju tekitamises süüdi. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 436 lg 7, ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Nõude õigusliku(e) alus(t)e osas märgib kohus järgmist: Hagejad taotlevad hagis kohtult mõista kostjalt välja õiglane tasu vastavalt AutÕS § 72 sätestatule. Saada õiglast tasu fonogrammi või selle reproduktsiooni üldsusele suunamiseks kasutamise eest on hagejate varaline õigus. Kostja kohustus maksta tasu tuleneb üheselt seadusest. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole, kostja kohustus maksta hagejatele õiglast tasu tuleneb seadusest. Vastavaölt VÕS § 76 lg 3, loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlasuhtest tuleneva kohuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldjale õiguse VÕS § 101 sätesattud õiguskaitsevahendite kohaldamiseks. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlasuhtepoolelt kohustuse täitmist (§ 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (§ 101 lg 1 p 6). Kuna kostja kohustus tuleneb üksüheselt seadusest, tulnuks kostjal sellest vabanemiseks /välistamiseks tõndada kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud hagiavalduses märgitud ajavahemikul ühtegi makset hagejatele ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni üldsusele suunamiseks kasutamise eest. Seega on kostja AutÕS § 72 tulenevat tasu maksmise kohustust rikkunud. Hageja on tõendanud omapoolsete meetmete kohaldamist rikkumisest hoiumiseks – saatnud kostjale kordubvalt meeldetuletuskirju. Nõude õigusliku alusena võib antud asjaoludel esitada ka AutÕS § 81 7 lg 1 p 3 ja VÕS § 1037 lg 1. Riigikohus on leidnud, et autoriõiguse rikkuja säästetud kulutused tuleb autorile hüvitada alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisena VÕS § 1037 lg 1 alusel olenemata autoriõigust rikkunud isiku süüst. Autoriõiguse rikkuja, kes rikkumise ajal teadis või pidi teadma rikkumise lubamatusest (õiguse puudumisest), on kohustatud välja andma rikkumisest saadud kasu VÕS § 1039 alusel. (vt Riigikohtu 13.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06 p 14). AutÕS § 70 lg 1 p 3 järgi on fonogrammitootjal ainuõigus lubada ja keelata fonogrammi levitamine üldsusele ning oma õigusi teostab ta AutÕS § 77 kohaselt kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. OÜ Elex Music Group on ilma hagejate loata ja tasu maksmata kasutanud oma tegevuses fonogramme üldsusele suunamiseks, millega on kahjustanud fonogrammitootjate õigusi. Kostja on rikkunud nii hagejat varalisi õigusi /saada õiglast tas) kui mittevaralisi õigusi (loata kasutamine).
Seega on täidetud AutÕS § 81 7 lg 1 p 2 ja § 1055 lg 3 kohaldamise eeldused (edasisest rikkumisest hoidumise nõue). Hagejad nõuavad, et kostja hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest.
21.AutÕS näeb ette, et hagejatel on õigus saada kostjalt fonogrammi üldsusele suunamise eest õiglast tasu. Hagejad on AutÕS § 77 lg 1 p 2 ja 3 alusel kehtestanud tasu suuruse ööklubides fonogrammide kasutamise eest ning vastavad hinnakirjad on avaldatud Eesti Fonogrammitootjate ühingu kodulehel (www.efy.ee). AutÕS § 72 nimetatud õiglast tasu tasuvad hagejatele juba aastaid hagejatega vastav lepingu sõlminud ööklubide omanikud üle vabariigi. Ööklubide tasumääraa arvutamise puhul lähtutakse hagejate väitel kahest põhikriteeriumist: - ööklubi külastajatele avatud pinna suurus ruutmeetrites ning - tantsimiste arv nädalas. Kostja ei ole hagejatele avaldanud ööklubi Club 33 külastajatele avatud pinna suurust ruutmeetrites. Seepärast lähtuvad hagejad tasu arvestamisel tasu miinimummäärast, mis rakendub külastajatele avatud kuni 100 m 2 avatud pinnaga ööklubidele. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud fonogrammide kasutamist Club 33-s ja kostja arvates ei saa pidada üldtuntuks ööklubides muusika mängimist üksnes fonogrammidelt või nende koopiatelt. