XXX hagi XXX vastu leppetrahvi vähendamiseks ja võlanõude puudumise tuvastamiseks summas 4 514 eurot
Tsiviilasja hind
4 514 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad: Irina Kadõševitš (OÜ Iridium, e-post [email protected]) ja Oksana Smirnova Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja nõustajad: Katrin X ja Valeria X
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
26. mai 2014 Hageja XXX, hageja lepingulised esindajad Irina Kadõševitš ja Oksana Smirnova, kostja XXXning kostja nõustajad Katrin X ja Valeria X
RESOLUTSIOON
1) Jätta rahuldamata hageja XXX hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 nimetatud laenulepingu nr XXXpunktist 7.7 tulenev leppetrahvi vähendamise nõue. 2) Jätta läbi vaatamata hageja XXX hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 nimetatud võlatunnistusest nr XXXtuleneva nõude summas 3 725,45 eurot puudumise tuvastamine (TsMS § 423 lg 2 p 2). 3) Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 08.01.2014 kohtumääruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu täiteasjas 022/2013/3296. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. juulil 2014.a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited kostja vastusele
1.Hageja esitas 07.01.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub vähendada 20.06.2012 laenulepingu nr XXX punktist 7.7 tulenevat leppetrahvi summat mõistliku määrani ja palub kohtul tuvastada kostjal nõude summas 3 725,45 eurot puudumine 20.06.2012 võlatunnistuse nr XXX alusel hageja vastu.
2.Hageja ja AB Kreditex AS sõlmisid 20.06.2012 laenulepingu nr XXX summas 9 542,90 eurot, tähtajaga 25.06.2022.
3.Hageja ja AB Kreditex AS sõlmisid 20.06.2012 võlatunnistuse nr XXX, mille kohaselt hageja tunnistab, et tal on võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 13 460,24 eurot.
4.03.04.2013 tegi AB Kreditex AS hagejale avalduse, millega ütles üles 20.06.2012 sõlmitud võlatunnistuse nr XXX ja nõudis 20.06.2012 võlatunnistusest tulenevate varaliste kohustuste täitmist summas 3 301,55 eurot.
5.27.05.2013 esitas AB Kreditex AS täitmisavalduse Harju tööpiirkonna kohtutäiturile Elin Vilippus`ele võla summas 19 358,39 eurot sissenõudmiseks TMS § 2 lg 1 p 19 alusel. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustas hageja suhtes täitemenetlust täiteasja 022/2013/3296 raames.
6.Hageja soovib vaidlustada täitemenetluses esitatud nõude suuruse, kuivõrd leiab, et see ei ole õige. Hageja on seisukohal, et: -
laenulepingu nr XXX punktis 7.7 sätestatud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja taotleb selle vähendamist;
-
kostjal puudub võlatunnistusest nr XXX tulenev nõue summas 3 725,45 eurot ja taotleb nimetatud asjaolu tuvastamist kohtu poolt.
7.Hageja on seisukohal, et kostjal puudub nõudeõigus võlatunnistuse nr VT_2062/1 alusel, kuivõrd AB Kreditex AS on võlatunnistuse ülesse öelnud, taganenud lepingust, mistõttu puudub kostjal nõue hageja vastu võlatunnistuse alusel. Hageja ei ole võlatunnistuse nr XXX alusel AB Kreditex AS käest laenu saanud, mistõttu ei saa eeldada ka kostja või AB Kreditex AS poolt võlasuhte tagasitäitmise nõuet VÕS § 189 lg 1 alusel. Lähtuvalt eeltoodust taotleb hageja tuvastada kostjal nõude summas 3 725,45 eurot puudumine võlatunnistuse nr VT_ 20620/1 alusel hageja vastu.
8.17.06.2013 loovutas AB Kreditex AS kostjale XXX tervikuna nõude hageja vastu, mis on tekkinud loovutaja ja võlgniku vahel 20.06.2012 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja selle kõikidest lisadest ning võlatunnistusest nr XXX.
9.Hagejale jääb kostja seisukoht, et hagejal puudub õiguslik alus hagiavalduse resolutsioonis toodud nõuete esitamiseks TMS § 423 lg 2 p 2 alusel, arusaamatuks, kuivõrd kostja ei
põhjenda, kuidas väidetav hageja nõuetel õigusliku aluse puudumine on seostatav TsMS § 423 lg-s 2 p 2 sätestatuga.
10.Hagejale jääb arusaamatuks kostja seisukoht, et hagejal puudub materiaalõiguslik alus esitada kohtule nõue laenulepingust nr XXX punktis 7.7 sätestatud leppetrahvi vähendamiseks, sest leppetrahv ei ole VÕS § 162 lg 1 mõistes iseseisev nõue. VÕS § 162 lg 1 sätestab leppetrahvi maksmiseks kohustatud isikule õiguse nõuda leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni, mistõttu kostja väited materiaalõigusliku aluse puudumise kohta on väärad.
