Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Swedbank AS esitas 29. augustil 2012 Tartu Maakohtule hagi OÜ Maja Vara Projekt, Dmitry Dudorini, Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 3. jaanuaril 2008 OÜ-ga Maja Vara Projekt sõlmitud laenulepingu nr 08000592-JI, Dmitry Dudoriniga sõlmitud käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, Diana Kutkinaga sõlmitud käenduslepingu nr 08-000592-KÄ2 ja Vitali Kutkiniga sõlmitud käenduslepingu nr 08-000592-KÄ3 alusel 21 857 eurot 78 senti (tlk 2-5). Kohus võttis hagi menetlusse
10.septembri 2012 määrusega (tlk 46).
16.jaanuari 2013 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi Maja Vara Projekt OÜ vastu (tlk 78-80).
20.jaanuari 2014 määrusega kinnitas kohus AS-i Swedbank ning Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-34075 osaliselt – AS-i Swedbank nõuetes Diana Kutkina ja Vitali Kutkini vastu. Kohus märkis, et menetlus jätkub AS-i Swedbank nõudes Dmitry Dudorini vastu (tlk 167-168).
4.Hagiavalduse (tlk 2-5) kohaselt sõlmisid AS Swedbank (hageja) ja OÜ Maja Vara Projekt 3. jaanuaril 2008 laenulepingu nr 08-000592-JI, mille kohaselt andis hageja OÜ-le Maja Vara Projekt laenu 300 000 krooni (19 173 eurot 50 senti). 3. jaanuaril 2008 sõlmisid hageja ja Dmitry Dudorin (kostja) käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr 08-000592-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu p-is 1 kokku 342 000 krooni (21 857 eurot 78 senti). Käenduslepingu p-i 4 kohaselt oli käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks iga lepingujärgse makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Laenulepingu p-ide 2.6, 2.7 ja 7 järgi kohustus laenusaaja hagejale tasuma igakuiselt intressi määraga 14% aastas. Laenusaaja kohustus tagastama hagejale laenusumma graafiku alusel ning tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt tema arvelduskontol (laenulepingu p-id 2.2, 2.4, 6.1 ja 7.3). Kuna laenusaaja ei täitnud kohustust kohaselt, saatis hageja laenusaajale ja käendajatele 3. mail 2010 teatised laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla tasumiseks ning teavitas, et loeb võla mittetasumisel laenulepingud ennetähtaegselt üles öelduks. Kuna võlga ei likvideeritud, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 20. maist 2010, millest teavitas laenusaajat ja käendajaid 21. mai 2010 kirjaga. Hageja 15. veebruari 2013 vastuse (tlk 94-96) kohaselt saatis ta kirjad laenusaajale ja käendajatele kõigil talle teadaolevatel ja lepingus avaldatud aadressidel nii posti teel kui elektrooniliselt. Tähitud kirjad on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel, sest kirjadele postkontorisse järele ei mindud ning neid ei õnnestunud ka isiklikult üle anda. Hageja viitab laenulepingu p-idele 12.4.1, 14.6, 14.10, käenduslepingu p-idele 7, 10 ja üldtingimuste p-ile 5.1.4, mille eesmärgiks on tagada operatiivne suhtlus lepingupoolte vahel ning vältida olukorda, kus lepingut rikkunud pool saaks kõrvale hoida õiguslikke tagajärgi kaasatoovate teadete vastuvõtmisest ja oma kohustustest. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et ülesütlemise tahteavaldus kätte toimetada. Hageja viitab lahenditele nr 3-3-1-65-09 ja nr 3-3-1-10-04, milles Riigikohus leidis, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Antud juhul on OÜ Maja Vara Projekt jätnud posti vastuvõtmise korraldamata. Hageja viitab ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 70 ja leiab, et on kasutanud laenusaajale ja käendajatele teadete edastamiseks kõiki mõistlikke viise ja vähemalt tähitud kirjaga saadetud teade on läinud adressaadi jaoks kaotsi. Laenusaajal ja käendajatel on olnud mõistlik võimalus hageja tahteavaldusega tutvuda ning ülesütlemine on kehtiv. Kuna laenusumma tagastamise tähtaeg 2/7
