2-12-46814/47 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga. M. Antsiga laenulepingu sõlmimise ajal kehtis Rahandusministri 29. detsembri 1999.a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2 redaktsioon, mille kohaselt oli laenuintressi alammääraks 3% aastas. Hageja on arvestanud intressi laenusummalt 809 000 krooni (51 704,52 eurot) alates 12. augustist 2009.a kuni 20. detsembrini 2009.a s.o 130 päeva eest summas 8634,46 krooni (551,84 eurot); laenusummalt 609 000 krooni (38 922,19 eurot) alates 21. detsembrist 2009.a kuni 30. septembrini 2010.a s.o 284 päeva eest 14 199,69 krooni (907,53 eurot), kokku 22 834,15 krooni (1459,37 eurot). Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 3.2.3 kohaselt tuli laenu saajal tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,1 % päevas. Hageja on viivist arvestanud järgnevalt: võlgnevus summalt 180 000 krooni (11 504,10 eurot) tasumise tähtaeg 20. detsember 2009.a, viivise arvestamise algus 21. detsember 2009.a kuni 30. september 2010.a s.o 284 päeva summas 51120 krooni (3267,16 eurot), summalt 789 000 krooni (50426,29 eurot) tasumise tähtaeg 30. september 2010.a, viivise arvestamise algus 01. oktoober 2010.a kuni 25. september 2012.a s.o 727 päeva summas 573 603 krooni (36 659,91 eurot), summalt 48 965,65 eurot alates 26. september 2012.a kuni 12. november 2012.a s.o 48 päeva summas 2350,35 eurot, kokku 42 277,42 eurot. Seega olid pooled leppinud kokku seaduses sätestatud määrast kõrgema viivisemäära ning hageja palub kostjalt välja mõista perioodi eest 21. detsembrist 2009.a kuni 12. novembrini 2012.a viivis summas 42 277,42 eurot. Hageja märgib, et AS Serv-In-Tex on laenulepinguga samal päeval s.o 12. augustil 2009.a müünud OÜ-le Swedre Invest Võru maakonnas XXX vallas XXX alevikus XX asuva kinnistu, kuid tegemist on kahe eraldiseisva tehinguga. Kinnistute müük toimus kahe juriidilise isiku vahel, samas laenulepingus on laenu saajaks märgitud füüsiline isik Mati Antsi, kes pidi laenu tagastama. Laenu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule. Hageja selgitab, et OÜ-l Swedre Invest oli tunnustatud nõue AS-i Serv-In-Tex pankrotimenetluses, kuid see oli juriidilise isiku vastu ja asjakohatu on väide, et tegemist on 12. augustil 2009.a sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. AS Serv-In Tex pankrotimenetluses on tunnustatud OÜ Swedre Invest nõue 72 539,72 euro ulatuses (tsiviilasi nr 1-10-19189). M. Antsi oli OÜ Swedre Invest juhatuse liikmena andnud ulatuslikke laene AS-le Serv-In-Tex ning laenu saaja ei suutnud neid kohustusi täita. Pankrotimenetluses tehtud kohtulahendeid ei ole Mati Antsi ega AS Serv-In-Tex pankrotihaldur vaidlustanud. Samas on pankrotimenetluses tuvastatud andmete põhjal alustatud kriminaalmenetlus M. Antsi suhtes seoses AS Serv-In-Tex vara omastamisega. Seega ei ole Mati Antsi kohustus hageja ees seotud AS Serv-In-Tex tehingute ja pankrotimenetlusega. Kostja on asunud laenulepingut täitma. 14. septembril 2009.a tasus Mati Antsi hagejale 10 000 krooni ja 13. oktoobril 2009.a 10 000 krooni. Seega möönis kostja kohustuse olemasolu ja asus seda vastavalt lepingus sätestatule täitma. Hageja toob esile asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-10-48055 on kostja oma võlgnevust tunnistanud, vastuväited on esitatud vaid 41 000 krooni (2620,38 euro) ja intressi osas. Hageja loobub 41 000 krooni nõudest kostja vastu ja vähendab ka intressinõuet. Mati Antsi võlgnevus tulenes sellest, et Mati Antsi olles OÜ Swedre Invest juhatuse liige, tegi osaühingu arvelt ülekandeid, milleks temal puudusid õigused. Kostja väited oletatava vara “väljakantimise”, tehingute näilisuse, kohustuse täimise jms kohta on paljasõnalised ning otseses vastuolus Mati Antsi poolt teistes kohtuasjades (210-19189; 2-10-48055) väljendatud seisukohtadega. Hagejale on arusaamatud kostja väited, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. OÜ Swedre Invest ei ole krediidiasutus või ettevõte, mille majandustegevus seonduks krediidi andmisega.

