Tsiviilasi nr 2-13-53564
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.07.2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-13-53564
Tsiviilasi
Danske Bank A/S-i hagi Mxxxx Sxxxxxxx vastu liisingulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (asukoht Holmens kanal 212, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik) seaduslik esindaja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826; asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015); Hageja lepinguline esindaja: Krista Arraste, OÜ Julianuse Õigusbüroo (asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: xesindaja: vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21A, Tartu linn 51014; e-post: [email protected])
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-56324 menetlus Danske Bank A/S-i hagis Mxxxx Sxxxxxxx vastu liisingulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik Danske Bank A/S esitas 12.11.2013. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Sxxxxxxx vastu liisingulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja hagejaga käenduslepingu hageja ja OÜ Endla Ehitus vahel sõlmitud sõiduauto liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Põhivõlgnik ei ole liisingulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja hageja nõuab kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 20 000 eurot, millest moodustab 11 217,51 eurot tasumata põhivõlg, 264,27 eurot intress ja 8518,22 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vaidles 30.12.2013. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja esitas 06.02.2014. a kohtule taotluse liisingulepingu esemeks olnud sõiduauto turuhinna kindlaksmääramiseks vara tagastamise seisuga. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras 20.03.2014. a määrusega ekspertiisi liisingueseme väärtuse hindamiseks selle tagastamise ajal. Ekspertiisi viis kohtu määramisel läbi riiklikult tunnustatud ekspert Rein Münt, kes esitas ekspertiisi tulemuste kohta 30.04.2014. a ekspertiisiakti nr 14-192. 17.06.2014. a esitas kostja lepinguline esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.
Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja esindaja on hagi esitamisel 11.11.2013. a tasunud Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 riigilõivu summas 650 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot. Hageja taotlusel määrab kohus, et riigilõiv tuleb tagastada Julianus Inkasso OÜ pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.