Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3) Kostja ei tunnista hageja nõuet võlgnevuse 1 713,14 eurot saamiseks täies ulatuses. 4) Kostja kinnitab, et 05.01.2007 sõlmisid kostja ja BIGBANK AS tarbijakrediidilepingu nr XXXsummas 45 000 krooni ja antud lepingu järgi oli kostja käendajaks hageja. Kostja täpsustab, et kokku oli laenude summaks 83 729,66 krooni. 24.01.2012 tegi Pärnu Maakohus võlgnikele makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite, kuna kostja arvates polnud antud nõude suurus põhjendatud. Kostja vastuväite esitamise tõttu jätkas Harju Maakohus BIGBANK AS-i poolt esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. 03.10.2012 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus tsiviilasjas 2-12-839 BIGBANK AS-i hagi kostja vastu menetlusse võtmisest. BIGBANK AS nõude aluseks oli viivis 27,6800% aastas alates 29.02.2008 kuni 06.01.2012, kokku summas 1 634,37 eurot. Kostjal on olemas BIGBANK AS 21.12.2011 tõend, mille kohaselt viimane kinnitab, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste suuruseks on käesoleval hetkel 3 359,61 eurot (sh tagastamata krediidisumma 2 462,21 eurot, intressivõlg 170,37 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 319,56 eurot ja viivis 407,47 eurot). Viivise summaks 21.12.2011 seisuga oli 407,47 eurot ning pole võimalik, et 2 nädala jooksul (ehk maksekäsu kiirmenetluse esitamise päevaks 06.01.2012) viiviste summa suurenes 4 korda. Alates tõendi kättesaamisest, mis kinnitab, et kostja võlg BIGBANK AS ees moodustab 3 359,61 eurot, ajavahemikus 28.12.2011-15.07.2012 oli kostja poolt BIGBANK AS-ile tagastatud võlgnevus kokku summas 3 340,05 eurot. See tähendab, et kostja täitis kohustust võlausaldaja ees iseseisvalt. Tulenevalt võlaõigusseaduse § 147 lg 1 ja 2 ei ole kostja arvates hagejal tagasinõudeõigust kostja vastu ning hagejal tekib õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue otseselt BIGBANK AS-i vastu. Kostja hinnangul ei vasta osaliselt tõele hageja 16.06.2014 dokumendis toodud väide, et „avaldaja esindaja märgib, et seisuga 04.06.2012 on viivis summas 1 634,37 eurot tasumata“. Kohtule esitatud 30.08.2012 kohtumääruses on märgitud, et 04.06.2012 teatas avaldaja esindaja XXX, et võlg on osaliselt tasutud, nõude jääk on viivis 1 634,37 eurot. Antud kohtumääruses on allpool lahti selgitatud avaldaja nõue, kus oli märgitud, et 1 634,37 eurot on viivis alates 29.02.2008 kuni 06.01.2012. Seega hageja ülalpool märgitud väide on puudulik, et seisuga 04.06.2012 tasumata viivis moodustas 1 634,37 eurot. Kostja täpsustab, et 30.08.2012 kohtumääruse kohaselt oli selline viivise suurus tekkinud ajavahemikul 29.02.2008 kuni 06.01.2012. Antud täpsustus on oluline selleks, et ei olnud valet arusaamist, et viivis jätkas suurenemist kuni 04.06.2012, kuid vastupidi antud viivise summa oli BIGBANK AS-i poolt arvutatud 06.01.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks, st 06.01.2012 seisuga. Kostja omalt poolt märgib, et antud väitega ei ole nõus ning tema arvates ei ole õige asja lahendamisel aluseks võtta BIGBANK AS-i esindaja teatist, mis ilmselgelt ei vasta tõele. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

MENETLUSE KÄIK

5) 02.06.2014 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde. Kohus määras, et jätkab poolte nõusolekul kirjaliku menetlusega ning määras pooltele avaldustele ja dokumentidele esitamise tähtajaks 17.06.2014 (tl 144-146, 161-162).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6) Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt,

asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 8) Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et: -

kostja XXXja BIGBANK AS sõlmisid 05.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille käendajaks oli hageja XXX(tl 2, 95).

