Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (6)

13.06.2013.a esitas Euroled OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5562 euro saamiseks (tl.3-4). Kohus tegi 02.07.2013.a võlgnikule makseettepaneku (tl.5), mis on kätte toimetatud 29.08.2013.a aadressil Jõgeva Maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik IxxxxPxxxxxxxx esitas 09.09.2013.a nõudele vastuväite (tl.6). Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus oma 25.09.2013.a kohutumäärusega maksekäsu kiirmenetluse (tl.7) ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.11.2013.a kohtumäärusega jättis kohus Euroled OÜ hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (tl.9-10). Kohus leidis, et hagiavalduses esinevad selle menetlust takistavad puudused, eeskätt tõendid, intressisumma ja viivisesumma täpne arvutus. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega 20.01.2014.a kohustas kohus kostjat saatma hagile kirjaliku vastuse hiljemalt 18.02.2014.a (tl.1). 02.12.2013.a. esitas Euroled OÜ kohtusse oma nõude hagiavalduse vormis (pealkirjastatud: hagiavalduse põhjendus) xxxx Pxxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes (tl.15-16). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Euroled OÜ ja Ixxx Pxxxxxxxx 24.05.2013.a. laenulepingu. Laenu summa 2700 eurot maksti välja järgnevalt: 1907,18 eurot ülekandega ja 592,82 eurot, millest arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 200 eurot, sularahas. Hageja hinnangul on hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tagastamata järgnevad summad: 592,82 eurot põhiosa, 378 eurot intress (7% kuus põhisummalt 24.05.13-24.07.2013), 426,96 eurot viivist põhiosalt (24.07.201304.10.2013), 600 eurot leppetrahv. Nõude suurus kokku on 1997,78 eurot, hageja on vähendanud menetluse käigus sissenõutavat summat viiviste arvelt, et mitte teha lisakulutusi suureneva riigilõivu näol. Hageja palub mõista välja viivitusintress arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud laenuleping (tl.17-19) ning maksekorraldus Euroled OÜ poolt Muru 18 KÜ arveldusarvele 1907,18 euro kandmise kohta (tl.19). Kostja vastus hagiavaldusele saabus 21.02.2014.a. Kostja oma vastuses laenulepingu sõlmimist ei tunnista ning kirjutab, et tema ei ole raha saanud. Kostja leiab, et allkiri lepingul ei ole tema oma. 26.02.2014.a saatis kohus pooltele kirja, milles märkis, et hageja ei ole 02.12.2013.a. esitatud hagis puuduseid ei kõrvaldanud, endiselt puudub intressi- ja viivisearvutus. Kirjaga edastas kohus kostja vastuse hagile, mille kohaselt kostja nõuet ei tunnista. Kohus juhtis hageja tähelepanu täiendava tõendamise vajadusele. 20.03.2014.a edastas hageja hagiavalduse täiendava põhjenduse, kus täpsustab nõude (intress+ viivis) kujunemist arvutustega. Kohus määras kohtuistungi 16.04.2014.a, istungile jättis kostja ilmumata, kohtukutse on kätte saanud. Hageja oli nõus asja arutama ilma kostjata. Hageja seletas, et kostjal oli võlgnevus korteriühistu ees ja kostja korter pidi minema sundmüüki. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et Euroled OÜ tasub kostja võlgnevuse korteriühistu ees ja ostab hiljem kostja korteri. Korteri müüs kostja hoopis kolmandale isikule. Hageja avaldab, et on varem laenude andmisega tegelenud ning lepingus märgitud intressimäär 7% kuus on normaalne. Hageja ütleb, et laen on põhiosas osaliselt tagastatud kolmanda isiku poolt ennetähtaegselt, kuid ette teatamata. 1% viivisemääraks ja 600 eurot leppetrahviks on kokku lepitud karistusliku eesmärgiga, et kostjal ei oleks huvi võlgu jääda. Leppetrahvi nõuab hageja kuna kostjal on põhiosa osaliselt tagastamata. Selgus, et sularahas üle antud summa kohta ühtegi dokumenti ei ole ja hageja ei saa seda tõendada. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et hageja saaks kohtus laenu saamist tõendada kostja ütlustega. Kohtuistungile 20.06.2014.a jättis kostja, Ixxx Pxxxxxxxx, ilmumata, kuid kohtukutse on kätte saanud. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet. Kuna hageja ei suuda tõendada sularaha