11.Kostja väidab, et hageja on asunud juba võlatunnistuse nr XXX punktis 4 väljatoodud maksegraafiku alusel nõuet osamaksetena täitma, mis välistab leppetrahvi vähendamise VÕS § 162 lg 3 alusel, kuid ei tõenda hageja poolt osamaksete maksmist.
12.Hageja on seisukohal, et kostja eksib TsMS § 368 lg 1 tõlgendamisel. Nimelt sätestab TsMS § 368 lg 1, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude tuvastada kostjal nõude summas 3 725,45 eurot puudumine võlatunnistuse nr XXX alusel hageja vastu, seoses sellega, et võlatunnistus on ülesse öeldud, mis tähendab, et vastav õigussuhe hageja ja kostja vahel puudub, mille alusel saaks kostja oma nõuet maksma panna. Kostja väited õigussuhte olemasolu kohta ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta.
13.Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et täitemenetluses menetletakse täitedokumendina just 27.06.2013 võlatunnistusest nr XXXtulenevat nõuet. Kostjal võib küll olla nõue hageja vastu tulenevalt võlatunnistusest nr XXX, kuid nimetatud nõuet ei menetleta hagejale teadaolevalt täiteasjas nr 022/2013/3296. Hageja on aga vaidlustanud hagimenetluses täitedokumendi, mille alusel toimub täitemenetlus.
14.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile ja hageja seisukohtadele
15.Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu.
16.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg p 2 alusel, kuivõrd hagejal puudub õiguslik alus hagiavalduse resolutsioonis toodud nõuete esitamiseks.
17.Hagejal puudub materiaalõiguslik alus esitada kohtule nõue laenulepingu nr XXX punktis 7.7 sätestatud leppetrahvi vähendamiseks, sest leppetrahv ei ole VÕS § 162 lg 1 mõistes iseseisev nõue. Samuti on hageja asunud juba võlatunnistuse nr XXX punktis 4 väljatoodud maksegraafiku alusel nõuet osamaksetena täitma, mis välistab leppetrahvi vähendamise VÕS § 162 lg 3 alusel.
18.Kostja on seisukohal, et pole võimalik esitada hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 sätestatud nõuet võlanõude puudumise tuvastamiseks, kuivõrd tuvastusnõude saab esitada TsMS § 368 lg 1 kohaselt üksnes õigussuhte tuvastamiseks. Tulenevalt sõlmitud võlatunnistuse nr XXX punktist 1 on hageja võlga kostja ees tunnistanud ning seega on õigussuhe hageja ja kostja vahel tõendatud.
19.Kostja on 24.03.2014 kohtule edastatud seisukohas nentinud, et 27.06.2013 sõlmisid hageja ja kostja uue võlatunnistuse nr XXX, millega hageja tunnistas, et tal on kostja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 25 000 eurot, mis on tekkinud 18.02.2011 sõlmitud laenulepingust nr XXXning selle lisadest ja laenulepingust nr XXXning selle lisadest, sh võlatunnistusest nr XXX. Sõlmitud võlatunnistuse kohaselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, mille tulemusena tekib võlgnikule (hagejale) uus iseseisev
kohustus, mis ei ole sõltuvuses võlatunnistuse punktis 1 nimetatud võlausaldaja (kostja) nõude tekkimise alusest.
20.Hageja nõue tuvastada kostjal hageja vastu nõude puudumine seetõttu, et AB Kreditex AS on võlatunnistuse nr XXX üles öelnud, ei ole asjakohane ega seaduslikel alustel piisavalt põhjendatud. Hageja ja AB Kreditex AS sõlmitud võlatunnistuse nr XXX punktis 4 sisaldab endas hageja ja AB Kreditex AS vahelist kokkulepet nõude ositi täitmiseks, mis oli fikseeritud kindla maksegraafikuna perioodil 26.06.2012–25.05.2014. Samuti sisaldab võlatunnistuse punkt 5 võlausaldaja (AB Kreditex AS) õigust võlatunnistuse ülesütlemiseks ning kogu nõude täielikuks sissenõudmiseks juhul, kui hageja ei asu võlatunnistust kohaselt täitma.
21.06.05.2014 esitatud seisukohtades palub kostja muuhulgas lõpetada täiteasja nr 022/2013/3296 peatamine ning jätkata täitemenetlust kostja sissenõutavaks muutunud võlanõude sundtäitmiseks.