-

Pärnu Maakohus on maksekäsu kiirmenetluses teinud 30.08.2012 tsiviilasjas nr 2-12839 kohtumääruse, mille resolutsiooni kohaselt kohustus hageja XXXtasuma BIGBANK AS-le kõrvalnõudeid summas 1 634,37 eurot. Kostja XXXesitas Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele vastuväite, mistõttu jätkas kohus kostja XXXsuhtes asja menetlemist Harju Maakohtus hagimenetluses (tl 7).

-

Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus algatas hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/8254, mille algatamise aluseks oli Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-839 ja BIGBANK AS-i avaldus (tl 8).

-

Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus ́e 04.01.2013 vara hoiusel või arvelduarvel arestimise akti kohaselt arestiti hageja XXX ́i kontod; nõude suuruseks oli 1327,98 eurot ning kohtutäituri tasu oli 385,16 eurot, seega kuulus krediidiasutuse poolt arestimisele kokku 1713,14 eurot (tl 8-9).

-

Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus tegi 03.04.2013 täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuna hageja XXXoli nõude kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult täitnud. Täitementluses sissenõutav rahasumma moodustas 1713,14 eurot, millest sissenõudjale BIGBANK AS-le on kantud 1327,98 eurot (tl 10-11).

9) Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal käendajana on tagasinõudeõigus kostja kui põhivõlgniku vastu, kuna ta on põhivõlgniku kohustuse võlausaldaja ees täitnud. 10) VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja BIGBANK AS sõlmisid 05.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille käendajaks oli hageja. 11) VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-839 nähtub, et BIGBANK AS esitas 06.01.2012 Pärnu Maakohule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnikest kostja ja hageja vastu 1634,37 euro saamiseks, mille moodustas viivise võlgnevus ajavahemiku 29.02.2008 kuni 06.01.2012 eest. 24.01.2012 tegi Pärnu Maakohus võlgnikele makseettepaneku, mis on kohtumääruse kohaselt kostjale kätte toimetatud 31.01.2012 ja hagejale kätte toimetatud 21.04.2012. 04.06.2012 teatas BIGBANK AS esindaja Pärnu Maakohtule, et võlg on osaliselt tasutud, nõude jääk on viivis 1634,37 eurot ja maksegraafikut kinnitamiseks ei esitata. Solidaarvõlgnik XXXesitas nõudele vastuväite ning tema suhtes andis Pärnu Maakohus asja üle hagimenetlusse Harju Maakohtule eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 30.08.2012 tsiviilasja nr 2-12-839 kohtumääruse resolutsiooni kohaselt kohustati solidaarvõlgnikku XXX ́it tasuma BIGBANK AS kõrvalnõudeid summa 1634,37 eurot (tl 99100). Seega mõistis Pärnu Maakohus võlausaldaja nõude solidaarvõlgnike vastu välja vaid hagejalt käendajana, kuna kostjast põhivõlgnik esitas nõudele vastuväite ja tema suhtes anti asi üle hagimenetlusse. Harju Maakohtu 03.10.2012 määrusest nähtub, et kohus keeldus BIGBANK AS hagi XXXvastu võla nõudes menetlusse võtmast TsMS § 487 lg 3 alusel, kuna BIGBANK AS ei esitanud kohtule määratud tähtajaks nõude põhjendusi. 12) VÕS § 147 lg 1 kohaselt, kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama. VÕS § 147 lg 2 kohaselt kui käendaja kohustuse täitmisest põhivõlgnikule ei teata ja põhivõlgnik täidab sama kohustuse, ei ole käendajal põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et käendaja on kohustuse täitnud. BIGBANK AS 21.12.2011 tõendi kohaselt on tarbijakrediidilepingust nr XXXtulenevate täitmata rahaliste kohustuste suuruseks 21.12.2011 seisuga 3359,61 eurot, sealhulgas tagastamata krediidisumma 2462,21 eurot, intessivõlg 170,37 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 319,56 eurot ja viivis 407,47 eurot (tl 102-104). Kostja on esitanud tõenditeks viis maksekorraldust, millest nähtub, et ajavahemikul 28.12.2011 kuni 15.07.2012 on seoses krediidilepingust nr XXXtulenevate kohustustega BIGBANK AS-le tasutud kokku 3340,05 eurot. Sellise summa tasumisel lähtus kostja BIGBANK AS 21.12.2011 tõendist võlgnevuse kohta (tl 107-111). Samas on kostja tasunud 19,56 eurot vähem (3359,61-3340,05=19,56 eurot), mida kostja põhjendab asjaoluga, et suulises vestluses BIGBANK AS töötajaga sai kostja aru, et sissenõudmisega seotud kulude (319,56 eurot) eest peaks kostja maksma 300 eurot ning seoses sellega tegi kostja 15.07.2012 viimase võlgnevuse makse summas 300 eurot, mitte aga 319,56 eurot (tl 166). Seega oli kostja arvates 15.07.2012 seisuga tema kohustused BIGBANK AS eest täidetud, lähtudes BIGBANK AS-i 21.12.2011 tõendist võlgnevuse kohta. Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-12-839 nähtub, et BIGBANK AS esitas 06.01.2012 Pärnu Maakohule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja ja hageja vastu 1634,37 euro saamiseks, mille moodustas kõrvalnõudena viivise võlgnevus ajavahemiku 29.02.2008 kuni 06.01.2012 eest (tl 99-100). Seega on BIGBANK AS esitanud 06.01.2012 seisuga kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles on võlgnike kõrvalnõude suuruseks märgitud viivisenõue 27,68% aastas alates 29.02.2008 kuni 06.01.2012 summas 1634,37 eurot. BIGBANK AS 21.12.2011 tõendis on võlgnike viivisevõlgnevuse suuruseks 21.12.2011 seisuga märgitud 407,47 eurot, so neli korda väiksem summa kui 16 päeva hiljem (so

