Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.augustil 2009.a OÜ Swedre Invest ja M. A. notariaalse laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (Leping). Lepingu kohaselt tunnistas M. A. , et ta võlgneb OÜ-le Swedre Invest 850 000 krooni ning kohustus võla tagastama kahes osas: 20.detsembriks 2009.a 200 000 krooni ning 30.septembriks 2010.a ülejäänud 650 000 krooni. Lisaks sellele kohustus laenusaaja tasuma intressi 10 000 krooni kuus ning laenu tagastamisega viivitamisel maksma viivist 0,1% põhivõlast iga tasumisega viivitatud päeva eest. OÜ Swedre Invest nõuete tagamiseks seati hüpoteek kostja ja tema abikaasa E. A. ühisvarasse kuuluvale kinnistule Kobela alevikus, Antsla vallas, Võrumaal. M. A. maksis hagejale 14.septembril 2009.a 10 000 krooni ja 13.oktoobril 2009.a 10 000 krooni. Rohkem makseid M. A. lt ei laekunud ning 01.septembril 2010.a esitas OÜ Swedre Invest kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnevuse sissenõudmiseks. M. A. ja E. A. esitasid Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 370 401, 45 krooni ulatuses, so laenusumma tagastamise nõudes osas 58 110, 71 krooni ulatuses, intressinõude osas 105 750, 38 krooni ulatuses ja viivisenõude osas 206 540, 36 krooni ulatuses (tsiviilasi nr 2-10-48055). Ülejäänud nõudele M. A. vastuväiteid ei esitanud. Tartu Maakohtu 17.mai 2011.a määrusega lõpetati M. A. ja E. A. hagis menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi kohtutäituri poolt ning hagejale laekus 1460,64 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võlast käesolevaks ajaks tasutud kokku 2738,87 eurot. Ülejäänud summa on endiselt tasumata ning kostja käitumist arvestades ei soovigi ta seda teha.

2 (8)

M. A. on tunnistanud, et ta võlgneb OÜ-le Swedre Invest raha ning ta on nimetatud kohustuse vormistanud laenuna 12.augustil 2009.a laenulepingus. Tsiviilasja nr 2-10-48055 menetluse käigus tunnistas kostja veelkord, et võlgnes hagejale 809 000 krooni ning esitas vastuväited vaid 41 000 krooni ja intressi osas. Sellele vaatamata on kostja poolt tunnistatud võlast (809 000 krooni, s.o. 51704,52 eurot) käesolevaks ajaks tema enda poolt tasutud vaid 20 000 krooni (1278,23 eurot) ning täitemenetluse käigus veel 1460, 64 eurot. Arvestades tsiviilasja nr 2-10-48055 menetluse käigus M. A. poolt esitatud vastuväiteid ning soovides vältida pikalevenivat vaidlust, vähendab hageja oma nõuet, loobub kostjalt 41 000 krooni (2620,38 euro) nõudmisest ning vähendab nõuet intressi osas. Lepingu p 3.2.2 kohaselt tuli laenusummalt tasuda intresse 10 000.- krooni kuus. Kuna raha saamise ajal oli kostja OÜ Swedre Invest juhatuse liige ja osanik, siis ei pea hageja võimalikuks rakendada VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäära. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 kohaselt loetakse erisoodustuseks, millelt äriühing peab maksma tulumaksu, laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga. M. A. ga laenulepingu sõlmimise ajal kehtis Rahandusministri 29. detsembri 1999. a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2 redaktsioonis, mille kohaselt oli laenuintressi alammääraks 3% aastas. Hageja on arvestanud intressi laenusummalt 809 000 EEK-i (51 704,52 EUR) alates 12.08.2009 kuni 20.12.2009 so 130 päeva eest summas 8634,46 EEK-i (551,84 EUR); laenusummalt 609 000 EEK-i (38 922,19 EUR) alates 21.12.2009 kuni 30.09.2010 so 284 päeva eest 14 199,69 EEK-i ( 907,53 EUR) , kokku 22 834,15 EEK-i (1459,37 EUR). OÜ Swedre Invest palub kostjalt välja mõista intressina kokku 1459,37 eurot. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 3.2.3 kohaselt tuli laenu saajal tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,1 % päevas. Hageja on viivist arvestanud järgnevalt: võlgnevus summalt 180 000 EEK-i (11 504,10 EUR) tasumise tähtaeg 20.12.2009, viivise arvestamise algus 21.12.2009 kuni 30.09.2010 so 284 päeva summas 51120 EEK-i (3267,16 EUR), summalt 789 000 EEK-i (50426,29 EUR) tasumise tähtaeg 30.09.2010, viivise arvestamise algus 01.10.2010 kuni 25.09.2012 so 727 päeva summas 573 603 EEK-i (36659,91 EUR), summalt 48 965,65 EUR alates 26.09.2012 kuni 12.11.2012 so 48 päeva summas 2350,35 EUR, kokku 42 277,42 EUR-i. Seega olid pooled leppinud kokku seaduses sätestatud määrast kõrgema viivisemäära ning hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest 21.detsembrist 2009.a kuni 12.novembrini 2012.a viivis summas 42 277,42 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et AS Serv-In-Tex on tõepoolest samal päeval so 12.augustil 2009 müünud OÜ-le Swedre Invest Võru maakonnas, Antsla vallas, Kobela alevikus Kesk 9 asuva kinnistu, kuid tegemist on kahe eraldiseisva tehinguga. Kinnistute müük toimus kahe juriidilise isiku vahel, samas laenulepingus on laenu saajaks märgitud füüsiline isik M. A. , kes pidi laenu tagastama. Laenu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule. Hageja selgitab ka seda, et OÜ-l Swedre Invest oli tunnustatud nõue AS-i Serv-In-Tex pankrotimenetluses, kuid see oli juriidilise isiku vastu ja asjakohatu on väide, et tegemist on 12.augustil 2009 sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. AS Serv-In Tex pankrotimenetluses on tunnustatud OÜ Swedre Invest nõue 72 539,72 euro ulatuses (tsiviilasi nr 1-10-19189). M. A. oli OÜ Swedre Invest juhatuse liikmena andnud ulatuslikke laene AS-le Serv-In-Tex ning laenu saaja ei suutnud neid kohustusi täita. Pankrotimenetluses tehtud kohtulahendeid ei ole M. A. ega AS Serv-In-Tex pankrotihaldur vaidlustanud. Samas on pankrotimenetluses tuvastatud andmete põhjal alustatud kriminaalmenetlus M. A. suhtes seoses AS Serv-In-Tex vara omastamisega. Eeltoodust nähtuvalt ei ole M. A. kohustus hageja ees seotud AS Serv-In-Tex tehingute ja pankrotimenetlusega.

