Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-48159
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.07.2014., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
XXXOÜ hagi korteriühistu XXX vastu võlgnevuse 332,34 euro ja viivise 13,66 euro nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja : Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, XXX) Kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX 376,33 eurot
Hagihind Kohtuistungi toimumise kuupäev
13.03.2014
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt Välja mõista Korteriühistult XXX XXXOÜ kasuks 57,82 eurot.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
KÜ XXX sõlmis 25.augustil 2010.aastal OÜ-ga XXX töövõtulepingu heakorra ja tehnohooldustööde teostamiseks. Kokkulepe käsunduslepingu heakorrateenuste lõpetamise kohta sõlmiti 13.mail 2013.aastal. Lepingu kohaselt teostas hageja kostjale heakorrateenust, spinklerisüsteemi, elektrikäidujuhi ja ATS teenust, mille eest kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu tingimustele. Kostja kohustus hagejale tasuma igakuiselt 2 504,86 EEK (160,09 eurot) + käibemaks 14 päeva jooksul arve esitamisest. Avaldaja on alates 30.aprillist kuni 31.juulini 2013 aastal esitanud kostjale 4 arvet teenuste osutamise eest, millised on kostja poolt täielikult tasumata. Jättes avaldaja poolt arved tasumata on kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust, milleks on teenuste eest maksmise kohustus (VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 101 lg 1 p 1, § 635, § 637). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue summas 332,34 eurot, viivis summas 13,66 eurot ja viivist 0.025 % päevas alates 22.11.2013 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on seisukohal, et kostja Lepingu ülesütlemine on vastuolus poolte käitumisega ja Lepingu ülesütlemiseks puudus põhjus ja alus. Iseenesest väide, et kostja ei ole hageja teenusega rahul, ei ole asjaolu, mis annaks kostjale aluse teenuste eest mittetasumiseks. Kui kohus leiab, et kostja poolt Lepingu ülesütlemine oli kooskõlas seadusega, palub hageja lähtuda alusetult rikastamise sätetest. Hageja on seisukohal, et hageja teostas kostjale teenuse osutamist käsundita asjaajamisena ja kostja rikastus selle võrra aluseta.
Kostja hagi ei tunnista. Hagejat ei ole nimetatud korteriomandiseaduse tähenduses valitsejaks, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud sellest tulenevat nn valitsejalepingut või halduslepingut, mida käsitletakse käsunduslepinguna. Korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, mis majandab korteriomanikele kuuluvaid korteriomandeid korteriühistu seaduse järgi ise. Kostja on sõlminud hagejaga töövõtulepingu hoones ja kinnistul heakorratööde tegemiseks ja tehnosüsteemide hooldamiseks. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, muutub tasu sissenõutavaks juhul, kui lepingus ei ole sätestatud tööde üleandmise-vastuvõtmise toimingu sooritamist. Praktiliselt väljendus töö vastuvõtmine tellija tahteavalduses (esitatud arvete tasumine), millest võis järeldada, et tellija nõustus sellega, et töö loetakse tehtuks. Kostja eesmärgiks lepingu sõlmimisel hooldatud kinnisvara, st puhtad koridorid, siseõu ja Tallinna heakorrastuseeskirjadele vastavalt kinnistuga piirnevad tänavad aga ka toimiv ja vajalikul hetkel töökorras automaatne tuletõrjesüsteem (ATS) koos töökorras oleva sprinklersüsteemiga, samuti õigusaktide nõuetele vastav elektripaigaldis. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et töö on teostatud ning see vastas lepingutingimustele või kostja on alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest. Hageja on tunnistanud tööde kvaliteedis puudujääke ja lubanud edaspidi seda parandada kuid alates 02.04.2013 ei ole enam reageerinud ühelegi kostja saadetud pretensioonile ega kostja poolt esitatud nõuet töö tegemise osas ka täitnud. Seega ei ole täidetud tasu sissenõutavaks muutumise tingimused ning esitatud nõuded 01.04. kuni 10.05.2013 osutatud teenuste eest tasumiseks on alusetud. Lepingust taganemine oli põhjendatud ja õigeaegne, sest lepingu mittenõuetekohane täitmine oli kõikide hagejalt tellitud tööde teostamise osas pikaajaline, püsiv ja kulmineerus 2013 aasta aprillis lepingu olulises osas mittetäitmisega. Kostjal puudus huvi lepingu osaliseks
jätkamiseks , kuna hageja ei ilmutanud üheski lepingu valdkonnas vajalikku hoolsust. Kostja oli teavitanud hagejat lepingu lõpetamise võimalusest. Kostja lõpetas oma 11.05.2013 e-kirjaga seoses lepingujärgsete kohustuste pikaajalise olulise rikkumisega pooltevahelise töövõtulepingu heakorra ja tehnoloogiatööde teostamiseks ning ühtlasi keeldus aprillikuu eest esitatud arvete tasumisest. Hageja nõue alates 11.05.2013 osutatud ATS ja elektripaigaldise hoolduse teostamise eest tasumiseks on alusetu. Hageja enda vastutada on enda sõlmitud lepingute õigeaegne ülesütlemine või muutmine töömahtude vähenemisel või tööobjektide muutmisel ning kostja ei saa vastutada hageja poolt talle endale kolmandate isikute eest võetud kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest. Viivist saab VÕS § 113 kohaselt nõuda üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Kuna viivisnõude aluseks olevad nõuded on alusetud, on alusetu ka viivisenõue. Juhul, kui kohtu hinnangul on hageja nõuded osaliselt või täielikult tõendatud ja põhjendatud, palub kostja teha pooltevaheliste nõuete tasaarvestuse 26,88 eurot ulatuses. Kostja on hageja kohustuste rikkumise – nõutava hoolsuskohustuse täitmata jätmine – tõttu tekkinud olukorra likvideerimisele kulutanud 26,88 eurot. Kahju tekkimisest ja selle hüvitamise nõude esitamisest on kostja teada andnud hagejale 14.04.2013.a. kirjaga. Hageja ei ole nõude aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid esitanud.