2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et laenukohustus on täidetud AS Serv-In-Tex (pankrotis) kuulunud kinnistute (XXX alevikus asuvad korteriomand ja tootmishoonetega kinnistu) kirjutamisega hageja nimele, millega loeti 12. augusti 2009.a laenuleping täidetuks. Kostja selgitas, et OÜ Swedre Invest ja AS Serv-In-Tex (pankrotis) huviks oli müügilepingutega peita pankrotistuva ettevõtte raha ja päästa tootmishooned. AS-ilt Serv-InTex välja vormistatud kinnistud katsid selle laenukohustuse. Tegelikult raha liikumist toimunud ei ole, tegemist on näiliste lepingutega. Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et samal kuupäeval, s.o 12. augustil 2009.a, on sõlmitud kolm lepingut. AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel 12. augustil 2009.a sõlmitud müügilepingu punkti 3.2 kohaselt müügi esemeks olev korteriomand müüakse ostjale (hagejale) hinnaga 794 000 krooni, milline summa on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu sõlmimist. Tegelikult ei ole OÜ Swedre Invest AS-ile Serv-In-Tex (pankrotis) midagi maksnud. Mati Antsiga vormistatud laenuleping pidi tagama korteri eest raha mittenõudmist, samuti oli poolte vahel kokkulepe, et hageja ei hakka kunagi laenulepingu järgi raha sisse nõudma. Pooled soovisid jätta muljet laenulepingu olemasolust ja M. Antsi on selle tarbeks ka paar korda intressi tasunud. Tegemist on näilise tehinguga ja tehing on tühine, sest pooled ei soovinud lepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. 12. augusti 2009.a laenulepingu p. 3.1 kohaselt varasemat laenu ei eksisteerinud, mistõttu ei saanud pooled antud laenulepingu punktis mingit varasemat kohustust laenuks vormistada. Laenulepingu punktis 3.1 kinnitavad pooled, et laenuandja on andnud laenusaajale enne käesoleva lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni. Hageja poolt esitatud pangatehingud, millest nähtuvalt on Mati Antsile tehtud ülekandeid selgitusega „väljamaks“ ei nähtu Mati Antsile varasemalt laenu andmist, seega on tuvastatav, et pooltel ei olnud varasemat laenusuhet, mida 12. augusti 2009.a laenulepingus uuesti laenuks vormistada. Juhul on laenuleping on kehtiv, tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei ole kunagi osutanud kostjale teenust 41 000 krooni ulatuses, pole näidatud, mis teenus või kohustus see on. VÕS § 396 lg 2 kohaselt saab laenuks ümber kujundada vaid olemasolevat võlgnevust. Laenulepingus ei ole märgitud intressimäära, seega tuleb lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, mitte aga 0,1% päevas, nagu hageja on nõudmas, hageja viivisearvestus on ebaõige. Lähtudes tarbijakrediidilepingu sätetest tuleb kostja poolt 2 korda 10 000 krooni tasumist lugeda põhivõlgnevuse katteks ja seega on hageja põhivõla ja intressiarvestus vale.