3 (8)

Kostja on asunud laenulepingut täitma, seega juhul, kui kostja väide oleks olnud tõene, siis on arusaamatu, millise kohustuse täitmiseks on kostja nimetatud maksed teinud. 14.septembril 2009.a tasus M. A. hagejale 10 000 krooni ja 13.oktoobril 2009.a veel 10 000 krooni. Seega möönis kostja kohustuse olemasolu ja asus seda vastavalt lepingus sätestatule täitma. Hageja toob esile asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-10-48055 on kostja oma võlgnevust tunnistanud, vastuväited esitatud vaid 41 000 krooni (2620,38 euro) ja intressi osas. 17.mail 2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et M. A. võlgnevus tulenes sellest, et tema olles OÜ Swedre Invest juhatuse liige, tegi osaühingu arvelt ülekandeid, milleks temal puudusid õigused. Kui see asjaolu ilmnes, lubas summa tagastada, aga ei ole seda teinud. Kostja väited oletatava vara “väljakantimise”, tehingute näilisuse, kohustuse täimise jms kohta on paljasõnalised ning otseses vastuolus M. A. poolt teistes tsiviilasjades (1-10-19189; 1-10-48055) väljendatud seisukohtadega. Hagejale on arusaamatud kostja väited, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. OÜ Swedre Invest ei ole krediidiasutus või ettevõte, mille majandustegevus seonduks krediidi andmisega. M. A. kohustus hüvitama tema poolt äriühingule tekitatud kahju ning ta vormistas oma kohustuse 12.augusti 2009.a lepinguga, mida tuleks käsitleda konstitutiivse võlatunnistusena. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased M. A. väited kohustuse aluseks olevatele asjaoludele ja nende väidetavale puudumisele. OÜ Swedre Invest palub M. A. lt kasuks välja mõista 92 702,44 eurot, s.h. võlgnevus 48 965,65 eurot, intress 1459, 37 eurot ja viivis kuni 12.novembrini 2012.a 42 277 eurot. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista viivisena 0,1 % päevas põhinõudest alates 13.novembrist 2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Laenukohustus on täidetud AS Serv-In-Tex (pankrotis) kuulunud kinnistute (Kobela alevikus asuvad korteriomand ja tootmishoonetega kinnistu) kirjutamisega hageja nimele, millega loeti 12.08.2009 laenuleping täidetuks. 17.mail 2013 selgitas kostja esindaja, et asjaolusid tuleb vaadata laiemalt. OÜ Swedre Invest ja AS Serv-In-Tex (pankrotis) huviks oli müügilepingutega peita pankrotistuva ettevõtte raha ja päästa tootmishooned. AS-ilt Serv-In-Tex välja vormistatud kinnistud katsid selle laenukohustuse. Tegelikult raha liikumist toimunud ei ole, tegemist on näiliste lepingutega. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et samal kuupäeval on sõlmitud kolm lepingut. AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel 12.08.2009 sõlmitud müügilepingu punkti 3.2 kohaselt müügi esemeks olev korteriomand müüakse ostjale (hagejale) hinnaga 794 000 krooni, milline summa on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu sõlmimist. Tegelikult ei ole OÜ Swedre Invest AS-ile Serv-In-Tex (pankrotis) midagi maksnud. M. A. ga vormistatud laenuleping pidi tagama korteri eest raha mittenõudmist, samuti oli poolte vahel kokkulepe, et hageja ei hakka kunagi laenulepingu järgi raha sisse nõudma.

