Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.august 2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-22067
Tsiviilasi
XXXja XXXhagi XXXOÜ vastu 5 894,87 euro ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – XXX(isikukood XXX) Hageja - XXX(isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Paavo Paas Kostja – XXXOÜ (reg.kood XXX) 5 894,87 eurot
Istungi toimumise aeg
24.07.2014.a
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja XXXOÜ–lt 5894,87 eurot solidaarselt XXXja XXXkasuks. Mõista välja XXXOÜ-lt solidaarselt XXXja XXXkasuks viivis põhinõudelt (5894,87 eurot) alates 04.06.2012.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagejate menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 08.01.2007.a müügilepingu, millega kostja müüs koos paigaldusega hagejatele mullivannikomplekti Surf I Lux. Kostja väljastas kauba eest arve nr A-07121245 ja see tasuti 10.12.2007.a XXXpoolt. 13.12.2007.a paigaldas kostja ostetud mullivanni hagejate kaasomandis olevasse korterisse asukohaga XXX. Paigaldamise käigus ühendas kostja mullivanni enda poolt valitud veevoolikuga elamu veesüsteemi külge. Paigaldamise fakt on fikseeritud kostja poolt koostatud „Töö/kauba üleandmise-vastuvõtu aktis“. Samas aktis on kostja poolt fikseeritud ka kaubale antud kaheaastane garantiiaeg. 09.06.2009.a ehk garantiitähtaja jooksul purunes öisel ajal kostja poolt paigaldatud mullivanni elamu sooja vee torustikuga ühendav veevoolik. Kostja tunnistas enda vastutust seoses juhtunuga ja vahetas vooliku garantii korras ning tasuta samal päeval välja teise voolikuga, vormistades 09.06.2009.a selle kohta ka akti. Kuna vooliku purunemine toimus öisel ajal (kell 01.15), mil hagejad magasid, ei saanud nad tekkinud avariist teada enne kui purunenud voolikust välja voolanud vesi oli juba ujutanud üle nii hagejate kui ka hagejate korteri all asuva XXXasuva korteri (omanik XXX). Nii hagejate kui ka XXX`i korteris tekitas purunenud voolikust välja voolanud vesi suure rahalise kahju. Kuna XXX oli sõlminud kindlustuslepingu Salva Kindlustuse AS-iga, hüvitas Salva Kindlustuse AS XXXile tekkinud kahju, summas 7369,78 eurot ning on esitanud nimetatud kahjusumma regressi korras solidaarselt välja mõistmiseks hagejatelt, tsiviilasi nr 2-12-4946. 13.03.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-4946 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis XXXja XXX Salva Kindlustuse AS kasuks välja kahju 5894,87 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.01.2014.a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Seega on käesolevaks ajaks selgunud, et kostja poolt hagejatele tekitatud kahju suuruseks on 5 894,87 eurot. Hagejad paluvad lõpliku nõude kohaselt solidaarselt nende kasuks kostjalt välja mõista müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 5 894,87 eurot. Samuti paluvad hagejad solidaarselt nende kasuks välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest (04.06.2012) kuni kohustuse lõpliku täitmiseni kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuse ja selle täpsustuse kohaselt hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejatele kahju sellest, et kostja poolt tarnitud ja paigaldatud vanni soojavee voolik purunes ning sellest tekkis veeuputus, mis tekitas väidetavalt omakorda kahju allolevale korterile. Hagile lisatud tööde üleandmise aktist nähtuvalt vahetas kostja hagejale kuuluvas korteris välja külmaveevooliku. Samas ei ole külmaveevooliku purunemist hagis ette heidetud ega ka väidetud, et selle tagajärjel oleks mingisugust kahju tekkinud. Isegi kui lähtuda sellest, et hageja väidetav kahju tekkis külmavee vooliku purunemise tõttu, ei ole kostja selle eest vastutav. Hagiavalduses esitatud asjaoludel põhineb hagejate etteheide muuhulgas sellele, et veevoolik purunes garantii aja jooksul ning kostja peaks justkui vastutama kõigi müügigarantii aja jooksul tekkinud kahjude eest. Kostja sellise väitega ei nõustu. Pooled sõlmisid 08.12.2007.a lepingu, millega kostja müüs toote Surf I Lux hinnaga 15 900 krooni,