Invest ja Mati Antsi vahel lepingulised suhted (VÕS § 396 lg 1). Lepingu p 3.1 kohaselt on hageja, OÜ Swedre Invest (laenuandja) ja kostja Mati Antsi (laenusaaja) kinnitanud, et laenuandja on andnud enne käesoleva lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni, sellest 809 000 krooni põhivõlg ja teenustasu 41 000 krooni. Lepingu p 3.2.1 on pooled kokku leppinud, et laenusummast 200 000 krooni tagastatakse hiljemalt 20. detsembriks 2009.a ja 650 000 krooni hiljemalt 30 septembriks 2010.a. Samuti on pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intresse iga kuu 10 000 krooni (tl 18-24). Lepingu punktidest 4 ja 5 nähtub, et laenulepingu tagamiseks seati hüpoteek Mati Antsile kuulunud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Võru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa numbrile 2466341(kinnistule) summas 950 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on sõlmitud leping rahatu st tegelikult raha poolte vahel ei liikunud, samuti saab kohustuse laenulepinguna vormistada siis, kui kohustus on juba tekkinud. Hageja on esitanud kohtule OÜ Swedre Invest pangatehingute väljavõtte, millest nähtuvalt on OÜ Swedre Invest arveldusarvelt teostatud Mati Antsile väljamakseid järgmiselt: 19. septembril 2008.a summas 100 000 krooni, 31. oktoobril 2008.a summas 99 000 krooni ja 16. aprillil 2009.a summas 1 500 000 krooni (tl 91). Hageja selgitas, et Mati Antsi on juhatuse liikmena ülekanded teinud põhjendamatult ja Mati Antsi kohustus on vormistatud 12. augusti 2009.a võlasuhtena summas 850 000 krooni. Maakohus märkis, et õige on kostja väide, mille kohaselt saab pooltevahelise kohustuse vormistada laenuna alles siis, kui kohustus on tekkinud (VÕS § 396 lg 2). Samas, hinnates kohtule esitatud tõendeid, leidis maakohus, et antud juhul ongi OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vaheline kohustus vormistatud laenuna pärast selle kohustuse tekkimist. Notariaalselt on laenuleping tõestatud ja sõlmitud 12. augustil 2009.a, OÜ Swedre Invest arveldusarvelt on väljamakseid Mati Antsile teostatud muuhulgas ka 25. märtsil 2009.a summas 10 000 krooni ja 16. aprillil 2009.a summas 1 500 000 krooni. Seega on pooled laenulepingu sõlminud pärast kohustuse tekkimist. Teostatud väljamaksete tõttu oli OÜ-l Swedre Invest tekkinud rahalised nõuded Mati Antsi vastu ning tekkinud rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmiti laenuleping VÕS § 396 lg 2 kohaselt ning laenulepingu täitmine tagati hüpoteegiga. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 12. augusti 2009.a notariaalselt tõestatud korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu Mati Antsi, XX ja OÜ Swedre Invest vahel. Tagasiostuõigusega müügilepingust nähtuvalt müüja (Mati Antsi ja XX) müüb tagasiostuõigusega ja ostja (OÜ Swedre Invest) ostab tagasimüügi kohustusega kinnistu nr XXXX koos oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 15 000 krooni. Tagasiostuõigusega müügilepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks tagasiostja poolt tingimusel, et Mati Antsi on tasunud OÜ-le Swedre Invest kogu oma võla vastavalt 12. augusti 2009.a sõlmitud laenulepingule. Tagasiostuõigusega müügilepingu p 3.3 ei ole täpsemalt määratletud, millisele 12. augusti 2009.a sõlmitud laenulepingule viidatakse, samas ei ole pooled esitanud maakohtule tõendeid ega väited selle kohta, et poolte vahel oleks

Invest vahel, kinnistu nr XXXXX osas. Tartu Maakohtu 26. juuli 2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-19189 kuulutati välja AS Serv-In-Tex pankrot 26. juulil 2010.a kell 15.00. Viidatud lepingu p 3.3 järgi tagasiostuõiguse kasutamisel loetakse kinnistu müügihind tasutuks tagasiostja poolt tingimusel, et Mati Antsi on tasunud kogu oma võla vastavalt 12. augusti 2009.a sõlmitud laenulepingule. Vastuseks kostja väidetele märkis maakohus, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna AS Serv-In-Tex (pankrotis) vastu ei ole nõuet esitatud ja pooled ei ole taotlenud tema kaasamist käesolevasse menetlusse, ei saa maakohus väljuda esitatud hagi piiridest ega hinnata, kas ja millised nõuded on või olid AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel. Eelnimetatud põhjusel jättis maakohus tähelepanuta kostja väited, et tegelikult OÜ Swedre Invest AS-le Serv-In-Tex (pankrotis) midagi ei maksnud. Sellise seisukoha võtmine väljuks esitatud hagi piiridest. Maakohus asus seisukohale, et käsitledes nii 12. augustil 2009.a sõlmitud tagasiostuõigusega müügilepingut Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest (kinnistu XXXX) vahel kui ka 12. augustil 2009.a sõlmitud lepingut AS Serv-In-Tex (pankrotis) ja OÜ Swedre Invest vahel (kinnistu nr XXXXX), ei ole kostja tõendanud, et rakendunud oleks viidatud lepingutes p 3.3 s.t, et oleks kasutatud tagasiostuõigust