on laenulepingu p-i 2.3 kohaselt 31. detsember 2012, on hageja nõue igal juhul muutunud sissenõutavaks. Seoses laenulepingu ülesütlemisega on laenusaaja laenulepingust tulenev võlg
27.augusti 2012 seisuga 29 146 eurot 83 senti (põhiosa 11 078 eurot 71 senti, intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 16 456 eurot 11 senti ja leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti). Hageja ei ole arvestanud intressi pärast lepingu ülesütlemist. Viimane intressi arvestamine toimus 20. mail 2010, hiljem on võlg konverteeritud eurodeks. Hageja palub mõista kostjalt välja 21 857 eurot 78 senti (põhiosa 11 078 eurot 71 senti, intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 9167 eurot 6 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
17.detsembri 2012 ja 27. augusti 2013 seisukohtades (tlk 73-75, 137-139) palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole tõendanud, et on laenusaajale kätte toimetanud 3. mai 2010 ülesütlemise teatise. Seega laenuleping kehtib, laenulepingust tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks ja käenduslepingu täitmist ei saa nõuda. TsÜS § 70 ei ole asjakohane, sest see on erisätteks juhtudele, mil tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi. Riigikohus on 17. märtsi 2009 lahendis nr 3-2-1-8-09 põhjendanud, et eemalviibijale tehtud, lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist reguleerib TsÜS § 69 lg 3. Kindlaks tuleb teha, kas tahteavalduse saajale oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Hageja viidatud Riigikohtu lahendid 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-65-09 ei ole asjakohased, sest reguleerivad haldus- ja maksumenetluses dokumentide kättetoimetamist. Isegi kui lugeda laenuleping kehtivalt ülesöelduks, ei ole hagi tervikuna põhjendatud. Käendaja Diana Kutkina on tasunud põhivõlgniku eest 3589 eurot 25 senti, makstes järjekindlalt pangale 100 eurot kuus. Panga arvestus lõpeb 2012. a augustis, kuid käendaja on tasunud makseid ka pärast seda, mistõttu peab põhivõlg olema hagis näidatust väiksem. Hagile lisatud arvestuste kohaselt on intressi lisatud ka pärast 20. maid 2010, kuid panga seisukohalt on laenuleping selle kuupäeva seisuga üles öeldud. Pärast lepingu lõppemist ei saa intressi juurde arvestada.
6.27. juuni 2014 kohtuistungil väitis kostja, et nõue on osaliselt täidetud, ja esitas maksekorraldused. Hageja kinnitusel on tasutud summa võrra võlga vähendatud (tlk 195).
7.11. juuli 2014 menetlusdokumendis (tlk 200-201) teatas hageja, et menetluse jooksul on tasutud 4125 eurot, mis arvestati põhivõla katteks. Kostja esitatud tõendites viidatud summad on nõudest maha arvestatud. 11. juuli 2014 seisuga on nõue kokku 17 732 eurot 78 senti: põhivõlg 6953 eurot 71 senti, intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 9167 euro 6 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 16 088 eurot 48 senti ja hagi tuleb jätta rahuldamata 5769 euro 30 sendi ulatuses. Menetluskuludest tuleb jätta 10% hageja ja 90% kostja kanda.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Maja Vara Projekt (endine ärinimi OÜ Skim (tlk 42)) sõlmisid 3. jaanuaril 2008 laenulepingu nr 08-000592-JI, mille kohaselt andis hageja OÜ-le Maja Vara Projekt laenu 300 000 krooni (s.o 19 173 eurot 50 senti) tagastamise lõpptähtpäevaga 31. detsember 2012 (tlk 7-13).