kuid nagu nähtus kauba üleandmise vastuvõtmise aktist, andis kostja garantii üksnes vannile. Hageja kirjutab ka ise, et kostja ühendas vanni maja veesüsteemiga enda poolt valitud veevoolikuga. Kostja ei saa anda poest ostetud veevoolikule tootjagarantiid. Kuna kostja on üksnes vannide maaletooja, siis on täiesti loogiline, et tema poolt antav tootjagarantii sai laieneda üksnes vannile, mitte selle paigaldamise tarvikutele. Hageja ei ole esitanud oma nõudele garantiitingimusi. Garantii vastutust ei saa aga määrata ilma, et ei oleks esitatud konkreetseid tingimusi millest nähtuks, millisel juhtumil garantii kohaldub ja millisel mitte. Väited nagu oleks kostja oma garantiivastutust tunnistanud sellega, et ta vooliku välja vahetas ei ole õige. Kostja ei vahetanud voolikut garantiikorras, vaid kostja töötaja läks olukorraga tutvuma. Nähes, et viga oli veevoolikus pidas ta mõistlikuks selle välja vahetada üksnes seetõttu, et sobiv voolik oli tal autos juhuslikult olemas ning selle hind oli eraldi tellimuse vormistamist ja teistkordselt kohale sõitmisega tekkivat transpordikulu hinnates marginaalne. Kostja ei nõustu hagis toodud väitega, nagu oleks ta tarninud või paigaldanud hagejale ebakvaliteetse vooliku. Asja materjalidest ei selgu mis oli vooliku purunemise põhjuseks. Hagejad ei ole tõendanud, et purunes just kostja pandud voolik. Kostja hinnangul on üsna tõenäoline, et voolik purunes hoopis liiga suure veesurve tõttu. Sellele viitab asjaolu, et voolik purunes öösel. Asja lahendamisel on oluline see, et müüja vastutab müüdud kaubal esinevate puuduste eest üksnes juhul, kui need puudused olid olemas asja üleandmise hetkel. Seadus ei sätesta müüjale vastutuse selliste puuduste eest, mis tekivad kahe aasta jooksul, vaid need puudused peavad olema üleandmise hetkel olemas, kuid peavad ilmnema kahe aasta jooksul. Kostja on seisukohal, et vann paigaldati tavapäraseid kvaliteedinõudeid järgides.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. I. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - Hagejad ja kostja sõlmisid 08.12.2007.a müügilepingu, millega kostja müüs koos paigaldusega hagejatele mullivannikomplekti Surf I Lux. - Kostja väljastas kauba eest arve nr A-07121245 ja see tasuti 10.12.2007.a XXXpoolt (tlk 13). - 13.12.2007.a paigaldas kostja ostetud mullivanni hagejate kaasomandis olevasse korterisse asukohaga XXX. Paigaldamise käigus ühendas kostja mullivanni enda poolt valitud veevoolikuga elamu veesüsteemi külge ( tlk 14). - 09.06.2009.a. asendas kostja hagejate juures mullivanni külmavee vooliku, kuna see oli katkine (tlk 16). II. Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 mõttes, kuigi lepinguga müüdi nii vannikomplekt kuid samas lepiti kokku ka vanni paigaldamises sh selle ühendamises veevõrguga. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 teise lause kohaselt ei kohaldata müügilepingu sätteid sellistele lepingutele, mille puhul suurem osa poole kohustusest, kes asja muretseb, seisneb tööde tegemises või muude teenuste osutamises. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingus oli esmase tähtsusega võõrandamise, mitte töö tegemise komponent, siis tuleb asuda kohtu arvates seisukohale, et pooled sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 mõttes.
Hagejad on esitanud oma nõude lepingulise kahju hüvitamise nõudena. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue tuleb kvalifitseerida lepinguvälise kahju hüvitamise nõudena. Tuleb möönda, et kui müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel kahjustatakse § 1045 lg-s 1 nimetatud õigushüve, võivad vastavad kahju õigusvastasusest tekitamisest tulenevad nõuded konkureerida lepinguliste õiguskaitsevahenditega, eelkõige VÕS §-st 115 tuleneva lepingulise kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 1044 lg 2 esimese lause kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte järgi ei tule lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude olemasolu korral konkureerivate nõuete esitamine deliktiõiguslikul alusel üldjuhul kõne alla ning kannatanu saab kahju hüvitamist nõuda üksnes lepinguõiguslikul alusel. Samas tuleb osutada, et VÕS § 1044 2 teine lause sätestab erandi - lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Lepinguõiguslike kohustuste kaitse-eesmärgiks on tagada, et lepingupool saaks omapoolse lepingulise soorituse eest samaväärse vastusoorituse lepingutingimustele vastava asja või muu soorituse näol. Seega kaitseb lepinguõigus eelkõige lepingu poole huvi selle vastu, et teine pool täidaks lepingu vastavalt lepingu tingimustele, misläbi omandaks õigustatud isik teatava väärtusega eseme või muu soorituse. Lepingu rikkumise korral kompenseeritakse sellisel juhul kahjustatud lepingupoolele eelkõige lepingulise soorituse lepingutingimustele mittevastavusest tingitud väärtuse vähenemine. Deliktiõiguse peamiseks kaitse-eesmärgiks on isiku olemasolevate õigushüvede sh omandi ja muu sellesarnase kaitsmine võimalike kahjustuste eest. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt kahju hüvitamist seetõttu, et kostja ühendas ostetud vanni voolikuga üldkasutatavasse veevõrku mittenõuetekohaselt ning selle tagajärjel tekkis hagejatele kahju, kuna nad pidid hüvitama valesti paigaldamise tõttu purunenud voolikust väljavoolanud veest tekkinud kahjustused. Selle kahju ärahoidmine ei saanud aga olla VÕS § 127 lg 2 järgi müügilepingu eesmärgiks ning seetõttu tuleb kohaldada käesoleva asja lahendamisel deliktiõiguse sätteid. III. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. IV. Tsiviilasjas nr 2-12-4946 jõustunud Harju Maakohtu 13.03.2013.a kohtuotsusega (tlk 96-99) tuvastati, et 09.06.2009.a umbes kell 01.15 purunes hagejate korteris XXXmullivanni survevoolik, millele järgnenud veeuputus tekitas sama elamu korteris 1 siseviimistluse kahjustusi. Tsiviilasja nr 2-12-4946 kohtuotsusega on tuvastatud, et tekkinud kahju suurus oli 5 894,87 eurot. Nimetatud summa mõisteti kohtuotsusega hagejatelt Salva Kindlustuse AS kasuks välja. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2014.a kohtuotsusega (tlk 100-107) jäeti Harju Maakohtu 13.03.2013.a otsus muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus
rahuldamata. Tsiviilasjas oli kolmanda isikuna XXXja XXXpoolel kaasatud ka XXXOÜ. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 214 lg 3 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik ei või hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Seega on tsiviilasjas nr 2-12-4946 tehtud kohtuotsustega leidnud tõendamist, et hagejatele tekkinud kahju suurus on 5 894,87 eurot ning see kahju tekkis seetõttu, et 09.06.2009.a umbes kell 01.15 purunes hagejate korteris Muraste 9-3 mullivanni survevoolik. Käesoleva asja materjalidele on lisatud asjatundja arvamus (tlk 61-63). Asjatundja arvamuse kohaselt tekkis korteris uputus mullivanni vooliku vigastuse tõttu, vigastuse tekitas ebaõige viigi montaaži tulemus – vooliku punutis puutub kokku vanni keermestatud püstiku teravate nurkadega ja aja jooksul, hõõrdumise tõttu, mis on iseloomulik vooliku vibratsioonile vee sisselülituse ja väljalülituse hetkel, läheb voolik katki. Vooliku paigalduse teostas kostja (nimetatu on tõendatud töö/kauba üleandmisevastuvõtuaktiga 27.12.2007) ja asjatundja arvamusega on tõendamist leidnud, et voolik paigaldati ebaõigesti, vooliku ebaõige paigaldamise tõttu voolik purunes, tsiviilasja nr 2-124946 kohtuotsusega on tõendatud, et kahju tekkis mullivanni vooliku purunemise tõttu. Sellega on asjas tõendamist leidnud nii kostja tegu, kui ka põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kuna hagejate omandit on kahjustatud ning see on kahjustatud kostja teo tõttu, tuleb VÕS § 1045 lg 1 sätestatud eelduse tõttu eeldada, et kostja tegu oli õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatu sätestab õigusvastase teo toimepanija süü presumptsiooni, mis tähendab õigusvastaselt kahju tekitanud isiku poolse käibes vajaliku hoolsuse rikkumise e välise hooletuse eeldamist. Kostja süü puudumist tõendanud ei ole. Seega tuleb hagejate põhinõue rahuldada. Hagejad on esitanud ka viivisenõude. Hagejad paluvad viivised mõista välja alates hagiavalduse esitamisest sh ka edasiulatuvalt. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi on hagejate viivisenõue põhjendatud ja tõendatud. V. Pooled esitasid käesolevas asjas ka väiteid seoses garantiivastutusega. Kohus selgitab, et müügigarantiist ja müügilepingust tulenevad nõuded on täiesti erinevatest lepingutest tulenevad nõuded. Need nõuded üksteisest ei sõltu. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kahju põhjustas vooliku ebaõige paigaldus, mitte vooliku ebakvaliteetsus. Seetõttu ei oma vooliku enda müügigarantii (kas müüjalt või tootjalt) võimalik olemasolu ja selle ulatus mingit tähtsust, seda enam, et kostja vahetas purunenud vooliku uue vastu.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada ning juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 tuleb hagejate menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.