22.Kulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik
23.Harju Maakohtu 08.01.2014 kohtumääruse kohaselt rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2013/3296 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-14-673 (tl 30-31).
24.21.01.2014 esitas kostja määruskaebuse Harju Maakohtu 08.01.2014 kohtumääruse peale tsiviilasjas 2-14-673 (tl 48-51).
25.Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2014 kohtumääruse kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 08.01.2014 määruse muutmata (tl 62).
26.11.04.2014 toimunud kohtuistungil oli kostja hinnangul kohtutäituri juures täitmisel teine võlatunnistus, mitte esimene (tl 95, pöördel).
27.26.05.2014 toimunud kohtuistungil nentis kostja esindaja, et hageja hagiavaldus on esitatud üldse ilma õigusliku aluseta. Hagiavaldus on esitatud 20.06.2012 võlatunnistuse alusel, mis ei eksisteeri enam. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 27.06.2013 uus konstitutiivne võlatunnistus. Esimene ehk 20.06.2012 sõlmitud võlatunnistus ei ole täitemenetlusega ega tänase kohtuistungiga seotud. Kostja on edastanud kohtutäituri õiendi, kus täitur kinnitab, et täitemenetlus käib teise ehk 27.06.2013.a võlatunnistuse alusel (tl 147, pöördel). Kohus selgitas istungil, et kohtutäitur Elin Vilippuse 14.04.2014 õiendi kohaselt on täitemenetluse nr 022/2013/3296 aluseks võetud nii 20.06.2012 kui ka 27.06.2013 võlatunnistused. Tegemist on ühe täitemenetlusega (tl 148).
Kohtu põhjendused
28.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada
ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
30.Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus alljärgnevas: -
hageja ja AB Kreditex AS sõlmisid 20.06.2012 laenulepingu nr XXX summas 9542,90 eurot, mille punkti 1.14 kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusumma 9 542,90 eurot läheb üle võlatunnistusest nr XXX(punktis 2.1. laenulepingu nr XXX ja XXXlaenujäägid) (tl 101-108);
-
hageja ja AB Kreditex AS sõlmisid 20.06.2012 võlatunnistuse nr XXX, mille punkti 1 kohaselt tunnistab hageja, et tal on võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 13 460,24 eurot (tl 13-15);
-
AB Kreditex AS tegi 03.04.2013 hagejale avalduse, millega ütles üles 20.06.2012 sõlmitud võlatunnistuse nr XXX(tl 16-17);
-
Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustas AB Kreditex AS avalduse alusel 27.05.2013 hageja suhtes täiteasja nr 022/2013/3296 (tl 18);
-
17.06.2013 loovutas AB Kreditex AS kostjale XXXtervikuna nõude hageja vastu, mis on tekkinud loovutaja ja võlgnik vahel 20.06.2012 sõlmitud laenulepingust nr XXXja selle kõikidest lisadest ning võlatunnistusest nr XXX(tl 23-24);
-
hageja ja kostja sõlmisid 27.06.2013 võlatunnistuse nr XXXsummas 25 000 eurot (sh võlatunnistusest nr XXXtulenev võlg summas 3 301,55 eurot), mis on tekkinud poolte vahel 18.02.2011 sõlmitud laenulepingust nr XXXning selle lisadest ja laenulepingust nr XXXning selle lisadest (tl 84-85).
31.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on õiguslikku alust hagiavalduse resolutsioonis toodud nõuete esitamiseks (tl 45, 54-55).
32.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja vaidlustada täitemenetluses esitatud nõude suuruse, kuivõrd leiab, et see ei ole õige. Hageja on seisukohal, et laenulepingu nr XXXpunktis 7.7 sätestatud leppetrahv on ebamõistlikult suur ja taotleb selle vähendamist mõistliku määrani (hagiavalduse resolutsiooni punkt 3). Samuti leiab hageja, et kostjal puudub võlatunnistusest nr XXXtulenev nõue summas 3 725,45 eurot ja taotleb nimetatud asjaolu tuvastamist kohtu poolt (hagiavalduse resolutsiooni punkt 4). Kohtu hinnangul soovib hageja hagi esitamisega saavutada juba hagi esitamise ajaks alustatud sundtäitmise osalist lõpetamist.
33.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustas AB Kreditex AS avalduse alusel 27.05.2013 hageja suhtes täiteasja nr 022/2013/3296 (tl 21, 122). Kohtutäituri 14.04.2014 õiendi täitemenetluses nr 022/2013/3296 kohaselt on täitemenetluse algatamise aluseks Tallinna notar Margus Veskimäe 19.11.2009 notariaalne dokument nr XXX, Tallinna notar Liina Vaidla 18.02.2011 notariaalne dokument nr XXX ja sissenõudja AB Kreditex AS avaldus (tl 122).
