Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue Osaühing Aktiva Finants esitas 01.04.2014.a. kohtule hagiavalduse SxxxxSxxxxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes (tl.14-16). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti ja kostja 18.05.2010.a. lepingu (liitumisleping) nr 10412984, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS Tele2 Eesti on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas AS Tele2 Eesti teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas AS Tele2 Eesti poolt regulaarselt esitatud arvetel. 15.04.2013.a. loovutas AS Tele2 Eesti kostja vastase nõude põhisummas 159,01 eurot OÜ Aktiva Finantsile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. AS Tele2 Eesti lepingute juurde kuuluvate teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Tele2 Eesti hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. AS Tele2 Eesti on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestabjuhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma AS Tele2 Eesti miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja hageja esitas 12.12.2013.a. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond jättis määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada (tl.3-6). 18.03.2014.a. määrusega jättis kohus OÜ Aktiva Finants hagiavalduse Sxxx Sxxxxxx vastu käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. 06.05.2014.a. esitas hageja hagile täienduse, millega kõrvaldas varem esitatud hagis puudused, st esitas viivise arvestuse, täpsustas kostja elukohta ning tasus täiendava riigilõivu. Hageja märgib nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100. Kostja võttis telekommunikatsiooniteenuste lepingute sõlmimisega kohustuse AS Tele2 Eesti poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kuna võlgnik on kohustust rikkunud, võib hageja tulenevalt VÕS 101 lg.1 p.1 ja p.6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist vastavalt VÕS § 113 lg.1. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Hageja on esitanud viiviste arvestuse, kokku arvestatud viiviseid alates arvete maksetähtajast kuni hagiavalduse koostamise päevani summas 300,53 eurot. Tegutsedes heas

usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 158,96 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 159,01 eurot ja viivised 158,96 eurot; menetluskulud, sh riigilõiv 60 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 eurot; mõista välja viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi 17.04.2014.a. määrusega menetlusse ja küsis kostjalt kirjaliku vastuse hiljemalt 16.05.2014.a. Kostja kohtule vastanud ei ole. 20.06.2014.a. kohtuistungile SxxxxSxxxxx ei ilmunud, kohtukutse toimetati kätte avaldamise teel Ametlikes teadaannetes 16.05.2014.a. Kohus määras arutada asja kostja osavõtuta. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse põhiosa 159,01 eurot ja viivis 158,96 eurot, lisaks välja mõista menetluskulud, kuhu kuulub riigilõiv ja õigusabi kulu ja menetluskuludelt välja mõista viivis. Kohus kohtuistungil märkis, et arvutuste tulemusena ei tule nõude summa selline nagu hageja märgib. Hageja nõustub ja märgib, et lõplik hagisumma on väiksem, kui arvestuslikult tegelikult ning leiab, et nõude summat võib võtta kui hageja valikut, millise nõude ta on esitanud. Muul viisil ei oska hageja esindaja nõude kujunemist seletada. Kostjale teenuse pakkumine on lõppenud oktoobri kuu 2010.a. alguseks. Novembri kuu arve 2010.a. sisaldab ainult võlgnevuse sissenõudmise kulu, kuid hageja esindaja ei tea, mida see kulu sisaldab. Hageja esindaja kinnitab kohtuistungil, et tegelikult nõutav summa ei sisalda ühtegi karistuslikku summat, ei leppetrahvi ega muid nõudeid. Hageja on loobunud sissenõudmiskuludest ning leppetrahvist.