2 (6)

liikumist, siis soovib ta vähendada intressi ja viivist ja lähtub summast 1907,80 eurot. Kui intress on 7% kuus, siis kahe kuu eest (juuni ja juuli 2013.a) arvestab hageja intressi 267 eurot. Hageja palub lisaks välja mõista lepingu sõlmimise tasu 200 eurot. Viivise ja leppetrahvi nõudest loobub hageja täielikult, lisada soovib laenu ennetähtaegse tagastamise tasu 300 eurot. Kokku on hageja nõue 767 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Euroled OÜ hagi IxxxPxxxxxxxxx vastu on põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada. Esitatud tõendite põhjal tegi kohus kindlaks, et Euroled OÜ ja Ixxx Pxxxxxxxx sõlmisid 24.05.2013.a laenulepingu (tl.17-18) VÕS § 396 lg.1 tähenduses. Laenulepingu (edaspidi: leping) p. 1.1. kohaselt andis Euroled OÜ IxxxxPxxxxxxxxxxx laenu summas 2700 eurot. Pooled leppisid lepingu p. 1.2. kokku, et hageja tasub kostja võlgnevuse KÜ Muru 18 ees summas 1907,18 eurot ning 592,82 eurot tasutakse laenusaajale viimase soovil sularahas. Laenusaaja (kostja) oli p. 2.1. kohaselt kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt 24.07.2013.a, ennetähtaegse tagastamise tingimused sätestab lepingu p. 2.2. Lepingu p. 3.2. lepiti kokku lepingu sõlmimise tasu 200 eurot, mis arvestatakse maha lepingu sõlmimisel laenusummast ning p. 3.3. järgi on laenu kasutamise aja eest intress laenu põhisummalt 7% kuus kuni laenusumma täieliku tasumiseni. Punkti 3.4. järgi arvutatakse iga viivitatud makselt viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest kuni kõigi nõuete täitmiseni laenuandja ees. Lepingu p. 3.5. kohaselt on leppetrahvi määr 600 eurot ning p. 3.6. kohaselt laenu ennetähtaegse tagastamise tasu 300 eurot. Kohtule nähtub asja materjalidest, et laenulepingu sõlmimisel on hageja ära kasutanud kostja keerulist majanduslikku seisu, kus kostja vajas kiirelt raha, kuna temal oli korteriühistu ees võlgnevus ning tema korterit ähvardas sundmüüki panek. Lepingus ettenähtud tasud on laenusummaga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Hagiavalduse kohaselt on hageja hinnangul hagiavalduse esitamise seisuga kostjal tagastamata järgnevad summad: 592,82 eurot põhiosa, 378 eurot intress (7% kuus põhisummalt 24.05.1324.07.2013), 426,96 eurot viivist põhiosalt (24.07.2013-04.10.2013), 600 eurot leppetrahv. Nõude suurus kokku on 1997,78 eurot. Kohus tegi kindlaks, et puuduvad tõendid laenusumma osalises tasumises sularahas. Ka kostja ei tunnista raha kättesaamist. Poolte vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 396 lg 1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega leiab kohus, et laenulepinguga ning maksekorraldusega on tuvastamist leidnud, et kostja on laenu saanud summas 1907,18 eurot. Tõendamata on, et laenusumma oleks kokku olnud 2700 eurot. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue 592,82 euro suuruse põhiosas osas. Selles osas ongi hageja oma nõudest loobunud.