KÜ XXX (Tellija) ja XXXOÜ (Töövõtja) sõlminud 25.augustil 2010.a. töövõtulepingu heakorra ja tehnohooldustööde teostamiseks (edaspidi Leping). Leping jõustus 01.seprtembril 2010 ja kehtis kuni 31.augustini 2011. Leping pikenes igakordselt samadel tingimustel 1-aastaseks perioodiks kui kumbki Lepingu osapool ei olnud teatanud soovist Leping lõpetada vähemalt üks kuu enne selle tähtaja saabumist. Kohtule jääb arusaamatuks hageja väide, et poolte vahel sõlmitud leping on tähtajatu käsundusleping. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses viidanud poolte vahel sõlmitud lepingule samuti kui töövõtulepingule. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit et pooled on omavahel sõlmitud lepingut nimetanud ekslikult töövõtulepinguks ning poolte eesmärgiks oli sõlmida käsundusleping. Pooled leppisid kokku, et Lepingu osapool võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, kui teine osapool on Lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud või muul seaduses sätestatud alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu objektiks oli heakorrateenus, vastavalt Lepingu Lisa 1 kirjeldustele, väliskoristus vastavalt Lepingu Lisa 2 plaanile, sprinklersüsteemi hooldus vastavalt seadusandlusele, elektrikäidujuhi teenus, sisaldab elektripaigaldiste käidutööde perioodilisi toiminguid vastavalt seadusandlusele, ATS hooldusteenus, sisaldab perioodilisi toiminguid ATS katkematu töö tagamiseks vastavalt seadusandlusele. Pooled leppisid kokku, et Lepingu alusel teostatud tööde eest tasub kostja hagejale igakuiselt 2 504,86 Eesti krooni. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Poolte vahel sõlmitud lepingus kohustus tellija tasuma teostatud tööde eest vastavalt Lepingu tingimustele. VÕS § 655 lg 1 kohaselt Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha
arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei kohaldata aga selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Pooltevahelise töövõtulepinglepingu on kostja üles öelnud 11.05.2013 põhjusel, et hageja oluliselt rikkus lepingu tingimusi. Kostja on esitanud kohtule meilivahetuse hagejaga pretensioonide esitamisest hagejale lepingu täitmisel (toimiku lk 78-91), tõendanud Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt esitatud hoiatust seoses kinnistuga piirnevate tänavate pikaajalise mittehooldamisega , kokkuvõtted hagejale väljastatud võtmenööbi kasutusest (toimiku lk.8790), mis tõendavad lepingutingimuste rikkumisi hageja poolt. Hageja on tunnistanud tööde kvaliteedis puudujääke ja lubanud edaspidi need parandada kuid alates 02.04.3013 ei reageerinud ühelegi kostja saadetud pretensioonile. Ka hagiavalduses on hageja ise väitnud, et poolte kokkuleppega lõpetati heakorrateenuse osutamine 11.05.2013.a. Hageja väited, et pooltevaheline töövõtuleping lõpetati osaliselt, ainult heakorrateenuste osutamise osas, on tõendamata ja paljasõnaline. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale alates 30.aprillist kuni 31.juulini 2013 aastal 4 arvet teenuste osutamise eest, millised on kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et arve esitamine ei tõenda tööde sooritamist. Hageja ei ole tõendanud peale pooltevahelise lepingu lõpetamist tööde tegemist. Hageja on esitanud Hooldustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, tulekahju signalisatsioonisüsteemi hoolduse kontroll-lehe, mis on nii süsteemi hooldaja kui kliendi esindaja poolt allkirjastatud 06.05.2013, s.o. enne lepingu lõpetamist (toimiku lk 107). Nimetatud akti alusel esitatud arve TEO2310-31.05.2013 summas 84,70 eurot on kostja poolt tasumata. Ülejäänud kohtule esitatud Hooldustööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on aastast 2012, 2011 (toimiku lk 108, 109, 110, 111, 112, 113, 114, 115, 117) või ei ole kostja esindaja poolt allkirjastatud (toimiku lk 113). Seega on hageja poolt tõendatud tehtud tööde eest kostja poolt tasumata jätmine summas 84,70 eurot. Kostja on esitanud taotluse pooltevahelise nõuete tasaarvestuse tegemiseks summas 26,88 eurot. Nimelt on kostja hageja kohustuste rikkumise – nõutava hoolsuskohustuse täitmata jätmine – tõttu tekkinud olukorra likvideerimisel kulutanud 26,88 eurot. Kahju tekkimine on tõendatud arvega nr 23013821-09.04.2013 (toimiku lk.98). Kostjal õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt-hagejalt- kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115). Kahju tekkimisest ja selle hüvitamise nõude aluseks olevatele asjaoludele on kostja hagejale teada andnud 14.04.2013.a. kirjaga (toimiku lk.84). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole kostja nõude aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid esitanud. Pärast tasaarvelduse tegemist jääb hageja tõendatud nõude suuruseks 57,82 eurot (84,70 – 26,88). Kohtule jääb arusaamatuks hageja nõue nõuda võlgnevus kostjatelt solidaarselt välja. Hageja on määratlenud oma hagis ainult ühe kostja. Hageja on esitanud alternatiivse nõude , paludes hagi rahuldada lähtudes alusetu rikastumise sätetest.
VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit üleantu kohta, mida alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt tagasi nõuda. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna kostja on kandnud õigusabikulusid summas 150,- eurot kohtueelses menetluses, mitte kohtumenetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.