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Istungil on hageja esindaja taotlenud asja arutamist ilma kostja osavõtuta, kohus nõustub. Kohus lahendab asja sisuliselt TsMS § 410 alusel, kuna asjaolud on asja lahendamiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus, tõendite uurimise tulemusena, tegi kindlaks, et kostja sõlmis hagejaga 18.05.2010.a. liitumislepingu nr. 10412984, telefoninumbrile xxxxxxxx (tl.18). Liitumislepingu järgi oli kostjal kasutada pakett „Hinnaliider 79“. Liitumislepingus on kirjas, et kostja nõustub liitumislepinguga lahutamatult kaasas käivate Tele2 teenuste kasutamise tingimustega. Kostjale esitatud arvete ja hageja põhjenduste alusel tegi kohus kindlaks, et kostja on tasunud hagejale viimati juunis 2010.a. (tl. 20). Arved, mis on esitatud ajavahemikus 01.07.2010.a.01.11.2010.a. on kostjal tasumata (tl. 20-29). Hageja esitatud arvetest nähtub, et alates 01.08.2010.a. on hageja esitanud arved miinimumarve summade kohta. Hageja on kohtuistungil seletanud, et kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve nõue kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajaliselt piiratud. Kohtule ei ole esitatud konkreetselt paketi Hinnaliider 79 kohta käivaid tingimusi, kuid üldtingimuste punktist 7.4. nähtub, et kostjal on olnud võimalik vajadusel teenuste tasu suurust vaidlustada (tl. 38). Kuna kostja ei ole hageja esitatud arvetele vastu vaielnud, eeldab kohus, et hageja on arved teenuste kasutamise eest esitanud korrektselt ja õigetes summades. Hagiavalduse ja kohtuistungil antud hageja ütluste kohaselt ütles hageja teenuse osutamise lepingu üles

oktoobri alguseks. Selleks hetkeks oli kostja võlg hageja ees 2015,80 krooni, st 128,83 eurot. Ülesütlemise teadet hageja esindajal esitada ei ole, lepingu ülesütlemise õigus tuleb üldtingimuste punktist 9.2.1.1. Kohus leiab, et lepingute ülesütlemine viidatud asjaoludel (kostja poolne lepingu mittetäitmine) on tõendatud hageja selgitusega kohtuistungil ning toimiku materjalidega. Hageja seletusest ja toimiku materjalidest selgus, et 01.11.2010.a. kostjale esitatud arve sisaldas ainult võlgnevuse sissenõudmise kulu 34,01 eurot. Hagiavalduses esitatud nõudes ei ole hageja võla sissenõudmise kulusid nõudnud. Üldtingimuste p. 4.7 näeb ette sissenõudmiskulude hüvitamise korra. Kuna sissenõudmiskulusid ei ole hagiavalduses nõutud, ei saa kohus neid arvesse võtta. Kohtuistungil on hageja esindaja, Elina Madal, öelnud, et hagis sissenõudmiskulusid ei ole arvestatud. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus märgib sissenõudmiskulude kohta sisuliselt, et hageja ei ole millegagi tõendanud ega põhjendanud sissenõudmiskulude kandmist. Nõude sissenõudmine toimub käesolevas kohtumenetluses, mille menetluskulud leiavad käsitlemist kohtumenetluse kulude raames. Millised on need sissenõudmistoimingud, mida hageja on teinud ja sellega seotud kulutusi kandnud, ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Sissenõudmiskuludest ei räägi hagiavalduse tekst ega ka Tele2-e teenuste kasutamise üldtingimused (tl.30-42). Seetõttu jätab kohus hagi sissenõudmiskulude summa 34.01 ulatuses rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse põhiosa tasumist summas 159,01 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja poolt sellise summa nõudmine, samuti ei osanud hageja esindaja kohtuistungil seletada mismoodi nõutav summa on kujunenud. Arvutuslikult (võttes aluseks hageja poolt kostjale esitatud arved) on kostja poolt tasumata võlgnevuse põhiosa 892,80+ 550,97+ 445,17+ 126,84= 2015,78 krooni, st 128,83 eurot. Hageja esindaja andis kohtuistungil selgituse, et hageja on hagist välja jätnud 01.09.2010.a. arves (tl.24,25) sisalduva viivise 60 krooni ehk 3,83 eurot. 01.11.2010.a. hageja poolt esitatud arve kohaselt (tl. 28) on kostja võlgnevus kogusummas 2547,95 krooni. Küll aga sisaldus selles summas 532,16 krooni võlgnevuse sissenõudmistasu. Kuna hagiavalduses sissenõudmise tasu nõuet ei kajastu, tuleb see võlgnevusest maha arvata, seega on kohtu hinnangul kostja võlgnevus summas 2547,95532,16=2015,79 krooni (ühe sendiline erinevus eelpool esitatuga tuleb summade ümardamisest). Arvutades sellest maha viivised 60 krooni ehk 3,83 eurot (01.09.2010 arvest), on võlgnevuse summa 125 eurot. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas selles summas. Kohus, lahendades esitatud nõuet, tugineb TsMS § 438 lg.1, mille kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja on hagis tuginenud nõude materiaalõiguslikule alusele Võlaõigusseaduse üldosa täpsusega- VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100. Poolte vahel on sõlmitud sideteenuse leping elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg.2 alusel ning sama sätte lg.3 sätestab, et sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. AS Tele2 Eesti teenuste kasutamise üldtingimuste (tl.30-42) p.4.1.1. kohustab klienti täitma lepingut ning selle lahutamatuks osaks olevaid üldtingimusi, sideteenuste tarbimist käsitlevaid juhiseid, hinnakirju ja kampaaniate tingimusi; üldtingimuste p.7 sätestab arvelduste korra ja p.11.13. sätestab, et lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad osapooled kehtivatest õigusaktidest ja tavast. Käesoleval juhul on selge, et kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi. Rikkumine on tõendatud, hageja on nõudnud kohustuse täitmist VÕS § 101 lg.1 p.1 alusel, kuid kostja ei ole sellele vastanud.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 125 eurot. Viivise arvutamine tuleneb üldtingimuste p.7.3. Maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud makstähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on leidnud, et hagiavalduse esitamise seisuga on viivise summaks 310,92 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendab hageja viivisenõuet summani 158,96 eurot. Hageja on esitanud viiviste arvutuse järgnevalt (hagiavalduse esitamise seisuga kuni 01.04.2014.a.): 1) arve nr. 27817091 summas 57,07 eurot, maksetähtaeg 18.07.2010.a., tasumata, viivitatud päevi 1351 (19.07.2010-01.04.2014), viivisesumma 115,65 eurot. 2) arve nr. 28157085 summas 35,21 eurot, maksetähtaeg 18.08.2010.a., tasumata, viivitatud päevi 1320 (19.08.2010-01.04.2014), viivisesumma 69,72 eurot. 3) arve nr. 28450744 summas 24,61 eurot, maksetähtaeg 18.09.2010.a., tasumata, viivitatud päevi 1289 (19.09.2010-01.04.2014), viivisesumma 47,58 eurot. 4) arve nr. 28702622 summas 8,11 eurot, maksetähtaeg 18.10.2010.a., tasumata, viivitatud päevi 1259, viivisesumma 15,32 eurot. Hageja on esitanud viivise arvutuse ka arve nr. 28950928 kohta (viivisesumma 62,65 eurot), mille puhul on tegemist võlgnevuse sissenõudmise kuluga. Kuna hageja on eelpool loobunud selle nõudmisest, siis kohus seda arvet eraldi ei käsitle. Seega kokku on hageja nõudnud viiviseid summas 300,92 eurot, kuid kui välja jätta arvutusest sissenõudmiskulu arve, on viivise summaks 248,27 eurot. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt viivist summas 158,96 eurot. VÕS § 101 lg.1 p.6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus lähtub TsMS § 439 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hageja poolt kohaldatud määras ehk põhivõlaga võrdses summas, s.o. summas 125 eurot. Kokku rahuldab kohus hagi summas 250 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 438 lg.2 kohaselt otsustab kohus otsuse tegemisel ka menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg.1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja lg.4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus menetleb hagi lihtmenetluses TsMS § 405 sötete alusel, määrab kohus menetluskulude suuruse käesolevas lahendis TsMS § 405 lg. 1 p.3 alusel, hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl.46). Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid leiab, et menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna suuremas osas hagi rahuldati. Kostjal on olnud võimalus esitada oma seisukoht, kuid ta ei ole seda teinud

ega menetlusest osa võtnud. Hagejal ei olnud muud võimalust kui pöörduda nõudega kohtusse, seega on menetluskulude jätmine kostja kanda põhjendatud. Hageja menetluskuludeks (tl.46) on riigilõiv summas 60 eurot (45 eurot tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 15 eurot täiendav riigilõiv (tl.48)), esindajale makstud õigusabi tasu summas 159,78 eurot (tl.47). TsMS § 175 lg.1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja ja arve (tl.46,47) kohaselt on õigusabi osutatud 159,78 euro eest. Kohtu hinnangul ei saa hageja õigusabi tasu sellises summas pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Ehkki summa ei ületa ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära, on tegemist õigusabi kuluga, mis on võrdne esialgse põhinõude suurusega. Sellises summas õigusabi kulu kaasnemisel tuleks hagejal nõude sissenõudmisest loobuda. Seetõttu ei ole sellises summas õigusabi kulu põhjendatud. Lisaks sellele ei ole selline kulu ka vajalik: tegemist on nn masshagide hulka kuuluva nõudega, mida menetletakse standardteksti ja lisadokumente esitades suurel hulgal. See tähendab, et õigusabi vajadus on minimaalne ja hagi esitamine, lisade koostamine ja muu õigusabi hulka kuuluv on paljukordselt läbitehtud protsess, see ei nõua õigusabi osutajalt täiendavaid teadmisi, puudub sisuline keerukus ja eriline maht, mis õigusabi tasu taotletud määras õigustaks. Seetõttu mõistab kohus õigusabi tasu välja 25% ulatuses esialgsest nõudest, s.o. summas 80 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et selline taotlus tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 60+80=140 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.