4 (8)

Pooled soovisid jätta muljet laenulepingu olemasolust ja M. A. on selle tarbeks ka paar korda intressi tasunud. Tegelikult on tegemist näilise tehinguga ja tehing on tühine, sest pooled ei soovinud lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. 12.08.2009 laenulepingu p. 3.1 kohaselt varasemat laenu ei eksisteerinud, mistõttu ei saanud pooled antud laenulepingu punktis mingit varasemat kohustust laenuks vormistada. Laenulepingu punktis 3.1 kinnitavad pooled, et laenuandja on andnud laenusaajale enne käesoleva lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni. Hageja poolt esitatud pangatehingud, millest nähtuvalt on M. A. le tehtud ülekandeid selgitusega „väljamaks“ ei nähtu M. A. le varasemalt laenu andmist, seega on tuvastatav, et pooltel ei olnud varasemat laenusuhet, mida 12.08.2009 laepingus uuesti laenuks vormistada. Juhul on laenuleping on kehtiv, tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kunagi osutanud kostjale teenust 41 000 krooni ulatuses, pole näidatud, mis teenus või kohustus see on. VÕS § 396 lg 2 kohaselt saab laenuks ümber kujundada vaid olemasolevat võlgnevust. Laenulepingus ei ole märgitud intressimäära, seega tuleb lähtuda seadusjärgsest intressimäärast. Seega tuleb viivisemääraks lugeda seadusjärgne määr, mitte aga 0,1% päevas, nagu hageja on nõudmas, hageja viivisearvestus on ebaõige. Lähtudes tarbijakrediidilepingu sätetest tuleb kostja poolt 2 korda 10 000 krooni tasumist lugeda põhivõlgnevuse katteks ja seega on hageja põhivõla ja intressiarvestus vale. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Poolte vahel puudub vaidlus ja hagiavaldusele lisatud 12.08.2009 notariaalselt tõestatud laenulepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (Leping) kohaselt loeb kohus tõendatuks, et poolte so OÜ Swedre Invest ja M. A. vahel on lepingulised suhted. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lepingu p 3.1 kohaselt on hageja, OÜ Swedre Invest (laenuandja) ja kostja M. A. (laenusaaja) kinnitanud, et laenuandja on andnud enne käesoleva lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni, sellest 809 000 krooni põhivõlg ja teenustasu 41 000 krooni. Lepingu p 3.2.1 on pooled kokku leppinud, et laenusummast 200 000 krooni tagastatakse hiljemalt 20.12.2009 ja 650 000 krooni hiljemalt 30 september 2010. Samuti on pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intresse iga kuu 10 000 krooni (tl 18-24). Lepingu olemasolu on pooled kinnitanud ka kohtuistungil. Lepingu punktidest 4 ja 5 nähtub, et laenulepingu tagamiseks seatakse hüpoteek M. A. le kuulunud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa n 2466341(kinnistule) summas 950 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on sõlmitud leping rahatu st tegelikult raha poolte vahel ei liikunud, samuti saab kohustuse laenulepinguna vormistada siis, kui kohustus on juba tekkinud. Hageja on esitanud kohtule OÜ Swedre Invest pangatehingute väljavõtte, millest nähtuvalt on OÜ Swedre Invest arveldusarvelt teostatud M. A. le väljamakseid järgmiselt:19.09.2008 summas 100 000 EEK-