ning Mati Antsi oleks tasunud võla 12. augustil 2009.a sõlmitud laenulepingu alusel. Hageja on viidanud asjaolule, et Mati Antsi on eelnevalt vaidlustanud sundtäitmise OÜ Swedre Invest kasuks ja esitanud hagiavalduse OÜ Swedre Invest vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (tl 55-63). Hageja väidete kohaselt on Mati Antsi esitatud hagiavalduses tunnistanud laenulepingu sõlmimist ja vaidlustanud nõude osaliselt. Nähtuvalt kohtu käsutuses olevast andmebaasist KIS ja poole esitatud väidetest on tsiviilasjas nr 2-10-48055 kohtumäärusega menetlus lõpetatud seoses hagist loobumisega. Hageja seisukohtadest tulenevalt kui ka määrusest nähtuvalt on kostjale saanud teatavaks, et nende suhtes täitemenetlus lõpetati, sest kinnistu on müüdud uutele omanikele. Maakohus märkis, et TsMS § 328 lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Olukorras, kus pool ühes tsiviilmenetluses sama poole vastu jaatab teatatud õigussuhete olemasolu ja asub teises neid eitama, lähtub maakohus TsMS § 231 lg-st 2 ning leiab, et kostja on maakohtule tsiviilasjas 2-10-48055 esitatud hagiavalduses omaks võtnud laenulepingu kehtivuse OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vahel ning seega tunnistanud ka rahalise kohustuse olemasolu. Kostja väidete kohaselt on laenulepingu näol tegemist näiliku ja seega tühise tehinguga. Kostja toob esile asjaolu, et tehingute tegelik eesmärk oli AS Serv-In-Tex (pankrotis) varast tühjaks teha, poolte vahel oli kokkulepe, et AS Serv-In-Tex (pankrotis) ning OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud korteriomandi müügi eest raha ei hakata nõudma ning hageja ei hakka mitte kunagi laenulepingu kohaselt raha sisse nõudma. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud ja ka hetkel kehtiva TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Maakohus kostja järeldustega ei nõustunud. Viidatud sätte puhul saab näilik tehing aset leida poolte vahel, kuid kostja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist samade pooltega. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all olevas laenulepingus laenukohustuse võtnud endale füüsiline isik Mati Antsi ning korteriomandi müügitehing on toimunud kahe juriidilise isiku vahel, seega on asjakohatu väide poolte kokkuleppest. Samuti ei ole kostja tõendanud kas ja kuidas said füüsilise isiku Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahelised lepingulised suhted mõjutada AS Serv-In-Tex (pankrotis) väidetavat „varast tühjaks tegemist“.

Maakohus leidis, et OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vahel on 12. augustil 2009.a sõlmitud notariaalselt tõestatud laenuleping, laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu on Mati Antsi omaks võtnud tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses, samuti tunnistanud kohustuse olemasolu oma tegevusega s.o tasunud 2 korral laenulepingust tulenevaid makseid. Kostja Mati Antsi ei ole tõendanud, et ta oleks laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingust tulenevale põhinõudele s.o 48 965,65 eurot. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest maakohus saaks järeldada, et OÜ Swedre Invest vastaks VÕS § 402 sätestatud krediidiandja tunnustele. Seega ei saa käeolevale võlasuhtele kohaldada VÕS-s nimetatud tarbijakrediidilepingu sätteid. Maakohus rahuldas hagi esitatud võlgnevuse s.o 48 965,65 euro nõudes. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega intressinõudele, mille kohaselt laenulepingus ei ole märgitud intressi määra, mistõttu tuleks kohaldada VÕS § 94 sätestatud intressimäära. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Rahandusministri 29. detsembri 1999.a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2 redaktsioonis oli laenuintressi alammääraks 3% aastas. Seega on Tulumaksuseadusest tulenev intressimäär kindlaks määratud ja kohaldada tuleb seaduses sätestatud intressimäära so 3 % aastas. Maakohus nõustus hageja poolt esitatud intressimäära arvutuskäiguga ning mõistis kostjalt välja intressi summas 1459,37 eurot. Kostja on esitanud vastuväite hageja viivisenõudele, sest viivisenõude arvutuskäik ei ole õige. Laenulepingus p 3.2.3 on OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi kokkku leppinud, et tasumisega viivitamisel kohustub laenusaaja tasuma viivist 0,1 % põhivõlast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega tuleb kohaldada lepingus ettenähtud viivisemäära ning nõustudes hageja poolt esitatud viivisearvestusega, mõistis maakohus kostjalt välja viivise seisuga kuni 12. november 2012.a summas 42 277 eurot ja alates 13. novembrist 2012.a kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,1% päevas. Maakohus pidas vajalikuks piirata viivisesummat, et viivise kogusumma koos väljamõistetud viivisega ei tohi ületada põhinõuet s.o 48 965,65 eurot.