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohtu arvates saab pidada üldtutuks asjaolu, et ööklubides ja kohvikutes mängitakse muusikat fonogrammidelt või nende koopiatelt. Lisaks sellele tõendavad fonogrammide /koopiate kasutamist Club 33-s hageja esitatud klubi reklaamkuulutused (tl 3-34). Kostja ei ole tõendanud, et klubis kasutatakse üksnes autoriloomingut. Kohus leiab, et hagejate käsitlus õiglase tasu suurusest on põhjendatud. Hagejad on kujundanud välja tasu arvestamise metoodika ja määrad ning metoodika puhul arvestanud mh muusika kasutamise mahtu, auditooriumi (külastajate arv), päevade arvu nädalas, millal ööklubi on avatud. Kostjaga sarnaste ettevõtete jaoks on hagejad välja töötanud tasumäärad muuhulgas kauplustele, kaubanduskeskustele jm arvestades seejuures teenindusalase pinna suurust ruutmeetrites. Hagejate selgituste kohaselt on tasud enne nende kehtestamist räägitud läbi vastava eriala katusorganisatsioonidega, tasu suurust ei räägita läbi iga konkreetse kasutajaga. Tasumäärad on kehtestatud kõigile konkreetses valdkonnas tegutsevatele isikutele ühtsed, mis on kooskõlkas võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi põhimõtetega. Kohus nõustub eeltooduga. Hageja on nõude suuruse määratlemisel lähtunud tasumääradest, mis kehtisid ajavahemikus 2011-2013 ja alates 2014.a ning vastavalt millele on hagejatele tasu maksnud hagejatega lepingu sõlminud ööklubid. Hagejad on seejuures lähtunud miinimummäärast. Kohus on seisukohal, et hagejad on põhjendatult ja õiglaselt lähtunud tasusuuruse määratlemisel kõigile sarnastele ettevõtetele kehtivatest määradest. Muude näitajate alusel tasu nõudmine oleks ebaõiglane lepingu sõlminud ööklubide suhtes ning vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Seadus ei sätesta otsesõnu, milline on õiglane tasu suurus. Õiglane ja põhjendatud on lähtuda nn tavalisest tasust, milleks tuleb kohtu hinnangul lugeda seda tasu, mida hagejatele maksavad teised ööklubid, kes on hagejatega lepingud sõlminud.
Hagejad on OÜ Elex Music Group tasu arvestamisel lähtunud tasu miinimummäärast, mis rakendub külastajatele avatud kuni 100 m 2 avatud pinnaga ööklubidele. Kostja facebooki lehel avaldatud info kohaselt mängitakse ööklubis muusikat 1-2 korda nädalas. Perioodil 01.09.2011 – 31.03.2014.a. oli klubi avatud kokku 23 kalendrikuul. Hinnakirja ja väljakujunenud praktika kohaselt on 2011-2013 aastate eest makstava tasu suurus 89, 48 eurot kuus ning alates 2014. aastast 112 eurot kuus. Nimetatud makstele lisandub käibemaks. 01.09.2011 - 31.12.2013 23 x 89, 48 = 2058, 04 eurot; 01.01.2014 – 31.03.2014 3 x 112 = 336 eurot Kokku 2 394, 04 eurot. Kuna tasu maksmise kohustus tuleneb seadusest ning selle suuruse määramise õigus on seadusest tulenevalt hagejatel ei ole kohtu arvates põhjendatud kostja arvamus nagu tähendaks EFÜ-ga lepingu ettevalmistamine ja sõlmimine võimalust kaubelda tasumäärade üle või valida endale sobivamat (vähem tasu nõudvat) lepingupartnerit.
22.Kohustuse täitmata jätmisega viivitamise eest näeb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 võlausaldajale ette võimaluse nõuda võlgnikult viivist. Hagejad arvestavad viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 järgmiselt: tasu kogumise arvestuslik alus on kalendrikuu, siis iga kalendrikuu tasu on muutunud sissenõutavaks järgneva kuu 01. kuupäeval ning kokku on viivis 06.03.2014.a seisuga 212, 19 eurot. Tasumäärad on alati olnud kõigile avalikult kättesaadavad hagejate kodulehel. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivitusintressi näol on tegemist seadusest tuleneva viivisega, mis kohaldub nii lepingust kui lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate rahaliste kohustuste rikkumisel. Viivise maksmise esmane eeldus on kehtiva võlasuhte olemasolu (võlasuhe võib tekkida ka seadusest, mitte üksnes lepingust, VÕS § 3) Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissnõutav, st et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult selle täitmist. Kuigi traditsioonilises majanduskäibes on kohustuste sissenõutavus seotud arve esitamisega, ei ole võlaõigusseaduse kohaselt vaja kohustuse sissenõutavaks muutmiseks esitada võlgnikule raha maksmise nõuet, kui täitmine on kalendaarselt kindlaks määratud või kindlaks määratav.
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kuivõrd hagejad ei ole täpsustanud, kellele ja kuidas tuleb kohustus täita, eeldab kohus, et tegemist on solidaarvõlausaldajatega VÕS § 73 lg 1 mõttes. Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, järelikult kannab poolte menetluskulud kostja OÜ Elex Music Group.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.