5 (8)

i, 31.10.2008 summas 99 000 EEK-i ja 16.04.2009 summas 1500000 EEK-i (tl 91). Hageja selgitas, et M. A. on need ülekanded teinud põhjendamatult ja M. A. kohustus on vormistatud 12.08.2009 võlasuhtena summas 850 000 EEK-i. Kohus märgib, et õige on kostja väide, mille kohaselt saab pooltevahelise kohustuse vormistada laenuna alles siis, kui kohustus on tekkinud. Selline kostja väide põhineb VÕS § 396 lg 2, mille kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Samas, hinnates kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et antud juhul ongi OÜ Swedre Invest ja M. A. vaheline kohustus vormistatud laenuna pärast selle kohustuse tekkimist. Notariaalselt on laenuleping tõestatud ja sõlmitud 12.08.2009, OÜ Swedre Invest arveldusarvelt on väljamakseid M. A. le teostatud muuhulgas ka 25.03.2009 summas 10 000 EEK-i ja 16.04.2009 summas 1500000 EEK-i. Seega ongi pooled laenulepingu sõlminud pärast kohustuse tekkimist. Teostatud väljamaksete tõttu oli OÜ-l Swedre Invest tekkinud rahalised nõuded M. A. vastu ning tekkinud rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmiti laenuleping VÕS § 396 lg 2 kohaselt ning laenulepingu täitmine tagati hüpoteegiga. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 12.08.2009 notariaalselt tõestatud korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu M. A. , E. A. ja OÜ Swedre Invest vahel (tagasiostuõigusega müügileping), tl 77-83. Tagasiostuõigusega müügilepingust nähtuvalt M. A. (müüja), E. A. (müüja abikaasa) ja OÜ Swedre Invest (ostja) müüja müüb tagasiostuõigusega ja ostja ostab tagasimüügi kohustusega kinnistu nr 2338541 koos oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 15 000 EEK-i. Tagasiostuõigusega müügilepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks tagasiostja poolt tingimusel, et M. A. on tasunud OÜ-le Swedre Invest kogu oma võla vastavalt 12.08.2009 sõlmitud laenulepingule. Tagasiostuõigusega müügilepingu p 3.3 ei ole täpsemalt määratletud, millise 12.08.2009 sõlmitud laenulepingule viidatakse, samas ei ole pooled esitanud kohtule tõendeid ega väited selle kohta, et poolte vahel oleks 12.08.2009 sõlmitud veel mingeid laenulepinguid. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et 12.08.2009 tagasiostuõigusega müügilepingu punktis 3.3 on silmas peetud laenulepingut, mis on sõlmitud M. A. ja OÜ Swedre Invest vahel samuti 12.08.2009 ning mille üle toimub vaidlus käesolevas tsiviilasjas. Samas tuleneb viidatud punktist selgelt ja üheselt, et kinnistu nr 2338541 tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks siis, kui M. A. on tasunud OÜle Swedre Invest laenusumma so 850 000 EEK-i. Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et 12.08.2009 notariaalselt tõestatud ja sõlmitud tagasiostuõigusega müügileping ei tõenda asjaolu, et M. A. oleks laenukohustuse OÜ Swedre Invest ees täitnud. Samuti on kostja esitanud kohtule 12.08.2009 notariaalselt tõestatud korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel, kinnistu nr 2651441 osas (tl 84-90). Tartu Maakohtu 26.juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 1-10-19189 kuulutati välja AS Serv-In-Tex pankrot 26.juulil 2010 kell 15.00. Viidatud lepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks tagasiostja poolt tingimusel, et M. A. on tasunud kogu oma võla vastavalt 12.08.2009 sõlmitud laenulepingule. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna AS Serv-In-Tex (pankrotis) vastu ei ole nõuet esitatud ja pooled ei ole taotlenud tema kaasamist käesolevasse menetlusse, ei saa kohus väljuda esitatud hagi piiridest ega hinnata, kas ja millised nõuded on või olid AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel.