3) on 12. augusti 2009.a. laenuleping rahatu. Maakohus on tuvastanud, et hageja ei ole andnud kostjale spetsiaalselt laenu, vaid antud juhul on OÜ Swedre Invest ja Mati Antsi vaheline kohustus vormistatud laenuna pärast selle kohustuse tekkimist VÕS § 396 lg 2 kohaselt. Apellant on seisukohal, et maakohtu järeldus VÕS § 396 lg 2 kohalduvusest ja Mati Antsi tekkinud kohustustest on põhjendamatu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et Mati Antsile tehtud ülekanded on alusetud või miks on Mati Antsil muul põhjusel tekkinud kohustus saadud summade tagastamiseks. Apellandile tehtud ülekanded olid tavapärased ja temale kui hageja omanikule tehtud kanded; 4) ei ole hageja tõendanud, et ülekannete näol oleks tegemist mingite laenudega või oleks need olnud alusetud ülekanded - hageja on esitanud vaid kontoväljavõtte, millest nähtuvalt on Mati Antsile tehtud ülekandeid selgitusega „väljamaks“. Maakohus ei ole tegelenud nende ülekannete sisustamisega ja luges need automaatselt Mati Antsi kohustuseks, mis on hiljem vormistatud laenuks; 5) kinnitavad pooled laenulepingu p-s 3.1., et laenuandja on andnud laenusaajale enne lepingu sõlmimist laenuks ja laenusaaja võlgneb laenuandjale 850 000 krooni, sellest 809 000 krooni põhivõlg ja teenustasu 41 000 krooni. Kuidas on pooled jõudnud 850 000 kroonini ja milles seisneb väidetav teenustasu, ei ole maakohtus välja selgitatud. Tl 77-90 asuvate müügilepingute kaudu on nähtav, et müügisummad 794 000 ja 15 000 krooni moodustavadki kokku 809 000 krooni, mis on märgitud laenulepingust põhivõlgnevuseks. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud; 6) on apellant arvamusel, et ei saa olla juhuslik kokkusattumus, et samal päeval sõlmitud müügilepingud, mida ei ole hageja poolt täidetud ja laenuleping sisaldavad kokkuvõttes sama võlgnevust. Tegelikkuses oli laenulepingu sõlmimise mõte vaid selles, et Mati Antsi ei asuks AS-i Serv-In-Tex juhina nõudma raha (kokku 809 000 krooni) hageja nimele kirjutatud korteriomandi ja kinnistu eest, see oli n.ö tagatiseks. Selline laenuleping on näiline ja seega tühine, kuna ei pidanud kaasa tooma mingeid õiguslikke tagajärgi; 7) on maakohus jätnud tähelepanuta viidatud olulise tõendi – AS-i Serv-In-Tex ja hageja vahelise müügilepingu. Apellant on seisukohal, et maakohtul oli õigus anda hinnang tõendile, mille kaudu soovib kostja oma vastuväiteid tõendada, ka ilma tõendil viidatud kolmandaid isikuid protsessi kaasamata; 8) peab apellant vajalikuks selgitada, mil viisil said füüsilise isiku Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahelised lepingulised suhted mõjutada AS Serv-In-Tex (pankrotis) väidetavat varast tühjaks tegemist. Mati Antsi oli AS Serv-In-Tex (pankrotis) juhatuse liige ja omanik, samuti oli ta OÜ Swedre Invest 1/3 osanik. Selliselt oli võimalik leppida kokku AS Serv-In-Tex (pankrotis) kinnistu minek (enne pankrotti) OÜ Swedre Invest omandisse, ilma, et OÜ Swedre Invest selle eest midagi maksnud oleks. Nüüd on OÜ Swedre Invest omandis tasuta saadud kinnistu ja nõutakse lisaks veel samavõrd suurt summat Mati Antsi käest; 9) järeldas maakohus, et apellant on laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu omaks võtnud tsiviilasjas nr 2-10-48055 esitatud hagiavalduses (sundtäitmise lubamatuks tunnistamine) ja seetõttu lähtus kohus TsMS § 231 lg 2 järgsest omaksvõtust. Apellant on arvamusel, et selline maakohtu järeldus ei ole õiguspärane – kohus ei saa lugeda teises menetluses tuvastatud asjaolusid siduvaks käesolevas tsiviilasjas. Maakohus ei tuvastatud tsiviilasjas nr 2-10-48055 mingeid asjaolusid, kuna hagist loobuti ja apellant ei soovinud esile tuua AS Serv-In-Tex (pankrotis) kaudu sõlmitud kokkuleppeid; 10) kui kohus leiab, et laenuleping on siiski ehtne ja täidetav ning pooltel puudusid eelkirjeldatud kokkulepped, tuleb apellandiga sõlmitud laenulepingu lugeda tarbijakrediidilepinguks. Maakohus järeldas, et puuduvad VÕS §-st 402 tulenevad alused, oma