06.01.2012) kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud summa. Kostja arvates oli Pärnu Maakohtu 24.01.2012 maksekäsu ettepanekus (mis toimetati talle kätte 31.01.2012) märgitud viivise summa alusetult kõrgendatud, mistõttu kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses võlausaldaja nõudele vastuväite. 02.06.2014 toimunud korraldaval kohtuistungil avaldas kostja ning seda kinnitas ka hageja, et nad kohtusid 2012 jaanuari lõpus või veebruari alguses kostja juures kodus, mil kostja teatas hagejale, et esitab Pärnu Maakohtule vastuväite, mida ta palus kindlasti teha ka hagejal peale Pärnu Maakohtust dokumentide kättesaamist (tl 144-146). Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtumääruse kohaselt kohustati hagejat XXX ́it tasuma BIGBANK AS kõrvalnõudeid summa 1634,37 eurot (tl 99-100). Pärnu Maakohtu 30.08.2012 kohtumääruse ja BIGBANK AS-i avaldus alusel algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/8254. 04.01.2013 koostas kohtutäitur hageja suhtes vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (tl 8). 03.04.2013 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2012/8254, kuna nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud (tl 10). Täitemenetluses sissnõutav rahasumma moodustas 1713,14 eurot, millest sissenõudjale BIGBANK AS-le on kantud 1327,98 eurot ning täitekulud on 385,16 eurot (tl 11). Seega kohtutäituri poolt hageja arveldusarve arestimise tulemusena sai täitementluse käigus BIGBANK AS nõue summas 1327,98 eurot täielikult rahuldatud hiljemalt 03.04.2013. Seejuures ei oska kohus, ega osanud ka 02.06.2014 toimunud kohtuistungil hageja, selgitada, miks täitemenetluse nõutud summa (1327,98 eurot) oli 306,39 euro võrra väiksem kui Pärnu Maakohtu määrusega hagejalt välja mõistetud summa (1634,37 eurot) (tl 144-146). 04.12.2013 teatisest nähtub, et hageja on kostjale kirjalikult teatanud, et ta on täitnud põhivõlgniku kohustuse võlausaldaja ees summa 1713,14 eurot, mida palub VÕS § 152 lg 1 alusel kostjal üle kanda hageja kontole kolme päeva jooksul (tl 121). Postiasutuse kviitungi kohaselt on hageja saatnud kostjale tähitud kirja 06.12.2013 (tl 122). VÕS § 147 lg 2 kohaselt kui käendaja kohustuse täitmisest põhivõlgnikule ei teata ja põhivõlgnik täidab sama kohustuse, ei ole käendajal põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et käendaja on kohustuse täitnud. Kohtu hinnangul käesolevas asjas VÕS § 147 lg 2 ei kohaldu, sest nimetatud säte reguleerib olukorda, kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täitnud enne (või samaaegselt), kui põhivõlgnik täidab sama kohustuse. Esmalt märgib kohus, et põhivõlgnik täitis enda hinnangul BIGBANK AS ees kogu oma kohustuse 15.07.2012. Kohtutäituri poolt hageja arveldusarve arestimise tulemusena sai täitementluse käigus BIGBANK AS nõue (summas 1327,98 eurot) rahuldatud hiljemalt 03.04.2013. Teiseks märgib kohus, et tegemist ei ole sama kohustusega. Kostja täitis enda hinnangul BIGBANK AS ees kogu enda kohustuse, sh põhivõla, intressivõla, sissenõudmisega seotud kulud ja viivise summas 407,47 eurot. Hageja täitis aga võlausaldaja ees kohustuse summas 1327,98 eurot, mille moodustas Pärnu Maakohtu 30.08.2012 määruse kohaselt vaid kõrvalnõudena viivisenõue. 13) VÕS § 152 lg 1 alusel läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. VÕS § 152 lg 2 kohaselt, kui käendaja ei esita võlausaldaja vastu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul olid võlausaldaja vastu, ja täidab kohustuse, ei lähe võlausaldaja nõue käendajale üle ulatuses, milles käendaja vastutus oleks nendest vastuväidetest tulenevalt vähenenud, kui käendaja ei tõenda, et ta neid vastuväiteid ei teadnud ega pidanudki teadma. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei lähe põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale (hagejale) üle rahuldatud võlausaldaja nõue põhivõlgniku (kostja) vastu. Sellise tagasinõude ülemineku välistab VÕS § 152 lg 2. Kohus on tuvastanud, et põhivõlgnikust kostjal oli põhjendatud