3 (6)

20.06.2014.a. kohtuistungil muutis hageja oma nõuet, kuna hageja ei suuda tõendada sularaha liikumist, siis soovib ta vähendada intressi ja viivist ja lähtub summast 1907,80 eurot. Kui intress on 7% kuus, siis kahe kuu eest (juuni ja juuli 2013.a) arvestab hageja intressi 267 eurot. Hageja palub lisaks välja mõista lepingu sõlmimise tasu 200 eurot. Viivise ja leppetrahvi nõudest loobub hageja täielikult, lisada soovib laenu ennetähtaegse tagastamise tasu 300 eurot. Kokku on hageja nõue 767 eurot. VÕS § 376 lg.1 alusel võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lg.2 sätestab, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Sama sätte lg.4 p. 2 alusel ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; p. 3 alusel esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Lg.6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. TsMS § 439 sätestab kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. VÕS § 397 lg.1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on poolte vahel kokku lepitud intress 7% kuus. Kohus on kindlaks teinud, et kostja on saanud laenu 1907,80 eurot, laen anti välja kaheks kuuks. Hageja sõnul on kostja tagastanud laenu põhiosa 1907,80 eurot, kuid pole tasunud kokkulepitud intressi. Intress kahe kuu eest on 1907,80 x 0,07 x 2= 267,10 eurot. Hageja on nõudnud intressi summas 267 eurot. Hageja on seletanud, et laenu põhiosa tagastati ennetähtaegselt, kuid ei ole seda kuidagi tõendanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid laenu ennetähtaegse tagastamise kohta (mille tulemusena võiks väheneda intresside summa). Seega lähtub kohus lepingus sätestatus, et laen väljastati kaheks kuuks. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et allkiri laenulepingu ei kuulu talle ei ole tõendatud ning seetõttu ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. Kostja on saanud raha kasutada ning sellelt tuleb tasuda intressi. Kohus leiab, et hageja nõue intressi osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista 267 eurot. Hageja esitas nõude lepingu sõlmimise tasu saamiseks summas 200 eurot ning laenu ennetähtaegse tagastamise tasu saamiseks summas 300 eurot. Lepingu p. 3.2. järgi lepiti kokku lepingu sõlmimise tasu 200 eurot, mis arvestatakse maha lepingu sõlmimisel laenusummast, hagiavalduses ei ole hageja esitanud nõuet lepingutasu osas. Esialgu oli hageja seisukohal, et lepingutasu 200 eurot on maha arvestatud kostjale sularahas makstud laenusumma teisest osast. Kohus leiab, et kogutud tõendid ja esitatud asjaolud tõendavad, et kostjale välja antud laenusumma juures on arvestatud lepingutasuga 200 eurot ja selle võrra on kostjale raha juba vähem välja antud, s.t. on käitutud laenulepingu p.3.2. kohaselt. Selline järeldus tuleb laenulepingus esitatust: laenusumma on lepingu järgi 2700 eurot, millest 1907,18 eurot tasub laenuandja (hageja) kostja võlgnevuse katteks ja 592,82 eurot tasutakse sularahas. Selliste väljamaksete tulemusena oleks laenusuma 2500 eurot (1907,18+592,82=2500). Kuna laenusummaks on lepingu järgi 2700 eurot, siis vahe 200 eurot ongi lepingu sõlmimise tasu, mis on lepingu sõlmimisel laenusummast maha arvutatud lepingu p.3.2. alusel. Seega on

4 (6)