3/7
10.Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et nad sõlmisid 3. jaanuaril 2008 käenduslepingu nr 08-000592-KÄ1, mille kohaselt vastutab kostja laenulepingust nr 08-000592-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest endale kohustuse panga ees solidaarselt laenusaajaga, vastutuse maksimumsummaks 342 000 krooni, s.o 21 857 eurot 78 senti (tlk 14-15). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 I lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 145 lg 2 II lause vastutab ta ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
11.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenusaaja kohustus tasuma hagejale intressi ja tagastama laenusumma igakuiste maksetena maksegraafiku alusel (laenulepingu p-id 2.2-2.6, 6.1, 7, 8.1). Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest (tlk 31, 33) nähtub ja ka poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenusaaja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt ning iseenesest esines alus laenulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Laenulepingu p-i 13.1.2 järgi on pangal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida kohaselt mh lepingust tulenevaid varalisi kohustusi ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 10 pangapäeva möödumist pangalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamist. Hageja märkis oma 3. mai 2010 kirja pealkirjaks „lepingu ülesütlemine“, palus selles laenusaajal tasuda võla hiljemalt 18. mail 2010 ja teatas, et on sunnitud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel lugema laenusaajaga sõlmitud lepingud ennetähtaegselt lõppenuks (tlk 20). 21. mai 2010 teatises laenusaajale märkis hageja, et lõpetas laenulepingu ühepoolselt
20.mail 2010 (tlk 24). Kohus leiab, et iseenesest võib hageja 3. mai 2010 kirja pidada lepingu ülesütlemise avalduseks, mille kohaselt öeldakse laenuleping üles alates 19. maist 2010, kui laenusaaja võlga ei tasu. Arusaamatuks jääb aga, mille alusel loeb hageja oma 21. mai 2010 kirjas laenulepingu üles öelduks alates 20. maist 2010. Lepingut ei saa üles öleda selliselt, et ülesütlemine selgub alles tagantjärele. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 I lause). Hageja leiab, et laenusaajal oli mõistlik võimalus tema tahteavaldusega tutvuda ning ülesütlemine on kehtiv (tlk 95). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud laenusaajale lepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamist ja laenuleping ei ole üles öeldud (tlk 139). TsÜS § 69 lg 3 järgi loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. 4/7
Laenulepingu p-i 14.6 I lause kohaselt vormistatakse lepinguga seotud teated kirjalikult ja saadetakse teise poole aadressil (lepingu p-is 13.1 toodud juhtudel, s.o ülesütlemise korral, annab pank teate üle allkirja vastu või saadab tähitud kirjana). Laenulepingu p-i 14.10 järgi kohaldatakse laenusaaja ja panga vahelistele laenulepinguga reguleerimata suhetele panga üldtingimusi (tlk tlk 116-119). Üldtingimuste p-i 5.1.4 I lause kohaselt loetakse personaalsed teated, mis pank on kliendile saatnud, kliendi poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest pangale teada oleval kontaktaadressil või -numbril on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Laenulepingu p-i 12.4.1 kohaselt oli laenusaaja kohustatud pangale teatama oma kontaktandmete muudatustest 5 pangapäeva jooksul. Kohtu hinnangul on laenuleping sõlmitud tüüptingimusi kasutades (VÕS § 35, § 37 lg 1), mistõttu tuleb antud juhul arvestada ka võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. Kohus leiab, et kuivõrd laenulepingu tüüptingimus (üldtingimuste p 5.1.4 I lause) kaldub laenusaaja kahjuks kättesaamise riski panemise osas kõrvale TsÜS § 69 lg-s 3 sätestatust, on see laenusaajat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 44, § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 35 alusel tühine ning asjas kohaldub TsÜS § 69 lg 3 (vt ka Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p-id 12-14). Riigikohus on vastanud eitavalt küsimusele, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS § 69 lg 3 II lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 11). Hageja on esitanud kohtule koopiad ümbrikutest ja väljastusteadetest, millest nähtuvalt on laenusaajale ja laenusaaja selleaegsele juhatuse liikmele Vitali Kutkinile saadetud laenulepingus märgitud aadressil XXXX, XXXX. ja 21. mail 2010 tähitud kirjad, mis tagastati hoiutähtaja möödmuse tõttu (tlk 98-99, 104-105, 106-107, 114-115, 123). Hageja ei ole tõendanud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis oleks sisaldanud teavet saabunud kirja sisu kohta. Tõendeid muul viisil kirjade saatmise kohta ei ole hageja esitanud. Järelikult ei olnud laenusaaja praeguses asjas krediidilepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja ülesütlemine tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei olnud toimunud. Riigikohtu hinnangul kannab tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi (vt Riigikohtu 2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-12, p 13). Kohus nõustub kostjaga, et hageja viidatud Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-10-04 ja 3-3-1-65-09 ei ole asjakohased, sest reguleerivad dokumentide kättetoimetamist haldus- ja maksumenetluses. Kuigi Riigikohus on ka tsiviilasjas leidnud, et juriidilise isiku puhul on mõistlik eeldada, et ta korraldab oma asukohas endale adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise, on Riigikohus pidanud võimalikuks lugeda tahteavalduse TsÜS § 69 lg 3 järgi kättesaaduks juhul, kui kiri toimetatakse saaja asukohta ja on tõendatud, et saaja töötaja keeldub kirja vastuvõtmisest (vt Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 14). Praegu selliseid asjaolusid hageja tõendanud ei ole. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
5/7
Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 70, sest tahteavalduse edastamisel ei esinenud viivitust ja see ei läinud ka kaotsi.