5.OÜ Swedre Invest vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, mille kohaselt 12. augusti 2009.a laenuleping oli rahatu. Kostja poolt maakohtule esitatud arvukad dokumendid kinnitavad poolte vahel toimunud erinevaid tehinguid, kuid ei anna alust M. Antsi väitele, et tehing oli teeseldud ning kantud soovist säästa AS Serv-In-Tex vara. Hageja juhatuse liikmetel puudus seos AS-ga Serv-In-Tex ning jääb arusaamatuks, millisel motiivil oleksid nad pidanud tegutsema apellandi poolt kirjeldatud viisil; 2) on apellant vaidlustanud maakohtu järelduse, et M.Antsi on laenulepingu omaks võtnud tsiviilasjas nr 2-10-48055 tehtud avaldustega, kuna tegemist olevat teise tsiviilasjaga ning selles tehtud avaldused ja väited ei ole siduvad käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebuses ega ka varasemas menetluses ei ole Mati Antsi esitanud ühtegi põhjendust, miks ta on samade poolte vahel sama laenulepingu kohta toimunud vaidluses tunnistanud sõnaselgelt võlasuhte olemasolu ning esitanud vastuväiteid vaid osale võlausaldaja nõudest. Vastustajale on arusaamatu apellandi väide, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-48055 menetlus lõpetati, siis ei tuvastanud kohus mingeid asjaolusid. Apellant on jätnud tähelepanuta, et maakohus ei ole tuginenud mitte eelnevas menetluses tuvastatud asjaoludele, vaid Mati Antsi enda poolt esitatud seisukohale, milles ta tunnistas laenusuhte olemasolu; 3) ei ole alust arvata, et Mati Antsi oleks tsiviilasja nr 2-10-48055 menetluse käigus teinud ebaõigeid ning talle kahjulikke avaldusi (TsMS § 328 lg 1). Vastustaja on seisukohal, et maakohus on põhjendatult käsitlenud M.Antsi poolt teise tsiviilasja menetluses tehtud avaldusi omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 mõttes; 4) on alusetu apellandi taotlus lugeda Mati Antsi ja OÜ Swedre Invest vahel sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepinguks. OÜ Swedre Invest tegevusalaks ei ole laenude või krediitide väljaandmine, mistõttu ei ole põhjust käsitleda Mati Antsiga sõlmitud lepingut tarbijakrediidilepinguna. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et laenulepingu sõlmimise ajal oli Mati Antsi OÜ Swedre Invest juhatuse liige ja osanik ning seetõttu on hageja oma nõude puhul arvestanud Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 ja laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud rahandusministri 29. detsembri 1999. a määruse nr 120 „Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2 regulatsioonidega; 5) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, mille kohaselt olevat viivise ja intressi arvestus maakohtu otsuses ebaõige ka seetõttu, et M.Antsi poolt tasutud 20 000 krooni oleks tulnud lugeda põhivõla katteks. Apellant ei ole ilmselt pidanud vajalikuks tähelepanelikult tutvuda hagiavaldusega, milles vastustaja on palunud apellandilt välja mõista põhivõlana 48 965,65 eurot, s.o 766 146 krooni. Nimetatud summa on kujunenud järgmiselt: M. Antsi poolt eelnevalt