34.Kohtule esitatud hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 palub hageja vähendada laenulepingu nr XXX punktist 7.7 tulenevat leppetrahvi summat mõistliku määrani (tl 4). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2010 kohtuotsuse 3-2-1-31-10 punktis 18 nentinud, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TsMS § 221 lg 1 ja lg 11 kohaldamise eelduseks on täitedokumendi olemasolu. Täitedokumentide loetelu on sätestatud TMS §-s 2 lg-s 1. TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt võib täitedokumendiks muuhulgas olla rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt võib täitedokumendiks muuhulgas olla notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitedokumendiks ei saa TMS §-st 2 lg-st 1 tulenevalt olla lihtkirjalik võlatunnistus ega laenuleping. Käesolevas tsiviilasjas on täitedokumentideks Tallinna notar Margus Veskimäe 19.11.2009 notariaalne dokument nr XXX ja Tallinna notar Liina Vaidla 18.02.2011 notariaalne dokument nr XXX, mida hageja kohtule tõenditena esitanud ei ole. Kuna kohtul puuduvad sundtäitmise (osaliselt) lubamatuks tunnistamise kohaldamiseks vajalikud täitedokumendid, ei ole kohtul võimalik analüüsida ka täitedokumentidest tulenevate nõuete olemasolu ja hinnata nende kehtivust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 sätestatud leppetrahvi vähendamise nõude rahuldamata. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 sätestatud laenulepingu nr XXX punktist 7.7 tuleneva leppetrahvi vähendamise nõude rahuldamata jätmise tõttu ei käsitle kohus otsuses ka poolte leppetrahvi vähendamise nõudega seonduvaid seisukohti. Kohus selgitab üksnes hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 sätestatud leppetrahvi vähendamise nõude osas järgmist. Laenulepingu nr XXX punkt 7.7 sätestab, et kui laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega 14 kalendripäeva, siis kohustub laenusaaja laenuandja nõudel tasuma laenuandjale trahvi 30% tähtaegselt tasumata laenuintresside summast, minimaalselt 30 Euroopa Liidu eurot. Trahv tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul arvates laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku trahvinõude saamise kuupäevast. Trahvi tasumine ei vabasta laenusaajat laenuintressi tasumise kohustusest (tl 105). Eelnimetatud laenulepingus on pooled punktis 2 sätestanud lepingus kasutatavad mõisted, millede kohaselt on trahvi puhul tegemist leppetrahviga, mida laenusaaja kohustub laenuandjale maksma lepinguliste kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral (tl 102). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS § 113 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne (Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., I kd,
lk 381-382) kommenteerib viivise arvestamise piiranguid intressilt järgmiselt: „Seadusandja on imperatiivselt keelanud viivise arvestamise intressiga tasumisega viivitamise korral. Selle kompenseerimiseks on lõike 7 järgi siiski võimalik nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna lõike 6 regulatsioon on piisavalt kategooriline, ei ole ilmselt lubatud ka lõike 7 järgi nt eelnevad paušaalselt kokku lepitud kahjuhüvitise või leppetrahvi kokkulepped intresside tasumisega viivitamise juhuks, sest need oleks ilmses vastuolus lõikega 6“. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 09.04.2014 kohtuotsuse 3-2-1-2-14 punktis 13 samuti nentinud, et VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul laenulepingu nr XXX punktis 7.7 sätestatud laenuintressilt trahvi tasumise nõue tühine ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2010 kohtuotsuse 3-2-1-31-10 punktis 18 nentinud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust.
35.Kohtule esitatud hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 palub hageja kohtul tuvastada kostjal nõude summas 3 725,45 eurot puudumise võlatunnistuse nr XXX alusel hageja vastu (tl 4). TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 28.04.2010 kohtuotsuse 3-2-1-31-10 punktis 19 nentinud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, ei ole kolleegiumi arvates selleks kohane õiguskaitsevahend TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagi esitamine. Täitemenetluse lõpetamiseks peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel. Seetõttu ei peaks kohus võlgniku esitatud TsMS § 368 lg 1 järgset hagi täitedokumendi täidetuks tunnistamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlema, menetlusse võetud hagi tuleks aga jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on täitedokumendi olemasolu. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõenditena täitedokumente kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 sätestatud võlatunnistusest XXX tuleneva nõude tuvastamise TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 sätestatud nõudega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
36.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, ei ole kohtu hinnangul vajalik jätta käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse
täitmist tagava abinõuna. Seetõttu kohus tühistab eeltoodust lähtudes käesoleva otsusega 08.01.2014 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu täiteasjas nr 022/2013/3296. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine, mistõttu puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks.
38.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
40.Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 alusel lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.