12.Hageja esialgne nõue oli 21 857 eurot 79 senti. 11. juuli 2014 seisuga on hageja laenulepingust tulenev nõue kokku 17 732 eurot 78 senti – põhivõlg 6953 eurot 71 senti, intress 20. mai 2010 seisuga 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 9167 euro 6 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti (tlk 200).
13.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuigi tõendatud ei ole laenulepingu ülesütlemine, on kohtu arvates muutunud käesolevaks ajaks kogu laenusumma sissenõutavaks. Hageja on õigesti märkinud, et laenulepingu p-i 2.3 kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 31. detsember 2012 (tlk 7), mistõttu on laenusumma igal juhul sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas hagi 29. augustil 2012 (tlk 2), laenu tagastamise graafiku kohaselt oli selleks ajaks muutunud sissenõutavaks suurem osa laenusummast ning ülejäänud põhiosa 33 798 krooni 75 senti muutus osade kaupa sissenõutavaks 31. detsembriks 2012. Hageja kinnitusel on menetluse jooksul tasutud kokku 4125 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtted ja hageja avaldused annavad alust arvata, et hageja on võtnud arvesse nii käendaja Diana Kutkina poolt enne ja pärast hagi esitamist tasutud summad kui ka kostja esitatud maksekorraldustes märgitud summad (tlk 29-36, 96, 124-131, 197-198, 200-201). Kostja ei ole tõendanud, et tasutud oleks hageja märgitust suurem summa. Seega on hageja põhivõla nõue 6953 eurot 71 senti põhjendatud. Hageja intressinõue 1466 eurot 51 senti on põhjendatud. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtuvalt lõpetas hageja intressi arvestamise 20. mail 2010 ning 1. jaanuaril 2011 toimus vaid võla konverteerimine eurodesse (tlk 33). Kuna tõendatud ei ole laenulepingu ülesütlemine, olnuks hagejal iseenesest õigus nõuda intressi ka edaspidi. Hageja leppetrahvinõue 63 eurot 91 senti intressimaksetega viivitamise eest ja viivis leppetrahvi nõudelt 81 eurot 59 senti on põhjendatud VÕS § 161 lg 1, § 113 lg 1 ja laenulepingu p 7.3 alusel.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu p-i 2.8 kohaselt on viivise määr 0,15% päevas. Hagiavaldusest nähtuvalt lähtub hageja viivisearvestusest 27. augusti 2012 seisuga. Viivisearvestuses on tuginetud sellele, et kogu laenusumma muutus sissenõutavaks
20.mail 2010. Kuna hageja ei ole tõendanud laenulepingu ülesütlemist, tuleb asuda seisukohale, et kogu laenu põhiosa ei muutunud sissenõutavaks mitte hageja märgitud
20.mail 2010, vaid vastavalt maksegraafikule. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte kohaselt oli põhivõla jääk 19. mai 2010 seisuga 37 655 krooni 24 senti ja viivisevõlg 20. mai 2010 seisuga 7634 krooni 79 senti (tlk 31, 35). Arvestades eeltoodut ja lepingul sooritatud operatsioonidest nähtuvaid laekumisi (tlk 31-32), on hagejal õigus nõuda kohtu arvestuse kohaselt viivist 27. augusti 2012 seisuga 117 705 krooni 70 senti, s.o 7522 eurot 76 senti.
15.Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt kui käendajalt hageja kasuks välja kokku 16 088 eurot 48 senti (põhivõlg 6953 eurot 71 senti, intress 1466 eurot 51 senti, leppetrahv 63 eurot 91 senti, põhiosa viivis 7522 eurot 76 senti, leppetrahvi viivis 81 eurot 59 senti). Hagi tuleb jätta rahuldamata kokku 5769 eurot 30 sendi ulatuses. 4125 euro ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata seetõttu, et selles osas on võlg menetluse kestel vähenenud (11 078,716/7
6953,71), kuid hageja ei ole nõudest loobunud. 1644 eurot 30 sendi ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata viivisenõude põhjendamatuse tõttu (9167,06-7522,76).
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskuludest jätta 10% hageja ja 90% kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust ning asjaolusid, hageja nõue oli 1648 eurot 95 sendi ulatuses põhjendamatu ja 4125 euro ulatuses jäeti rahuldamata üksnes seetõttu, et selles ulatuses tasuti võlg menetluse kestel. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.