lepingu sõlmimise tasu 200 eurot poolte vahel juba arvesse võetud, see on laenusummast maha arvutatud ja teistkordselt sissenõudmisele ei kuulu. Lisaks sellele loeb kohus 200- eurost lepingu sõlmimise tasu ebamõistlikult suureks arvestades laenusummat. Kohus ei saa rahuldada hageja nõuet lepingu ennetähtaegse tagastamise eest tasu nõudes summas 300 eurot. Pooled on lepingus kokku leppinud laenu ennetähtaegse tagastamise võimaluse (lepingu p.2.2). Lepingu p.2.3. näeb ette, et intressi arvutatakse laenult igal juhul kuni 24.juulini 2013.a. ehk siis lepingujärgse tagastamise kuupäevani. Sellise intressiarvutamise metoodika juures on hagejast laenuandjale igal juhul tagatud väljastatud laenult tulu teenimise võimalus kokkulepitud tähtpäevani, mistõttu täiendav kokkulepe maksta ennetähtaegse tagastamise tasu veel 300 krooni on ilmselgelt liigkasuvõtjaliku iseloomuga. Käesolevas lepingulises suhtes on kostja kui füüsiline isik tarbija, kellele andis laenu oma majandustegevuses hageja, tehes seda eesmärgiga saada seeläbi kostjale kuuluva kinnisasja omanikuks ja teenida laenu väljaandmiselt. Asjaolu, et laenuandmine ei ole kostja põhikirjaline tegevus (tl.22-23), ei muuda õigussuhte olemust. Poolte vahel on tegemist tarbijalepinguga, mis sisaldab tüüptingimusi. Asjaolu, et tegemist on lepingus kasutatavate tüüptingimustega, ilmneb ka hageja selgitusest kohtuistungil, kus hageja selgitas vastuseks kohtu küsimustele, et rakendatud tasud on sellistes lepingutes tavapärane praktika. Tõendite uurimise käigus on kindlaks tehtud, et kostja oli lepingut sõlmides hädaolukorras- tema eluasemel (korter Muru tänavas) lasusid võlad, ees seisis korteri sundmüük võlgade katteks ja hageja pakkumine sõlmida käsitletud tingimustel laenuleping oli kostja jaoks väljapääs hädaolukorrast. Sellises olukorras loeb kohus, et kostjalt laenu ennetähtaegse tagastamise eest küsitav tasu 300 eurot on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg.3 p.5 alusel tühine. Kohus märgib siinjuures veel, et tegemist on tasuga, mis on vasturääkiv laenulepingu olemusele: laenulepingus kui võlaõiguslikus lepingus on laenusaaja ehk kohustatud isiku põhikohustus saadud laen tagasi maksta. Seetõttu on ebamõistlik ja sellise kohustuse sisule vasturääkiv rakendada karistuslikku tasu laenu ennetähtaegse tagastamise eest. Siinjuures märgib kohus veelkord, et intressi rakendamine laenu kasutamise eest kuni kokkulepitud ajani on selles lepingus niikuiniii ette nähtud. Kohus leiab, et hageja nõue lepingu sõlmimise tasu osas summas 200 eurot ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu osas summas 300 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudis hagiavalduses 426,96 eurot viivist laenu põhiosalt ning leppetrahvi summas 600 eurot, kuid 20.06.2014.a kohtuistungil loobus mõlemast nõudest. Eelpool on tõendatud, et laenu põhiosa on tegelikult tagastatud, seega pole kostja viivituses olnud. Kohus lähtub TsMS § 439 ja ei võta viivise ning leppetrahvi nõuet arutlusele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 267 eurot laenu intressi katteks. Menetluskulude jaotus TsMS § 438 lg.2 kohaselt otsustab kohus otsuse tegemisel ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja lg.4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

5 (6)

TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, määrates hüvitada menetluskulud järgnevalt: kostja kanda jääb 20 % ja hageja kanda 80% menetluskuludest. Sellise otsuse tegi kohus lähtudes asjaolust, et hageja esialgsest nõudest kuulus hüvitamisele üsna väike osa. Hageja nõue oli paljudes osades põhjendamatu ning kostja sellist nõuet ei tunnistanud. Ei oleks õiglane jätta kostja kanda suurem osa menetluskuludest, mille on hageja tekitanud põhjendamatu nõude esitamisega. Kohus tegi kindlaks, et hageja menetluskuluks on riigilõiv. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisel riigilõivu summas 162 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu summas 13 eurot, kokku 175 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu saab TsMS § 144 p 7 alusel lugeda kohtumenetluse kuluks. Seega tuleb kostjal hüvitada 35 eurot ja hagejal 140 eurot menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.