vastuväide võlausalda BIGBANK AS vastu viivisenõude arvestamise osas 06.01.2012 seisuga, mil võlausaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnikest hageja ja kostja vastu. Kostja esitas enda vastuväite õigeaegselt Pärnu Maakohtule, mistõttu Pärnu Maakohus andis tema suhtes asja menetluse üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. Kostja teavitas suuliselt ka hagejat vastuväite esitamisest ja palus esitada Pärnu Maakohtust makseettepaneku kättesaamisel vastuväite ka hagejal. Pärnu Maakohtu 30.08.2012 määrusest nähtub, et hageja sai makseettepaneku kätte 21.04.2012. 02.06.2014 toimunud korraldaval kohtuistungil andis hageja vastuolulisi selgitusi makseettepaneku kättesaamise osas, märkides kord, et sai selle kätte alles 2012 detsembris kohtutäituri vahendusel ning samas ka märkides, et ta ei mäleta, kas ta sai selle dokumendi kätte või mitte (tl 144-146). Kohus leiab, ei ole põhjust kahelda Pärnu Maakohtu 30.08.2012 määruse sisus, et hageja sai 24.01.2012 kohtu makseettepaneku kätte 21.04.2012 (tl 99). Seega on leidnud tõendamist, et hagejast käendaja teadis kostja vastuväiteid võlausaldaja nõude suhtes, kuid jättis need vastuväited Pärnu Maakohtule esitamata, mistõttu mõistis Pärnu Maakohus temalt välja BIGBANK AS kõrvalnõuded summa 1634,37 eurot (tl 99-100). Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostjast põhivõlgnikult rahuldatud ulatuses võlausaldaja nõuet, mille hageja käendajana on täitnud, sest hageja on sellise nõude esitamise võimaluse minetanud VÕS § 152 lg 2 alusel, kuivõrd hageja ei esitanud võlausaldaja vastu vastuväiteid, mis põhivõlgnikust kostjal olid ja millest hageja oli teadlik. 14) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 15)TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine, mistõttu puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks. 16) TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 17) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 18) Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.