6 (8)

Eelnimetatud põhjusel jätab kohus tähelepanuta kostja väited, et tegelikult OÜ Swedre Invest ASle Serv-In-Tex (pankrotis) midagi ei maksnud. Sellise seisukohavõtmine väljuks esitatud hagi piiridest. Kokkuvõtvalt, käsitledes nii 12.08.2009 sõlmitud tagasiostuõigusega müügilepingut M. A. ja OÜ Swedre Invest (kinnistu 2338541) vahel kui ka 12.08.2009 sõlmitud lepingut AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel (kinnistu nr 2651441), ei ole kostja tõendanud, et rakendunud oleks viidatud lepingutes p 3.3 st, et oleks kasutatud tagasiostuõigust ning M. A. oleks tasunud võla 12.08.2009 sõlmitud laenulepingu alusel. Hageja on viidanud asjaolule, et M. A. on eelnevalt vaidlustatud sundtäitmise OÜ Swedre Invest kasuks ja esitanud hagiavalduse OÜ Swedre Invest vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (tl 55-63). Hageja väidete kohaselt on M. A. esitatud hagiavalduses tunnistanud laenulepingu sõlmimist ja vaidlustanud nõude osaliselt. Nähtuvalt kohtu käsutuses olevast andmebaasist KIS ja poole esitatud väidetest on tsiviilasjas nr 2-10-48055 kohtumäärusega menetlus lõpetatud seoses hagist loobumisega. Hageja seisukohtadest tulenevalt kui ka määrusest nähtuvalt on kostjale saanud teatavaks, et nende suhtes täitemenetlus lõpetati, sest kinnistu on müüdud uutele omanikele. Kohus märgib, et TsMS § 328 lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Olukorras, kus pool ühes tsiviilmenetluses sama poole vastu jaatab teatatud õigussuhete olemasolu ja asub teises neid eitama, lähtub kohus TsMS § 231 lg 2 ning leiab, et kostja on kohtule tsiviilasjas 2-10-48055 esitatud hagiavalduses omaks võtnud laenulepingu kehtivuse OÜ Swedre Invest ja M. A. vahel ning seega tunnistanud ka rahalise kohustuse olemasolu. Kostja väidete kohaselt on laenulepingu näol tegemist näiliku ja seega tühise tehinguga. Kostja toob esile asjaolu, et tegelik eesmärk oli AS Serv-In-Tex (pankrotis) varast tühjaks teha, poolte vahel oli kokkulepe, et AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud korteriomandi müügi eest raha ei hakata nõudma ning hageja ei hakka mitte kunagi laenulepingu kohaselt raha sisse nõudma. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka hetkel kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus kostja järeldustega ei nõustu. Viidatud sätte puhul saab näilik tehing aset leida poolte vahel, kuid kostja poolt esiletoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist samade pooltega. Nimelt on käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevas laenulepingus laenukohustuse võtnud endale füüsiline isik M. A. ning korteriomandi müügitehing toimunud kahe juriidilise isiku vahel, seega on asjakohatu väide poolte kokkuleppest. Samuti ei ole kostja tõendanud kas ja kuidas sai füüsilise isiku M. A. ja OÜ Swedre Invest vahelised lepingulised suhted mõjutada AS Serv-In-Tex (pankrotis) väidetavat varast tühjaks tegemist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Swedre Invest ja M. A. vahel on 12.08.2009 sõlmitud notariaalselt tõestatud laenuleping, laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu on M. A. omaks võtnud tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses, samuti tunnistanud kohustuse olemasolu oma tegevusega so tasunud 2 korral laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja M. A. ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväited laenulepingust tulenevale põhinõudele so 48 965,65 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga,

7 (8)

mille kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et OÜ Swedre Invest vastaks VÕS § 402 sätestatud krediidiandja tunnustele. Seega ei saa käeolevale võlasuhtele kohaldada VÕS nimetatud tarbijakrediidilepingu sätteid. Kohus rahuldab hagi esitatud võlgnevuse so 48 965,65 euro nõudes. Hageja on esitanud intressi nõude. Kostja on vastuväitena esile toonud asjaolu, et kuna laenulepingus ei ole märgitud intressi määra, tuleb kohaldada VÕS 94 sätestatud intressimäära. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.